(mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik liikumine ärritab vastavaid meelerakke meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse MAITSMINE: Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. · Inimese maitsmiselundid on keele pinnal. · Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid paiknevad keelenäsade tipus või külgedel Inimene tajub nelja põhimaitset : · soolast · magusat · kibedat · haput · Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. HAISTMINE: Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. haisterakud .Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. KOMPIMINE: Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms.
3. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Ülimaitsetundlikke on ligi 25% inimestest (25% maitsetundetud ja 50% keskmised). See sõltib keelenäsadest, maitsepungadest, genotüübist. Ülimaitsetundlikkus - kui inimesele maitsevad väga mõrud, teravad toidud (kohv, vein, tugevamaitselised toidud). 5. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Kinestees on lihasmeel retseptorid kõõlustes, lihastes ja liigestes annavad infot ajule selle kohta, kuidas paikneb keha ruumis ja kuidas toimub liikumine. Põlverefleks on automaatne venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Lõhnataju e haistmismeele puhul puudub ühtne klassifikatsioon, see on äärmiselt
äratundmise ja kõrvaldamise funktsioon teatud rakkudel. Organismi kõige esmane kaitse võõrorganismide vastu toimub fagotsüütide abil. Peamised fagotsüteerivad rakud on neutrofiilid ja makrofaagid. Antikehad aga aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda: kui antikeha on seondunud mingile organismivõõrale kehale (mikroob), siis need seondunud antikehad on signaaliks fagotsüütidele. Rakulist immuunsust kannavad veel ka T- lümfotsüüdid, mille pinnal on retseptorid, mis tunnevad ära viiruste või mikroobide poolt nakatatud rakke. NK-rakud e. naturaalkillerid samuti organismis üks oluline rakuline immuunsuse kandja. Nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkue poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-lümfotsütide üks ala- klass, nn. T-helper e. T-abistaja rakud. Need rakud on võimelised iseseisvalt ära tundma patogeene ja sekreteerima lümfokiine, mis
ravi madalmolekulaars ete hepariinide vastu. ANTIAGREGANDID MSVPR / Atsetüülsalitsüülhape ADP retseptorid antagonistid ASH Trombotsüütide agregatsiooni KLOPIDOGREEL pöördumatu toime, eelravim pärssimine PRASUGREEL pöördumatu toime, eelravim Inhibeerib pöördumatult ensüümide TIKAGRELOOL – pöörduv toime, tsükooksügenaas, mis on vajalik aktiivne ravim trombotspptidel tromboksaan A2 sünteesiks ( vastutab trombotspptide kokkukeepumise eest)
MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune). -Apoptoos programmeeritud rakusurm, mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt (geenid, retseptorid, transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine). APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus) Põhjustatud raku siseselt Põhjustatud raku väliselt Mõjutab ühte rakku Mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke Põletikuvaba Põletikulised Raku kahanemine Raku turse
moodustumine 22. Kus tekivad gameedid? Gametangiumites 23. Mis on emakas? Suletud elund, milles arenevad seemnealgmed 24. Mis on risttolmlemise viisid? Geitonogaamia - ühe taime piires, erinevate õite vahel Ksenogaamia - võõrtolmlemine erinevate isendite vahel 25. Mis on kohastumised taimedel iseviljastumise vältimiseks? - Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine - Keemilised retseptorid emakasuudmel (spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja aktiveerivad nende idanemise või mitte) 26. Mis on apomiksis? Loote areng viljastumiseta 27. Millised on seemnete levimuse viisid: Iselevi: - paiskviljad - gravitatsioon Tegurlevi: - tuullevi - vesilevi - inimlevi - loomlevi 28. Mis on vegetatiivne paljunemine? Talluse, juure, vare või lehe osade abil
Seemnete idanemist soodustavad amülaaside sekreteerimise aktiveerimise tõttu. GA-d produtseeritakse embrüos. Aktiveerivad eriti amülaaside (lagundavad tärklise oligosahhariidideks) geenide ekspressiooni aleuroonkihis. Vajalik on transkriptsioonifaktori GA-MYB seostumine amülaasi geeni promootorpiirkonna cis faktoriga (nn giberellin response element) GA-MYB on varajane nn primaarvastuse geen. GA toimel algavas signaali ülekande ahelas on kõigepealt GA retseptorid aleuroonkihi rakkude membraanis. GA retseptor kompleks aktiveerib G valgud , mis aktiveerivad guanülüüli tsüklaasi ning cGMP hulk kasvab. Avanevad Ca kanalid , tõuseb [Ca] tsütoplasmas.Esineb ka Ca sõltumatu GA-MYB aktiveerumise tee. Toimub GA-MYB süntees, sest sünteesi inhibiitor lagundatakse. GA-d kasutatakse odra teriste töötlemisel õlletootmisel et saada rohkem sahhariide õllepärmi kasvuks. GA-pritsitakse viinamarjaistandusi õitsemise ajal. Moodustuvad suuremad kobarad
