Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused (0)

Andmebaaside eksam

• Erinevat tüüpi andmemudelid

Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks)
1. Hierarhiline andmemudel (vanim)
2. Võrk-andmemudel
3. Relatsiooniline andmemudel
4. Objekt-orienteeritud andmemudel
5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim)
Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu".
Puudused:
- Andmete dubleeritus. ( Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus .)
- Andmete lisamise anomaaliad . (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.)

• Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo , kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.)
  

Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel.
Võrk - Võrkmudelile vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on " graaf ". Graafis võib iga tipp olla seotud mitme teise tipuga. Seega sobib võrkmudel M:N suhete esitamiseks . Võrkmudelis moodustavad kirjed omavahel seotud võrgustiku . Võrkmudeli "ehituskiviks" on nn. "kogum", mis väljendab 1:M suhteid. Kogum sisaldab peremeeskirjete ahelat. Kogum võib kuid ei pruugi sisaldada peremeeskirjetega seotud alluvkirjete ahelat. Peremeeskirjete juurest viidatakse alluvkirjetele. Kui kustutada alluvkirje, siis tuleb peremeeskirjetest kustutada ka kõik viited sellele kirjele.
Võrkandmebaasis on andmed organiseeritud võrkmudeli alusel.
Relatsiooniline - 1970-ndatel töötati välja relatsiooniline andmemudel. Andmed on organiseeritud relatsioonideks (tabeliteks). 21. sajandi algul kõige levinum andmebaasi tüüp. Relatsioon on samade atribuutidega olemieksemplaride ja nende atribuutide hulk. Atribuut on nimeline olemi omadus. Atribuudi domeen on atribuudi kõigi võimalike väärtuste hulk. Domeen annab võimaluse defineerida väärtused, mida atribuut võib omada.
Relatsioonide omadused :

• Igal relatsioonil on relatsioonilise skeemi piires unikaalne nimi.
  
• Igal atribuudil on relatsiooni piires unikaalne nimi.
  
• Ühe atribuudi väärtused kuuluvad kõik ühte domeeni.
  
• Iga kirje peab olema sisu (väärtuse) poolest unikaalne, st. eristatav relatsiooni teistest kirjetest.
  
• Relatsioonilises mudelis ei mõjuta kirjete ja atribuutide järjekord relatsioonis andmete tähendust.
  
• Relatsioonide järjekord relatsioonilises skeemis ei oma tähtsust.
  

Korrektselt projekteeritud relatsioonilises andmebaasis on igal relatsioonil primaarvõti. Igas relatsioonis võib olla vaid üks primaarvõti, kuid see primaarvõti võib sisaldada mitut veergu .

Objekt-orienteeritud – kõige uuem suund. ( 90ndad )

Objektiandmebaas võimaldab säilitada objekt-orienteeritud programmis loodud objekte. Peab toetama pärimist, kapseldamist, polümorfismi.
Pärimine tähendab seda, et klassi saab defineerida üldisema klassi põhjal. Üldisema klassi atribuudid ja operatsioonid kuuluvad automaatselt ka alamklassi. Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks , kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi
operatsioonide . Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele.
Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas . 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust.

• Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed

Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd 'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: “A relational model of large shared data banks”. Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi.
Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel. Chen soovis luua esitusviisi, millega saaks modelleerida nii hierarhilisi-, võrk-,
kui ka relatsioonilisi andmebaase.
C. J. Date ja H. Darwen - Kolmanda Manifesti autorid.

• Kuidas nimetatakse aastal 1995 avaldatud dokumenti, milles esitatakse C.J. Date ja H. Darwen poolt relatsioonilise mudeli täiendatud ja parandatud kirjelduse?

The Third Manifesto – Kolmas Manifest.

• Milline on Kolmandas Manifestis kirjeldatud andmebaasikeele nimi?

D.

