BIOLOOGIA kordamine KT-ks - elundkonnad, vereinge (0)

Elund – kehaosa , mis koosneb kudedest ja täidab organismis kindlat funktsiooni. Elundkond – ühtset ülesannet täitev elundite süsteem. Katteelundkond – kaitseb organismi ebasoodsate keskonnamõjude eest. Inimese väliskatteks on nahk, mis koosneb epiteel - ja sidekoest koos närvirakkudega. Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest, nahas olevad retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning kuuma ja külma. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises, pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. Tugielundkond – võimaldab liikuda ja säilitada kindel asend. Lihased on kinnitunud skeletile, mis koosneb luukoest ja mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Skeletis on ka kõhrkudet. Seedeelundkond – lagundab toitu. Söömine aitab saada toitaineid ja energiat organismi ülesehitamiseks, elutegevuse alalhoidmiseks ja sigimiseks. Söödud toitu saab kasutada alles siis, kui see lagundatakse molekulideks, mida keharakud saavad omastada. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja seedenäärmed. Seedekanal algab suuõõnega, kus toit peenestatakse ja segatakse süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku, kus see segatakse valke lõhestava nõrega. Maost liigub toit kaksteistsõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ning kõhunäärme nõre abil viiakse toidu lagundamine lõpuni. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toiduosakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse. Hingamiselundkond – varustab organismi hapnikuga. Vajalik energia saadakse rasvade, süsivesikute ja valkude oksüdeerimisel. Selleks tagatakse gaasivahetus, mis varustab kudesid hapnikuga ja eemaldab kehast oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed , mida mööda õhk liigub, ja kopsud , kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Hapnik ja süsihappegaas saavad rakumembraane läbida vaid vees lahustunult, mistõttu on kopsu pind alati niiske ning hingamisega kaasneb veekadu. Ringeelundkond – transpordib kehas aineid. Ringeelundkonna moodustavad veri , veresooned ja süda. Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel, mille kauguste tõttu on difusioon ebapiisav või aeglane. Ringeelundkond osaleb hingamisgaaside transpordis , toitanete transpordis, ainevahetuse jääkproduktide transpordis, hormoonide transpordis, organismi soojusregulatsioonis ja jõu edasikandmises. Erituselundkond – eemaldab kehsta mittevajalikke aineid. Eritamise käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad , kusepõis ja kusiti. Lisaks osalevad ainete eritamises ka kopsud ja nahk. Närvisüsteem ja meelelundid – vahendavad ja töötlevad informatsiooni. Närvisüsteem vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitlust vastavalt keskkonnas toimuvatele muutustele. Närvikoe rakud on ühendatud keerukasse võrku (kesknärvisüsteem – pea- ja seljaajus toimub informatsiooni töötlemine; piirdenärvisüsteem – moodustavad dendriidid ja neuriidid e. närvid). Meeleelundite abil saame informatisooni väliskeskkonna kohta. Neis asuvad retseptorrakud, millel on võime muundada välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. ninas asuvad haistmisretseptorid, keelel asuvad maitsmisretseptorid (registreerivad keemilisi signaale), silmades asuvad nägemisretseptorid (reguleerivad valgussignaale), kõrvades asuvad kuulmisretseptorid (registreerivad mehaanilisi signaale), nahas asuvad termoretseptorid (registreerivad soojust). Sisenõresüsteem – reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Hormoonide reguleerivad rakuainevahetust, kasvuregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. Sigimiselundkond – vajalik järglaste saamiseks. Sigimine toimub sugulisels. Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemisel. Homöostaas – organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus muutuvate välistingimuste juures. Refleksikaar – närvisüsteemi talitluse aluseks olev mehhanism , millega ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talitluses. Neuraalne regulatsioon – elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. Humoraalne regulatsioon – elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside – kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks (kehatemperatuuri regulatsioon). Positiivne tagasiside – kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks (vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine). Energiabilanss – kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või talletab. Energia vajadus sõltub vanusest, aktiivusest, kehamassist ja pärilikkusest. Hingamise regulatsioon – hingamiskeskus asub piklikajus. Piklikajust tuleb impulss rindkere - ja diafragmalihastesse, mis hakkavad kokku tõmbuma. Algab sissehingamine. Kopsud täituvad õhuga ning kui kopsudes on piisavalt õhku, siis impulsside saatmine peatub, rindkere- ja diafragmalihased lõtvuvad ning järgneb väljahingamine. Vereringe regulatsioon – hingamise regulatsiooni aluseks on vere süsihappegaasi sisaldus. Kui veres on süsihappegaasi ja piimhappe hulk suur, hakkab pH langema . Seejärel närviretseptorid saadavad impulsi hingamiskeskusse, mille tagajärjel hakkavad kopsud intensiivsemalt tööle, ning südame tööd reguleerivasse keskusesse, mille tõttu südame löögisagedus suureneb ja vereringe muutub intensiivsemaks. Hapnikku kantakse rohkem edasi ning süsihappegaas viiakse verest välja, mistõttu hingamine stabiliseerub. Südame tööd mõjutavad vere gaaside sisaldus, adrenaliin , jäsemete liigutamine ja vererõhk. Veresuhkru sisaldus ja regulatsioon – kõige suurem energiaallikas on glükoos. Kui veresuhrku sisaldus on madal, aktiveeruvad pankreases alfa- rakud ning need hakkavad sünteesima glükagooni. Glükagoon liigub maksa, maksas hakkavad tööle ensüümid, mis lagundavad maksas sisalduva glükogeeni glükoosiks. Glükoos liigub verre ning suhkrusisaldus tõuseb. Kui veresuhkru sisaldus on kõrge, aktiveeruvad beeta-rakud, mis vabastavad insuliini. Insuliin aktiveerib lihas-, maksa- ja rasvarakkude membraanide transportvalgud . Glükoos transporditakse rakku ning suhkrusisaldus langeb.