Portaalvereringe - eraldi veresoontevõrgustik. 2. Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus. Keskus, mis reguleerib kehatemperatuuri (üritab hoida kehatemperatuuri püsivana). Keskus saab kehatemperatuuri kohta informatsiooni nii keha sisemusest kui ka kehavälispinnalt. 3. Osmootse rõhu regulatsioon e vee ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon. Selles regul. Osaleb ka anti . Hüpotaalamuses on osmootse rõhu suhtes tundlikud retseptorid. 3.1 Osmootse rõhu ja janutunde regulatsioon. Angiotensiin II on kõige tugevam janutunde tekitaja. 4. Nälja ja küllastustunde regulatsioon e. toitekäitumise regul. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat kaks alakeskust, Nälja ja küllastuskeskus, mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses. Küllastuskeskuse neuronid asuvad suuremalt jaolt hüpotaalamuse mediaalses
rakumembraanile lipiidse ankru abil, mis seotakse G-valgu külge vastava ensüümi poolt kovalentselt. · Aktiivne tähendab seda, et valguga on seotud GTP ja valk käivitab rakus mitmeid sündmusi. · Inaktiivne tähendab seda, et G-valguga on seotud GDP. Kui ligand seostub retseptoriga, siis selle tulemusel muutub retseptori konformatsioon, GDP tuleb G-valgu küljest lahti ning sinna asemele läheb GTP, mis aktiveerib G-valgu G-valkudega seotud retseptorid aktiveerivad või inaktiveerivad mingit membraaniga seotud ensüümi või ioonkanalit kaudselt, G-valkude vahendusel.. G-valkudega seotud retseptorid (GPCR) on kõige enamlevinum retseptori tüüp. Nad vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid. Neile retseptoritele on iseloomulik 7 transmembraanse domääni olemasolu, s.t. et polüpeptiidahel käib 7 korda edasi-tagasi läbi plasmamembraani
silmamuna (sarvkest, kolvikesed, kepikesed, kõvakest, vikerkestkollatähn, ripplihas. Ülesanne on välismaailma tajumine silmadega- nägemise taganemine. Ereduse, värvide, vormide, esemete suuruse eristamine. Keha asendi reguleerimine kauguste määramine. Haistmis- haistmisnärvi lõpmed ninasõõrme ülaosas. Ülesanne on erinevate lõhnade tajumine. Kompimise- närvilõpmed nahas, moodustavad sidekoelises pärisnahas närvipõimikuid. Aistingud võtavad nahas vastu retseptorid, sealt läheb see seljaaju. Maitsmise -- maitsmispungad paiknevad pehme kurgulae ja keele limaskestas, ül on erinevatele maitse ärritajatele reageerimine ( magus soolane) Inimene kui tervikMis on homöostaas? Võime tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonna muutustest. See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst. Elundte koostööd koordineerivad närvisüsteem ja
füsioloogilisi funktsioone *keemilisi ühendeid, mida toodetakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse sihtmärk-rakuni, millele toimides avaldubki nende regualtoorne toime * organismis tekkivaid substantse (aineid), mis edastavad signaali, et tekitada muutus sihtmärk-raku tasandil, nad on primaarsed signaalmolekulid (primaarsed ülekandjad), mille sidumiseks on sihtmärk-rakul spetsiifilised retseptorid. 3. Andke hormoonide klassifikatsioon a) keemilise ehituse järgi : *steroidid - sünteesitud kolesteroolist; reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni N. Testosteroon. *aminohapete derivaadid - reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi N. Epinefriin *peptiidid - reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine N. Insuliin
töötleb informatsiooni. 8) SISENÕRESÜSTEEM (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari (naisel),munand (mehel)) reguleerib organismi eluavaldusi. 9) SIGIMISELUNDKOND (eesnääre, seemnesari, peenis (mehel); rinnanääre, munasari, emakas, tupp (naisel)) on vajalik järglaste saamiseks. 6. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: * koguda informatsiooni. Meelelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli, retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. * koordineerida informatsiooni. Kesknärvisüsteemi saabub informatsioon sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida sellega peale hakata. Otsus tugineb sageli mälule, talletatud kogemusele. * anda informatsiooni edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünapsid: * võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise;
SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane. Amülaas lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks. KOMPIMINE - võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temo, massi jm. Kompimistaju tekib nahas asuvate retseptorite abil. Valuretseptorid inimene saab vältida eluohtlike situatsioone, talumispiir. Külmaret kõige rohkem, temp vähenemine. Kuumaret temp suurenemine- Puudutusret Surveret. Kõige tundlikumad on huuled, käelabad ja jalatallad.