• Lühendid – tähendus ja sisu

DBMS (Database Management System) - Andmebaasisüsteem (andmebaasihaldur) on riistvaral ja tarkvaral põhinev süsteem andmebaaside defineerimiseks, loomiseks, manipuleerimiseks, juhtimiseks , haldamiseks ja kasutamiseks. MÄRKUS . Andmebaasi kasutamise tarkvara võib olla andmebaasihalduse süsteemi osa, kuid võib olla ka iseseisev andmebaasihalduse süsteem.
RDBMS (Relational Database Management System) - Relatsiooniline andmebaasisüsteem on 21 sajandi algul domineeriv andmebaasisüsteemi tüüp.
DBA (Database Administrator) - andmebaasi administraatori ülesanne on andmebaasi töö jälgimine ja tagamine.
UML (Unified Modeling Language ) – visuaalne modelleerimiskeel
SQL (Structured Query Language) - Teisendustele orienteeritud keel, mis kasutab relatsioone, et teisendada sisend väljundiks. SQL keel on relatsiooniliselt täielik keel, st võimaldab luua kõiki relatsioone, mida saab luua ka relatsioonialgebra abil. SQL võimaldab lisaks veel täiendavaid operatsioone nt. sorteerimine, summeerimine , andmestruktuuride loomine jne.
SQL on pärit IBM-st 70-ndate keskel loodud relatsioonilise andmebaasi prototüübist System R. Originaalne SQL keel (SEQUEL2 - Structured English Query Language 2) kirjeldati 1976 a. novembris IBM Journal of R&D. Esimene turule tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp . poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem.

• 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) SQL standardi esimene versioon
  
• 1992 - ISO SQL standardi esimene suurem täiendus. Seda nimetatakse ka SQL2 ja SQL-92
  
• 1999 - ISO SQL standardi uus versioon. Seda nimetatakse SQL99 või SQL3.
  
• Järgmine versioon – SQL:2003
  

BNF (Bacus Naur Format ) - kasutatakse SQL lausete süntaksi üleskirjutamiseks
Suured tähed: reserveeritud sõnad
Väikesed tähed: kasutaja defineeritud sõnad
| - valik alternatiivide vahel. Vaikimisi valik on alla joonitud. < - nõ
[ ] - element, mille võib, kuid ei pruugi valida [ DISTINCT | ALL]
(....) - võimalik kordus
DDL (SQL alamkeel) (Data( base ) Definition Language) - Keel, mis võimaldab kirjeldada andmebaasi struktuuri ja kontrollida juurdepääsu andmetele. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: (1)Andmete defineerimise laused e. andmekirjelduse laused( “CREATE”, “ ALTER ”, “ DROP ”) ning (2) Andmetele juurdepääsu kontrolli laused(“ GRANT ” ja "REVOKE").
DML (SQL alamkeel) (Database Manipulation Language) - Keel andmete otsimiseks ja muutmiseks. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: (1) Päringud(“ SELECT ”) ning (2) Andmete töötlemise laused e. andmete käitlemise laused (“ INSERT ”, ” UPDATE ”, ” DELETE ”).
1NF, 2NF, 3NF, BCNF (Boyce Codd Normal Form), 4NF, 5NF – vaata normaliseerimine (38)
QBE (Query By Example) - relatsiooniliste andmebaaside keel, mille põhimõtteid on kasutatud paljudes andmebaasisüsteemides (näiteks Accessis kasutatav nn. Query Designer). QBE'd kasutav andmebaasisüsteem on interaktiivne: kogu töö tehakse dialoogi vormis konsooli (klaviatuuri ja kuvarite vahendusel). Peamine vahend millega süsteemiga suheldakse on aken; Viimaseid on kahte tüüpi:
- skeemi aken;
- tingimuste aken.
ERD (Entity Relationship Diagram ) - Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi kohta käivate nõudmiste modelleerimiseks. Ta luuakse infosüsteemi detailanalüüsi käigus. Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi projekteerimiseks. Tegemist on ülalt-alla lähendamisega süsteemiarendusele, mille käigus leitakse kõigepealt olulised andmeobjektid ja seosed nende vahel. Seejärel lisatakse andmeobjektidele atribuudid, et näidata milliseid andmeid soovitakse mingi objekti kohta säilitada. Samuti lisatakse piirangud.
CASE (Computer Aided /Assisted System/Software Engineering ) - CASE vahend on individuaalne toode, mis aitab tarkvara arendajat ühe või rohkema tarkvara arendustsükli etapi jooksul. CASE vahendi kasutamisest tulenev võimalik kasu: -Vähendab kulutusi, eriti seoses tarkvara hooldamisega.
-Parandab tarkvara kvaliteeti.
-Kiirendab arendusprotsessi.
-Suurendab tootlikust .
ODBC ( Open Database Connectivity) – võrgu ja liidesetarkvara

