Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused (0)

Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused
Priionid
1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel.
2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis.
3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased.
4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme .
Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel :
normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur.
Tõvestavad priionvalgud :
… tekitavad priionhaigusi ( lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi)
1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga.
2) tõvestavad priionvalgud on erilised :
a) ei lagune ensüümide toimel.
b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel.
3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =
ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida.
4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad haigestuda loomade
haigustesse .)
Priionhaiguste kujunemine :
1. tõvestav valk puutub kokku normaalse priionvalguga ja normaalne muutub samuti
tõvestavaks.
2. tõvestavad valgud ei lagune. Nad kogunevad närvirakkudesse - rakk ummistub ja sureb .
Surnud rakk laguneb ja valk nakatab uusi rakke.
Surnud rakkude asemele jäävad mikrotühimikud, sest närvirakud ei jagune
*Surma põhjuseks on närvisüsteemi ulatuslik kahjustus.
Haigestumise võimalus :
1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla
ajulisand)
2. Organite siirdamine (silma sarvkest).
3. Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud.
4. Elukutsest tingitud nakkus( lihunik , talunik, arst).
5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida (kui muutub priionvalku määrav geen).
Priionhaigused
Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad liikumishäired,siis osaline halvatus , sülje vool ja surm.
Inimestel: 1)kuru e „ naerev surm“- Uus Guinea paapuad, tänu liigikaaslaste ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) Kolmekümne aastaga suri seal u. 2500 inimest. 2) „perekondlik unetus“ - kesknärvisüsteemi selline kahjustus, kus häirub magamine . Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm.
Viirused
*Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail.
*Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks, viroloogid aga elusaks.
Tunnused, mille poolest viirused on elutud:
1. puudub rakuline ehitus.
2. puudub iseseisev paljunemisvõime.
3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites).
4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus.
Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid :
1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid , süsivesikud .
2. viiruste koostises alati nukleiinhape : DNA või RNA.
3. evolutsioneeruvad.
4. omane suur muutlikus.
Viirusosakese ehitus :
* keskel on nukleiinhape (RNA või DNA)
* siis tuleb valguline kate e. kapsiid , mis kaitseb nukleiinhapet.
* mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid
*lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju.
Viiruse nukleiinhape :
*kas RNA või DNA.
*nukleiinhappemolekul võib olla kas sirge või rõngjas, üksik või kaksikahelaline, suur või väike.
*Viiruses on geenid . neid võib olla 3 - 1000 tk.
geenid jagunevad : a) peremeesraku kontrolli mõjutavad geenid.
b) viiruse nukleiinhappe sünteesi määravad geenid.
c) viirusrakkude sünteesi määravad geenid.
Viiruste elutsükkel :
1. viirusosake peab tungima organismi (oluline nakatumise toos ).
2. viirusosake peab kinnituma peremeesraku pinnale ( retseptorid ).
3. viirus tungib peremeesrakku
4. nukleiinhappe vabanemine (DNA seostub otse peremeesraku geenidega, RNA
muundub ensüümide abil esmalt DNA-ks)
4. viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust.
5. a) Kävitub lüütiline tsükkel . Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. Sellised haigused kulgevad
kiirelt ja ägedalt ( gripp , leetrid , entsefaliit)
b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgenedes muutub viiruse DNA aktiivseks ( herpes , HIV).
Viiruste jaotus :
I jaotus :
1) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused, papilloomviirus ).
2) RNA viirused. (gripp, retroviirus (HIV), marutõve viirus ).
II jaotus :
Lähtub organismist, keda nakatatakse.
1)bakterviirused e faagid - tapavad näiteks "jogurtibaktereid".
2)seenteviirused.
3)taimede viirused: nakatumine : läbi siirutajate (putukad) nt. lehetäi nematoodid (ümaruss).
haigestumine : a) otsesed kahjustused (lehelaiksus).
b) saagikus väheneb( suurimat kahju saab kartul ).
4)loomade viirused : a) ainult loomadel ( Mareki haigus lindudel)
b) ühised viirushaigused inimesel ja loomadel ( marutõbi )
c) ainult inimesel ( lastehalvatus )
Inimese viirushaigused
Nakatumise viisid :
1) piisknakkus( aerosoolid ) - gripp ja nohu , mis levivad läbi õhu.
2) kontaktnakkus - herpes, tuulerõuged , leetrid.
3) kehavedelikud( veri ) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid.
4) siirutajad - puugid ( puukentsefaliit ),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis).
5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused (kõhugripp ja hepatiit ).
6) emalt lootele (punetised, tsütomegaviirus).
Inimese organid , ja neid kahjustavad viirused :
NAHK - papiloom (soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes.
NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit.
HINGAMISTEED - nohu, gripp, paragripp, adenoviirused , rinoviirused.
LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus (lihased),
Ebolaviirus (veritsus), kollapalavik (veritsus)
SISEELUNDID - hepatiit(maks), enteroviirused ( seedekulgla ).
SUGUELUNDID - herpes II vorm
IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV
Organismi kaitse viirushaiguste eest :
1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad)
2. antikehad a) saadakse emalt (rinnapiim) b) tekivad haigestumise korral.
c) vaktsineerimine .
3. õgirakud e fagotsüüdid - hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke. Õgirakud hävitavad
ka viiruste ja antikehade komplekse.