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
RÜHT - SELLE ARENDAMINE JA HARJUTUSVARA Täiuslik kehatunnetus kindlustab meile hästi arendatud liigutusaparaadi proprioretseptiivne süsteem. Need on lihaskäävides, kõõlusorganites ja liigesekapslitest ärritusi vastu võtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihaste pikkuse ja pinge ning keha asendi kohta ruumis. Kehatunnetus areneb regulaarselt kehaliste harjutustega tegeledes. Hea rühi aluseks pole mitte niivõrd lihaste absoluutne jõud, vaid hea elastsuse, piisava tugevuse ja ühtlaselt tasakaalustatult arenenud lihased. Rühiharjutuste toime sõltub sellest, kui õigesti harjutusi tehniliselt sooritatakse. Algul tuleb saavutada kontroll keha asendi üle, õpitakse kaela ja lülisammast sirutama, seejärel asetub suurem rõhk nõrgalt arenenud lihaste treenimisele, et parandada lülisamba stabiilsust ja seljalihaste vastupidavust. On vaja treenida nii õiget kehahoidu säilitavaid ehk staatilisi lihaseid kui ka liigutusi teostavaid ehk düna...
ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU
Tuleb jälgida uue sedatatsiooni ja hüpoventilatsiooni teket. 11. Millise neurotransmitteri liigne kogus põhjustab inimesel psühhootilisi sümptomeid? Psühhootiliste sümptomite teke on seletatud neurotransmitter dopamiini tasakaalu häiretega ajus. 12. Millise toimemehhanismiga kõrvaldavad antipsühhootikumid peamiselt psühhootilisi sümptome? Antipsühhootikumid on dopamiini retseptorite antagonistid. Nad blokeerivad kõik D2 retseptorid ning sellest tulenevalt parkinsolismi-laadsed kõrvaltoimed (tõmbulsed). 13. Kuidas klassifitseeritakse antipsühhootikume ja milliseid sümptome need peamiselt kõrvaldavad? I pk neuroleptikumid – kiireim efekt ägeda psühhoosi kõrval. II pk neuroleptikumid – toimivad nii psühhoosi kui ka depressiooni, vaenulikkuse korral. 14. Antipsühhootikumide kõrvaltoimed. Ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed: düstoonia (ebanormaalsed näogrimmasid), akatiisia,
hallutsinatsioonid Organismi põhiomadused/funktsioonid (elu iseloomustavad tunnused) : Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, erutuvad koed on lihaskude ja närvikude Ainevahetus a) assimilatsioon ainete süntees b) dissimilatsioon ainete lagunemine Paljunemine Sisekeskkonna püsivuse (homöostaasi) säilitamine sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14. Neutraalne on 7, organismis on 7,34 - 7,38. acidum hape, alcalis , atsidoos, alkaloos. kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine. Veri. neerud aitavad suurendada või vähendada happeliste ainete väljaviimist uriiniga osmootne rõhk tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained
Haigestutakse valdavalt lapse-noorukieas. II-tüübi puhul organism muutub tundetuks toodetava insuliini suhtes. Haigestutakse peamiselt 40+ vanuses, riskiteguriks on ülekaalulisus, vähene liikuvus... . Raviks on kehakaalu normi viimine, dieet, tabletid, vajadusel ka insuliini süstid. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? Aga valuvaigistitest mitte? Kirjeldage ja võrrelge nende toimemehhanisme. Sest narkootikumid asendavad virgatsaineid, aga valuvaigistid blokeerivad retseptorid? 5. Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus? Keha kiiremat jahtumist põhjustab eelkõige vee parem soojusjuhtivus võrreldes õhuga 6.Koostage loogiline jutt kasutades ja lahti seletades järgmisi mõisteid : Homöostaas on stabiilne sisekeskkond, selle tagamiseks on vajalik vere glükoositaseme hormonaalne regulatsioon, pankreas komplekteerib ja eritab vereringesse insuliini ja glükagooni. Insuliin soodustab maksas glükogeeni sünteesi glükoosist, mille peale langeb
saaksid tõrgeteta toimida? - Ph, glükoosi konsentratsioon, CO2 hulk veres, vee hulk, ioonide konsentratsioon, temperatuur Millised organid tagavad vere homöostaasi? (5) - Neerud - Kopsud - Maks ja pankreas - Nahk - Hormoonid ja närvisüsteem Mis regulaarib hingamist? - Piklikajus paiknev hingamiskeskus hingamislihaste kiirendamise või pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme Kuidas on seotud hüpotaalamus neerude tööga? (2) - hüpotaalamuse rakud registreerivad verekoostise muutuse.