• Võtmed relatsioonilises mudelis

Primaarvõti (ka esmasvõti) (ingl. k. primary key) on kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. Primaarvõti on võti, mis üheselt identifitseerib ühe kirje. Valiku kriteeriumid:
- atribuudi domeen (peaks olema võimalikult lühike väärtus).
- atribuutide arv (peaks olema võimalikult vähe atribuute).
- tulevane unikaalsuse tõenäosus (peaks sisaldama unikaalseid väärtuseid nii praegu kui ka tulevikus).
Kandidaatvõti (ka võtmekandidaat) (ingl. k. candidate key) on supervõti, mille alamhulk ei ole korrektne supervõti. See tähendab, et kandidaatvõtmest ei saa enam ühtegi atribuuti eemaldada, ilma et ta kaotaks unikaalsuse. Relatsioonil võib olla mitu kandidaatvõtit. Kandidaatvõtme omadused on:
- unikaalsus - iga kandidaatvõtme väärtus identifitseerib üheselt ühe relatsiooni kirje.
- täielikkus - kandidaatvõtmest ei saa eemaldada atribuute, ilma et ta kaotaks unikaalsuse omaduse.
Alternatiivseteks võtmeteks (ingl. k. alternate key) nimetatakse primaarvõtmeks mitte valitud kandidaatvõtmeid.
Lihtvõti - Kui võti sisaldab ühte atribuuti, siis nimetatakse seda lihtvõtmeks (ingl. k. simple key).
Liitvõti - Kui võti sisaldab mitu atribuuti, siis nimetatakse seda liitvõtmeks (ingl. k. composite key).
Supervõti (ingl. k. superkey) on atribuut või atribuutide kombinatsioon, mis identifitseerib unikaalselt relatsioonis olevaid kirjeid. Supervõti võib sisaldada atribuute, mida pole unikaalsuse tagamiseks vajalikud, st. et temast võib atribuute eemaldada ja ta tagab ikkagi unikaalsuse.
Intelligentne võti ehk sisulise tähendusega (informatiivne) võti (ingl. k. intelligent key). Sisulise tähendusega võti on küll unikaalne, kuid selle väärtus omab kasutaja jaoks tähendust, näiteks:
- isikukood;
- õppeaine kood ülikoolis;
- üliõpilaskood;
- auto registrinumber;
- raamatu ISBN kood.
Naturaalne võti (ingl. k. natural key) on sisulise tähendusega võtme eriliik. Selle võtme väärtus on identifitseeritava objektiga üks-üheselt seotud. Näiteks isiku DNA või sõrmejäljed.
Kattuvateks võtmeteks (ingl. k. overlapping keys) nimetatakse liitvõtmeid, millel vähemalt üks atribuut langeb kokku).
Välisvõti - Seose loomiseks kahe relatsiooni vahele "tõmmatakse" ühe relatsiooni ühe (või ka mitme) atribuudi andmed teise relatsiooni salvestamiseks. Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtmetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks primaarvõti! Selle tulemusel on kahes erinevas relatsiooni ühesuguse sisuga atribuudid, mis loovad suhte nende relatsioonide vahel. Seotud relatsiooni tekkinud atribuuti (atribuute) nimetatakse välisvõtmeks. Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa .

• Relvari (relatsioonilise muutuja) supervõtmete arvu leidmine?

Date (2007) esitab juhendi supervõtmete arvu määramiseksühegi kandidaatvõ on kaheksa võimalikku alamhulka ({}). Järelikult on relatsioonilisel muutujal S 24 supervõtit:
• Kaheksa sellist, mis hõlmavad atribuuti A, kuid ei hõlma atribuuti B.
• Kaheksa sellist, mis hõlmavad atribuuti B, kuid ei hõlma atribuuti
• Kaheksa sellist, mis hõlmavad nii atribuuti A kui ka B.

• Relatsioonilise mudeli põhimõisted

Relatsioon on samade atribuutidega olemieksemplaride ja nende atribuutide hulk. Baasrelatsioon on relatsioon, mille kirjed on füüsiliselt andmebaasi salvestatud. Vaade e. virtuaalne relatsioon on ühe või mitme baasrelatsioonile rakendatud relatsioonilise operatsiooni tulemus, mille tulemuseks on samuti relatsioon. Selle relatsiooni kirjed pole andmebaasi salvestatud vaid vaate abil kasutaja jaoks dünaamiliselt konstrueeritud. Relatsioonid saab jagada kolme klassi:
- (Tugev) esmasrelatsioon on selline, mille esmasvõtme (e. primaarvõtme)
koosseisus pole ühegi teise relatsiooni võtit.
- Nõrk esmasrelatsioon on selline, mille esmasvõti sisaldab parajasti ühe
teise relatsiooni esmasvõtit.
- Teisene relatsioon on selline, mille esmasvõti on teiste relatsioonide
esmasvõtme konkatenatsioon.
Relatsiooniline muutuja e relvar on tabel.
Relatsioon kui suhe on seos kahe tabeli vahel. Relatsioon võib olla ka relatsioonilise mudeli objekt.
Domeen on atribuudi kõigi võimalike väärtuste hulk. Domeen annab võimaluse defineerida väärtused, mida atribuut võib omada.

• Milline on ainus skalaarne tüüp, mida iga relatsiooniline andmebaasisüsteem igal juhul peab toetama?

BOOLEAN.

• Mida tähendab, et andmebaasisüsteemis on tüüp/ operaator süsteemi-defineeritud?

See on loodud andmebaasisüsteemi loojate poolt.

• Relatsiooni aste ja võimsus

Relatsiooni astmeks (ingl. k. degree) nimetatakse relatsioonis olevate atribuutide arvu. Unaarses relatsioonis on üks atribuut, binaarses relatsioonis on kaks atribuuti, ternaarses relatsioonis on kolm atribuuti ja naarses relatsioonis on n atribuuti.
Relatsiooni võimsuseks (ingl. k. cardinality) nimetatakse relatsioonis olevate kirjete e korteezhide arvu.

• Millise andmemudeli alusel loodud andmebaas on ja milline ei ole navigatsiooniline andmebaas?

Navigatsioonilised andmebaasid on hierahilised ja võrkstruktuuriga andmebaasid (kirjete vahelisi seoseid luuakse viitade kasutamise abil). Navigatsioonilised pole relatsioonilised andmebaasid.

• Olemi terviklikkuse reegel ja viidete terviklikkuse reegel

Olemi terviklikkuse (ingl. k. entity integrity ) reegel: Kõik primaarvõtme atribuudid peavad olema alati väärtustatud.
Viidete terviklikkuse (ingl. k. referencial integrity) reegel: Kui relatsioonis eksisteerib välisvõti, siis välisvõtme väärtus peab vastama seotud relatsiooni kandidaatvõtme väärtusele või peab olema täielikult määramata (NULL).

• Kuidas moodustuvad relatsioonilises mudelis andmete vahelised seosed?

Relatsioonilises andmemudelis on seosed andmeobjektide (relatsioonide) vahel väljendatud ja loodud vastavate andmete salvestamisel vastavatesse relatsioonidesse. Andmed ise oma sisuga loovad seose erinevates relatsioonides olevate kirjete vahel.
Seose loomiseks kahe relatsiooni vahele "tõmmatakse" ühe relatsiooni ühe (või ka mitme) atribuudi andmed teise relatsiooni salvestamiseks. Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks primaarvõti! Selle tulemusel on kahes erinevas relatsiooni ühesuguse sisuga atribuudid, mis loovad suhte nende relatsioonide vahel. Seotud relatsiooni tekkinud atribuuti (atribuute) nimetatakse välisvõtmeks. Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa.
Seose mõte on, et nad loovad meile lisainformatsiooni. Seosed ongi suure osa info tekitajad süsteemis, sest nad näitavad mis on millega seotud.Juhul kui kahe relatsiooni vahel on suhe ja suhtes osaleva primaarse relatsiooni primaarvõti sisaldab mitu atribuuti (on liitvõti), siis peab seotud relatsiooni välisvõti sisaldama vastavaid atribuute (olema samuti liitvõti).