ülekanne reguleerivasse ossa tagasiinformatsioonina. Negatiivse tagasiside mehhanismi korral vastus ise tingib enda eemaldamise või inhibeerimise. Positiivse tagasiside korral põhjustab initsieeriv stiimul sama protsessi intensiivistumist. Autonoomne närvisüsteem ja endokriinne/ parakriinne süsteem seedekulglas interakteeruvad ja kontrollivad sekretsiooni, absorptsiooni ja motoorikat. Sihtmärkrakkudel, olgu nad sekretoorsed, absorptiivsed või silelihasrakud, on retseptorid, millede kaudu saab nende rakkude tööd kontrollida nii neuraalset (toimub neuronite vahendusel. Aksonit mööda leviv aktsioonipotentsiaal põhjustab neurotransmitteri vabenemise) kui humoraalselt (Hormoone tootev näärmerakk salvestab toodetu granulaarsel kujul, ühes graanulis on palju hormoonimolekule) vallandatud keemiliste ühendite abil. Hormonaalne regulatsioon on aeglasem, võtab minuteid ja tunde. Need neurokriinid, endokriinid ja parakriinid vabastatakse närvilõpmetest ja
efektorrakkudeks, sh nendeks, mis võivad aktiveerida makrofaage, CD8- T- rakke ja B-rakke. B-rakud lümfisõlmes Lümfisõlmes B-rakud aktiveeritakse ja diferentseeritakse kõrge afiinsusega antikehasid sekreteerivateks plasmarakkudeks. B-raku aktiveerumine vajab nii antigeeni seondumist B-raku BCR-retseptorile kui ka otsest kontakti aktiveeritud Th- rakuga. Mõlemad sündmused on tagatud lümfisõlme anatoomiaga. B-rakud erinevad T-rakkudest selle poolest, et nende retseptorid saavad ära tunda vaba antigeeni. B-rakk kohtub antigeeniga tavaliselt folliiklis. Kui tema BCR seondub antigeenile, aktiveerub B-rakk osaliselt ning ,,neelab alla" ja protsessib selle antigeeni. B-rakud on spetsialiseerunud antigeeni esitlevad rakud, mis esitlevad protsessitud peptiid-MHC komplekse oma pinnal Th- rakkudele. B-rakud, mis on antigeeni edukalt protsessinud, muudavad migreerumiskäitumist ning liiguvad T-raku-rikkase parakorteksisse, kus suureneb nende võimalus
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib?