• Suletud maailma eeldus.

Iga antud ajahetkel relatsioonis asuv korteež, esitab sellel ajahetkel tõest väidet. Kui antud ajahetkel võiks relatsioonis sisalduda mingi korteež, kuid see korteež seal tegelikult ei sisaldu, siis järelikult see korteež esitab vale väite.

• Informatsiooni ühtse esitamise printsiip

Kogu relatsioonilises andmebaasis hoitav informatsioon esitatakse vaid ühel viisil – relatsiooni atribuutide väärtustena.

• Relatsioonialgebra põhimõisted

Relatsioonilisele andmemudelile rakendub matemaatika haru, mida nimetatakse relatsioonialgebraks. Relatsioonialgebra objektideks on andmebaasi relatsioonid. Objektidega koos kasutatakse relatsiooni operatsioone. Relatsiooni operatsioonide rakendamisel relatsioonidele saadakse alati uus relatsioon.Põhimõtteliselt tähendab relatsioonialgebra mingite hulgatehete tegemist tabelite või päringute tulemustega.

• Relatsioonialgebra operatsioonid

Projektsioon - Operatsioon projektsioon defineerib relatsiooni R põhjal uue relatsiooni, mis on relatsiooni R vertikaalne alamhulk. See sisaldab vaid osade atribuutide a1,...,an väärtuseid.
Piirang - Operatsioon piirang defineerib relatsiooni R põhjal uue relatsiooni, mis sisaldab vaid neid relatsiooni R kirjeid, mis vastavad teatud tingimusele (predikaat). Piirangu tulemust nimetatakse ka horisontaalseks alamhulgaks.
Lõige ehk ühisosa - Operatsioon lõige annab tulemuseks relatsiooni, mis sisaldab ainult neid kirjeid, mis on nii relatsioonis R kui ka S.
Lõike operatsiooni võib esitada vahe operatsiooni kaudu RUS=R-(R-S)
Vahe - Operatsioon vahe annab tulemuseks relatsiooni, mis sisaldab kirjeid, mis kuuluvad relatsiooni R, kuid mis ei kuulu relatsiooni S. Vahe leidmine ei ole kommutatiivne operatsioon, st. R-SS-R.
Hulgateoreetiline summa - Operatsioon ühend annab tulemuseks relatsiooni, mis sisaldab kõiki kirjeid nii tabelist R kui ka S. Dubleeritud kirjed kõrvaldatakse, nii et alles jääb vaid üks. Ühendatavad relatsioonid peavad olema ühilduvad (ingl. k. union compatible). See tähendab, et ühendatavates relatsioonides peab olema ühepalju atribuute, kusjuures erinevate relatsioonide vastavatel/ühendatavatel atribuutidel peab olema sama domeen. Ühilduvate relatsioonide saamiseks võib kasutada projektsiooni operatsiooni.
Otsekorrutis ehk Cartesiuse ristkorrutis - Hulkade X ja Y otsekorrutiseks nimetatakse hulka X x Y, mis koosneb kõikvõimalikest paaridest (x; y), kus xX ja yY.
Relatsioonialgebras on vaadeldavateks hulkadeks relatsioonid, mis koosnevad hulgast kirjetest. Otsekorrutis annab tulemuseks relatsiooni, kus iga relatsiooni R kirje on ühendatud iga relatsiooni S kirjega. Sageli võib korrutise tulemuseks olla väga suur andmehulk. Kui relatsioonil R on I kirjet ja N atribuuti ja relatsioonil S on J kirjet ja M atribuuti, siis korrutise tulemusena saadav relatsioon sisaldab (I*J) kirjet ja (N+M) atribuuti. Kui relatsioonides on ühenimelisi atribuute, siis lisatakse tulemuses atribuudi nime ette eesliitena relatsiooni nimi.
Ühendamine ehk join - Tavaliselt soovime otsekorrutisest vaid teatud kirjeid, mis vastavad mingile tingimusele. Selleks tuleb kasutada ühendamise operatsiooni, kus kirjed kahest relatsioonist on ühendatud mingi kindla kriteeriumi järgi. On olemas erinevat tüüpi ühendamise meetodeid :
- Theta join - Theta join defineerib relatsiooni, mis sisaldab predikaati F rahuldavaid kirjeid Cartesiuse ristkorrutise tulemusest RxS. Predikaat F(x1,..., xn) tähistab seda, et indiviidid x1,..., xn on omadusega F. Predikaat F on kujul R.aiS.bi, kus  on üks järgmistest võrdlusoperaatoritest (=,=,). ai on primaarvõtme atribuut ja bi on seotud relatsiooni välisvõtme atribuut.
- Equijoin (teatud tüüpi Theta join) - Equijoin on Theta joini erijuht , kus võrdlusoperaatoriks on "=".
- Natural join - Natural join on kahe relatsiooni R ja S vaheline equijoin, kus relatsioon luuakse kõigi ühise nimega atribuutide abil. Tulemusest ellimineeritakse ühiste atribuutide paarist üks atribuut.
- Outer join - ( Left ) Outer join on join kus kirjed relatsioonist R millel pole seotud kirjeid relatsioonis S lisatakse samuti tulemuseks saadavasse relatsiooni.
- Semijoin - Semijoini operatsioon defineerib relatsiooni, mis sisaldab selliseid kirjeid relatsioonist R, mis osalevad relatsioonide R ja S ühendamise tulemusel saadavas relatsioonis.
Jagamine - Relatsioon R sisaldab atribuutide hulka A. Relatsioon S sisaldab atribuutide hulka B, nii et B on A alamhulk. Defineerime atribuutide hulga C=A-B. Sinna kuuluvad sellised relatsiooni R atribuudid, mis ei sisaldu relatsioonis S.
R  S Jagamisoperatsioon defineerib relatsiooni üle atribuutide C mis sisaldab kirjete hulka relatsioonist R, mis vastavad kõikidele kirjetele relatsioonis S.
Kõige põhilisemad relatsiooni operatsioonid on:
- piirang;
- projektsioon;
- otsekorrutis;
- hulgateoreetiline summa;
- hulgateoreetiline vahe.
Nende kaudu saab avaldada kõik teised relatsioonioperatsioonid.

• Relatsioonialgebra operatsioonide kommutatiivsuse ja assotsiatiivsuse omadus.

Vahe leidmise operatsioon ei ole kommutatiivne ja assotsiatiivne.

• Unaarsed ja binaarsed relatsioonialgebra operatsioonid

1.Unaarsed spetsiaaloperatsioonid

• Piirang (ingl. k. restriction või selection )
  
• Projektsioon (ingl. k. projection)
  

2.Binaarsed hulgateoreetilised operatsioonid

• Hulgateoreetiline summa (ingl. k. union)
  
• Hulgateoreetiline vahe (ingl. k. difference)
  
• Lõige või ühisosa (ingl. k. intersection)
  
• Otsekorrutis (ka Descartes 'i või Cartesiuse ristkorrutis) (ingl. k.
  

Cartesian product või direct product)

• Ümbernimetamine (ingl. k. rename)
  

3.Binaarsed spetsiaaloperatsioonid

• Ühendamine (ingl. k. join)
  

Theta join
Equijoin
Natural join
(Left) Outer join
Semijoin

• Jagamine
  

• Identiteedi projektsioon

Projektsioon, mille tulemuses on kõik algse relatsiooni atribuudid.

• Täiendavad relatsioonialgebra operatsioonid

Poolühendamine - Semijoini operatsioon defineerib relatsiooni, mis sisaldab selliseid kirjeid relatsioonist R, mis osalevad relatsioonide R ja S ühendamise tulemusel saadavas relatsioonis.
Poolvahe leidmine - Relatsioonidele r ja s rakendatud poolvahe leidmise (inglise keeles semidifference) operatsioon r SEMIDIFFERENCE s defineerib relatsiooni, milles on kõik korteežid relatsioonist r millele ei leidu vastavat korteeži relatsioonis s(r – s).
Vasakpoolne välisühendamine - join kus kirjed relatsioonist R millel pole seotud kirjeid relatsioonis S lisatakse samuti tulemuseks saadavasse relatsiooni.
Laiendamine - Laiendamise operatsioon (ingl. k. extend ) võimaldab relatsiooni r põhjal luua uue relatsiooni kus on võrreldes relatsiooniga r täiendavaid atribuute, mille väärtus arvutatakse mingi arvutusreegli järgi.
Kokkuvõtmine - Kokkuvõtmise operatsioon võimaldab relatsioonis olevate korteežide grupeerimist ja iga grupi kohta mingi väärtuse arvutamist.
Koostamine - Relatsioonidele r ja s rakendatud koostamise operatsioon r COMPOSE s defineerib relatsiooni, milles olevad korteežid leitakse r ja s ühendamise tulemusena ning mille atribuutide hulka kuuluvad ainult atribuudid, mis ei ole r ja s jaoks ühised (r + s – r ja s ühisosa).
Grupeerimine - Grupeerimise (ingl. k. group) operatsioon võimaldab luua relatsiooni, mis sisaldab relatsiooni tüüpi atribuuti.
Mässimine - Mässimise (ingl. k. wrap) operatsioon võimaldab luua relatsiooni, mis sisaldab korteeži tüüpi atribuuti.

• Relatsioonialgebra operatsioonide realiseerimine SQL keele abil. Peab oskama määrata, millist relatsioonialgebra operatsiooni realiseerib üks või teine SQL keeles kirjutatud päring .