30. Glioom. Aju närvikoekasvaja. Primaarsed glioblastoomid tekivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga. Sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. IX. 31. Kaasasündinud immuunsus. Organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Fagotsüütide patogeeni äratundmise retseptorid (PRR) seovad patogeeni, fagotsüüt aktiveeritakse ja moodustatakse tsükokiine, mis vabanevad ja aktiveerivad muid rakke. Avaldub 12 tunniga. NK-rakud looduslikud tapjarakud. 32. Põletik. Kaasasündinud immuunsuse keemilise kaitse viis. Organismi kohalik kaitsekohastisliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. 33. Komplemendisüsteem. Kaasasündinud immuunsuse keemilise
hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa, rohkem kui soojasensorid 3-10 korda. Soojaretseptorid tundlikud temperatuuril 25-45 C° Valuretseptorid alla 10 C° ja üle 45 C° Sensorite erutumise mehhanismi seostatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutustega temperatuuri mõjul. Temperatuuri muutus 10 kraadi muudab reaktsioonide kiirust. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kuysuvad
) süsteem, mis muundab segamiseta. A hiljem oli 5 neist surnud, üks teinud ajuvälise keskkonna muutused närviimpulssideks. enesetapu, veel 1 hulluks läinud ja ülejäänud olid Psüühika saab toetuda individuaalsele kogemusele. sügavas melanhoolias. 1823. aastal sellisest täielikust ja Meeleorganid jaotame kvaliteetide alusel, millele pikaajalisest isolatsioonist loobuti. 1/2 saj tagasi tehtud reageerivad nende retseptorid. sensoorse deprivatsiooni ja ülekoormuse uuringud * Kõik retseptorid on kõrgelt spetsialiseerunud ja kinnitavad varasemaid jälgimisi: Fakt, et mõned reageerivad ainult kvaliteedilt ja kvantiteedilt väga inimesed, kes on läbinud vanglaisolatsiooni ka enne või piiratud osale füüsikalise (!) maailma muutustest. Meil kes suudavad luua endale aktiivse ja sihipärase pole süsteemi, mis reageeriks mittefüüsikalisele
neuronis algatab. - Atsetüülkoliin – nii ergutava kui pidurdava mõjuga. Nii perifeerses kui KNS. Lihaskokkutõmbed, autonoomne närvisüsteem, kortikaalne erutuvus, uni ja ärkvelolek, kognitiivsed protsessid (mälu, õppimine, tähelepanu), agressiivsus, bioloogilised rütmid, söömiskäiutmine, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine - Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Erinevad retseptorid, üks neist ioonkanal G VALGUGA SEOTUD - Dopamiini – emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon, DA retseptorid G VALGUGA SEOTUD Mesolimbiline – DA neuronid saadavad aksonid limbilisse süsteemi naalduvasse tuuma. Tasu,motivatsioon, käitumise regulatsioon, sõltuvus Mesokortikaalne – projektsioonid eesaju koorde. Õppimine, kognitsioonid, töömälu, otsustusvõime
Paljud 6 transkriptsioonifaktorid sisaldavad palju tsink-sõrm motiive. Teist tüüpi tsink-sõrm motiivid on sellised, kus neli Cys koordineerivad Zn2+ ja neid nimetatatkse C4 tsinksõrmedeks. Selliseid motiive on tänaseks kirjeldatud ca 50l inimese transkriptsiooni faktoril. Esimesed valgud, millel see motiiv leiti, olid steroidhormooni retseptorid, kust tuli ka nimetus steroid-retseptorite superperekond. Kuna hiljem kirjeldati hulgaliselt sarnaseid rakusiseseid retseptoreid, aga mis ei seo steroide, siis seda perekonda hakati nimetama tuuma-reptseptorite superperekond. Need valgud sisaldavad 55 v6i 56 AAlist domääni, kus on 4 konserveerunud asetusega Cys. Peamine erinevus nende kahe tsink-
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.2 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Süda koosneb: paremast ja vasakust kojast , paremast ja vasakust vatsakesest. 2. Südame vatsakeste ja kodade vahel on atrioventikulaar klapid ja vatsakeste ja aordi ning kopsutüve vahel aordi ja kopsutüve klapid. 3. Väike vereringe algab paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. 4. Väikse vereringe ülesanne on vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine liigsest süsihappegaasist. 5. Suur vereringe algab vasakust vatsakesest ja suubub paremasse kotta. 6. Suure vereringe ülesanne on kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustamine ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning samal ajal ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. 7. Süda on automaatne organ, s.t et ta jätkab tööd ka siis, kui närviühendused peaksid katkema ja isegi isoleeritult väljaspool organ...
Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest. Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise · Haistmise · Maitsmise · Kompimise · Lihatunnetuse abil Mis kaitseb silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Koopad kaitsevad silmi külgedelt ja tagant. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste võõrosakeste silma sattumist. Silma kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisarvedelik
Täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond- elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Erinevate elundkondade talitus juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. Nahk - Kaitseb organismi. - Väliste vigastuste eest. - Ultraviolettkiirguse eest - Liigse veekaotuse - Haigustekitajate - Säilitab kehatemperatuuri. - Eritusorgan- Higistamine- kuumenemisele aitab. - Retseptorid - Sünteesitakse aineid. - Melaniin- sõltub naha värvus. Marrasnahk- naha väline kiht, nt. küüned, juuksed, karvad. Marrasnaha alumine osa koosneb jagunemisvõimelistest rakkudest. - Pärisnahk- elastsed kiud, veniv, painduv, sitke. Vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed. - Nahaaluskude- pärisnaha all. Kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasva tagavara. - Sarvkiht- pindmine osa, koosneb surnud rakkudest, ei lase läbi mikroobe
paljunema. Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Organ (elund) organismi osa, mis moodustub erinevatest kudedest. Need koed talitlevad kooskõlastatult ja täidavad kindlaid ülesandeid. 9. Organsüsteemid inimesel, nende ülesanded . Kattesüsteem - Nahk, juuksed, küüned, higinäärmed Mehaaniline kaitse, D-vitamiini eellaste, süntees, eritus Närvisüsteem pea ja seljaaju närvid, retseptorid Peamine regulatoorne süsteem, kontrollib kõiki füsioloogilisi ja intellektuaalseid funktsioone. Skeletisüsteem - Luud, kõhred, sidemed Mehaaniline kaitse, toestus, liikumine, vereloome, mineraalainete ,,ladu" Lihassüsteem - Lihased, kõõlused Liikumine, kehaasend, termoregulatsioon Hingamissüsteem - kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja väliskeskkonna vahel, PH-regulatsioon. Südame-vereringe süsteem süda, veresooned, veri
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus...
Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Kohev sidekude täidab eelkõige s...
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
C=O - N 1) Aminohapetest 2) Dihape ja diamiin VALGUD Valkude bioloogiline tähtsus: 1) struktuurne funktsioon- organismi ülesehitusmaterjal 2) kaitsefunktsioon- antikehad 3) transpordifunktsioon- ainete liikumine organismis 4) katalüütiline- ensüümid 5) reguleeriv- hormoonid 6) liikumisfunktsioon- kontraktsioonivalgud (lihased) 7) energeetiline- oksüdeerimine 8) signaalfunktsioon- retseptorid Jaguneb: 1) lihtvalgud- ainult aminohapped 2) liitvalgud- lisaks mittevalguline osa 3) primaarstruktuur- aminohappe järjestus [-Ala- Met- Phe- Gly-] 4) ainult kindla ruumilise struktuuriga 5) valgul on elusrakule vajalikud keemilised omadused 6) sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri (disulfiidsidemed- tugevad, ioonilised, hüdrofoobsed, vesiniksidemed nõrgad) - fibrillaarvalgud- kiulised
Histoloogia ja embrüoloogia 16. loeng Erihistoloogia (Mikroskoopiline anatoomia) Erihistoloogia · Erihistoloogia (organite mikroskoopiline anatoomia) · Organid - iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega ehituslikud üksused · Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Kesknärvisüsteem Närvisüsteem Südame- vereringesüsteem Lümfisüsteem Perifeerne närvisüsteem Seedeaparaat Urogenitaal- aparaat Kirjandus · Julius Tehver. Koduloomade histoloogia. Tallinn, Valgus, 1979. · Ülo Arend. Naha ja tema derivaatide histoloogia. Tartu, 1986. · Ülo Arend, Ülo Hussar, Peeter Roosaar. Tsirkulatsiooniorganite histoloogia. Tartu, 1988. · Ülo Hussar Vereloome- ja immuunorganite histoloogia. Tartu, 1986. Loengute kava k...