Relatsioonialgebra operatsioon "projektsioon"
SELECT * või SELECT tootaja_kood vmt
FROM Tootaja ; FROM Tootaja;
Relatsioonialgebra operatsioon "piirang"
WHERE klausel sisaldab ühte või mitut otsingutingimust, mis määravad kirjed,
mida soovitakse leida. Ta realiseerib relatsioonialgebra operatsiooni “piirang”.
Relatsioonialgebra operatsioonid "ühend", "vahe" ja "lõige"< [ALL] [CORRESPONDING [BY [veerg1 [,...]}]]
Kui on määratud CORRESPONDING BY, siis operatsioon tehakse klauslis määratud veergudel. Kui on määratud CORRESPONDING klausel, kuid mitte BY klausel, siis operatsioon tehakse veergude põhjal, mis on ühised (ühesuguse nimega) mõlemas tabelis.
Kui on määratud ALL klausel, võib tulemuses olla korduvaid ridu. Read A ja B on ühesugused, kui ridades A ja B olevate järjestatud väärtuste korral a1, a2, ..., an ning b1, b2, ... bn kehtivad võrdused a1=b1; a2=b2 ,..., an=bn
Ühendi leidmine
SELECT perenimi
FROM Tootaja
WHERE palk UNION
SELECT perenimi
FROM Tootaja
WHERE palk > 9000;
Vahe leidmine
SELECT osakonna_nr
FROM Osakond
MINUS
SELECT osakonna_nr
FROM Tootaja;
Lõike leidmine
SELECT osakonna_nr
FROM Osakond
INTERSECT
SELECT osakonna_nr
FROM Tootaja;
Relatsioonialgebra operatsioon "Cartesiuse ristkorrutis"
Kahe tabeli korrutises on päringu tulemusel saadud andmed on koond kahe andmehulga (andmetabeli) andmetest, mis on ühendatud. Kõik read esimesest andmehulgast on ühendatud kõigi ridadega teisest andmehulgast.
Ntx: SELECT Tootaja.perenimi, Osakond.osakonna_nimi
FROM Tootaja CROSS JOIN Osakond;

Relatsioonialgebra operatsioon "Theta join"

SQL'i vana süntaks (1) :
FROM Tabel1, Tabel2
WHERE Tabel1.veerg1 võrdlusoperaator Tabel2.veerg2
Reegel tabelite kirjete ühendamiseks (join) päringus: nn. joini tingimuste (WHERE-klauslite) minimaalne arv = tabelite arv - 1
SQL'i uus süntaks (2) :
FROM Tabel1 INNER JOIN Tabel2
ON Tabel1.veerg1 võrdlusoperaator Tabel2.veerg2
Võrdlusoperaator võib olla: "=","", "=", "", " BETWEEN "
Inner join tagastab kahe tabeli põhjal moodustatud kirje juhul kui see väärtus(ed) mis on esimese tabeli joinis osalevas veerus (veergudes) sisaldub ka teise tabeli joinis osalevas veerus(veergudes). Kui kirje mingis tabelis ei rahulda joini tingimust, jääb ta päringu tulemustest välja.
Equijoini puhul valitakse kahest tabelist ainult need kirjed, mille vastavate veergude väärtused on võrdsed (võrduse operaator "=" on kasutusel.)
Non-equijoini puhul on seos kahe erinevas tabelis paikneva kirje vahel saavutatud teisiti, kui (=) operaatorit kasutades.

Relatsioonialgebra operatsioon "Natural join"

Natural join on equijoini erijuhtum. Seda joini tüüpi saab kasutada siis kui
seostatavate tabelite võtmeveergude nimed on ühesugused. Järgnevas näites
luuakse relatsioon kahe tabeli vahel ühenimeliste veergude abil. Sellisel juhul
ei pea joini tingimust eraldi määrama. Join luuakse kõigi samanimeliste
veergude kaudu.
SELECT Tootaja.perenimi, Osakond.osakonna_nimi
FROM Tootaja NATURAL JOIN Osakond;
SELECT Tootaja.perenimi, Osakond.osakonna_nimi
FROM Tootaja JOIN Osakond USING osakonna_nr;

Relatsioonialgebra operatsioon "Outer join"

Outer joini puhul sisaldab tulemus ka:
1. kõik kirjed esimesest operandist (tabelist) - left outer join
2. kõik kirjed teisest operandist (tabelist) - right outer join
3. kõik kirjed mõlemast operandist (tabelist) - full outer join
Left (outer) join süntaks:
FROM Tabel1 LEFT JOIN Tabel2 ON Tabel1.veerg1 võrdlusoperaator
Tabel2.veerg2
Tabeli ühendamine iseendaga e. self join
Self join on päring ühest tabelist, kusjuures tabelite ühendamiseks kasutatakse joini tingimust, ainult et kahe erineva tabeli asemel on tegemist ühe tabeliga .
SELECT T2.perenimi, T2.palk
FROM Tootaja T1, Tootaja T2
WHERE T1.tootaja_kood=1 AND T2.palk>T1.palk;

• SQL keel ja tema süntaks: Milline SQL lause on õige või väär? Millise SQL lause abil pakutud variantidest, saab kirjeldatud ülesannet lahendada?

• Milliseid funktsioone tuleb SQL standardi alusel kasutada hetke kuupäeva, kellaaja ning kuupäeva + kellaaja leidmiseks?

Hetke kuupäev - CURRENT_DATE
Hetke kellaaeg - CURRENT_TIME
Hetke kuupäev + kellaaeg - CURRENT_TIMESTAMP

• Mis aastal avaldati esimene SQL standardi versioon?

1986.

• Milline on hetkel kehtiv SQL standardi versioon?

SQL:2011.

• Stringide konkatenatsioon. Milline on standardses SQLis selle operaatori esitamiseks kasutatav sümbol?

Standard SQL'is on selle operaatori esitamiseks kasutatav sümbol ||.

• Väärtuste mittevõrdsus. Milline on standardses SQLis selle operaatori esitamiseks kasutatav sümbol?

Standard SQL'is on selle operaatori esitamiseks kasutatav sümbol .

• LIKE predikaat ja selles SQL standardi järgi kasutatavad mustri sümbolid

Mustriga võrdlemine. Kontroll, kas string vastab määratud mustrile.
::= [NOT] LIKE [ ESCAPE ]
kus ::=
- peale seda sümbolit, käsitletakse mustri sümbolit (nt. % või _) kui tavalist sümbolit, mida mustrile vastav string peab sisaldama.
Standard SQL'is : % - 0 või rohkem suvalist sümbolit
_ - üks suvaline sümbol

• Alampäringud: Üks kord täidetav alampäring, korreleeruv alampäring, skalaarne alampäring.

Alampäring on päring, mis asub teise SQL-lause sees. Süntaks on sama, mis tavalisel päringul, va. puudub ORDER BY klausel.
Üks kord täidetav alampäring - alampäringut täidetakse üks kord terve SQL-lause kohta. Põhipäringu WHERE klauslis saab võrdlusoperaatoreid "=", "", "