juhatajaks. Füsioloogilised uurimused. (19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19.saj) püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt
* Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, ’umami’, hapu: samades keelepiirkondades 84 Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega. Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt. 85 Kolm võimalust maitseinfo kodeerimiseks: 1. Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (praegu kõige tõenäolisem variant) 2. Kõik retseptorid reageerivad eri maitsetele 3. Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega
· Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM seostub sama raku retseptoritele (c) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvaheruumi sekreteeritud SM (mediaator, transmitter liigub sünaptilise vedelikuga märklaua juurde (d) Signaali ülekande toimumine · signaalmolekul · retseptorid · kaskaad · metaboolne vastus Signaali ülekande üldjooned · Ülikõrge efektiivsus neid on vaja vaid nano- ja pikogrammides · Signaali ülekanne algab signaalmolekuli seostumisega märklaudrakkude spetsiifiliste retseptoritega. Retseptorid on: kompleksmolekulid, kõrgspetsiifilised, kõrgafiinsed, pole staatilised süsteemid,
langema ja väheneb progresseeruvalt umbes poole tunni vältel, täielikku daptsiooni ei teki. Pidev jahedas ruumsi viibimine vähendab nahatemperatuuri languse korral subjektiivse külmatunde teket. Sügelemine ei ole valu üks liikidest, kuigi varemalt nii arvati, vaid täiesti eriline aistingureaktsioon, mis toimub järgmises järjekorras: 1) väline või sisemine ärritaja käivitab nahas sügelusretseptorid; 2) retseptorid saadavad teate edasi närvisüsteemi kaudu; 3) seljaaju ja peaaju võtavad signaali vastu ja töötlevad seda; 4) tingitud ja tingimatu kratsimine algavad. Ühe teooria põhjal saadab sügelev koht närvisüsteemi kaudu impulsse, mille tagajärjel närvivõrk selgroo üdis hakkab värisema. Kratsimine saadab oma signaali, mis peatab värisemise. Teise teooria põhjal kratsimine vaid asendab sügelus-aistingu. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid
Karvrakkude mehaaniline ärritus transformeeritakse närviimpulssideks, mis suunduvad mööda kuulmis- ehk teonärvi aju silla kuulmistuumadesse, sealt aga edasi suuraju oimusagara koorde, kus paikneb kuulmiskeskus. 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte: Sisekõrva elundi retseptoorsed rakud → teonärv (kuulmisnärv) → sild → väikeaju ja seljaaju motoneuronid. 177. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte: Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel
Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid. Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Erutus jõuab piki närvikiudu presünapsisse ja vabastab põekestest mediaatorid. Mediaator täidab sünapsi pilu ja puutub kokku postsünaptilise membraanil olevate retseptoritega ja tekitab neis erutuse, mis kantaksee üle sünapsi postsünaptilisse ossa. Meditaatoreid on erinevaid. Enamlevinud atsetüülkoliin(ACH) ja noradrenaliin. Serotoniin ülekandeaineks skeletilihastele
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel
hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu piirkonda, eriti terava nägemise korral kollatähni piirkonda. Võrkkestas on piirkond,
peab seostuma raku pinnal oleva retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku. 3)Viirusosake on sisenenud rakku, siis viirusegenoom vabaneb kapsiidist. Läheb raktuuma ja lülitub DNA vahele. 4)Sünteesitakse viirusosakesi hästi palju ja pakitakse kokku. Need lähevad järgmisi rakke otsima. Herpes, papilloon viirus.Aeglane , teeb tööd korralikult. RNA viirused: nt: gripp, HIV. Et viirus pääseks rakku peavad retseptorid sobituma. Põhimõtteliselt sarnane. Rakku pääsedes RNA viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Tsütoplasmas tehakse pöördprotsess, sünteesitakse vastav DNA molekul (RNA tehakse DNA-ks). DNA liigub rakutuuma. DNA pealt sünteesitakse väga palju viiruse RNA molekule, need pakitakse kokku. Sisse tulev genoom ja välja minev genoom on muutunud. Väljatulevast genoomist ei saagi enam aru, et paha on. Algul saadi aru. Lihtsam teha, kiirem. HIV-i puhul võib tekkida pärast teine genoom
Organismide keemiline koostis Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool r...
nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina
loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Seljaaju vahendab info peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seda liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhub seljaaju lihtsald kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. NÄRVIIMPULSS Närviimpulss ehk erutus - teade, mida närvid edasi kannavad. Närviimpulss on mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. 1) Silma retseptorid võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu, tekkinud närviimpulsi edasi närvirakkudele, mis juhivad selle peaajusse. 2) Aju närvirakkudes analüüsitakse infot, võetakse vastu otsus ja saadetakse impulss järgmistele närvirakkudele. 3. Mööda närvirakke jõuab närviimpulss vajalike lihasteni ja paneb need kokku tõmbuma. Refleks - väga kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele. REFKEKSI LIIGID: a) kaasasündinud e pärilikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
