Eluslooduse organiseeritus, teaduslikud uurimismeetodid (0)

Eluslooduse organiseeritus, teaduslik uurimismeetod.
Organismide keemiline koostis - anorgaanika.
1. Mis on biomolekulid ? (nimetused ja kus on tekkinud)
Biomolekul on molekul , mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped , vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida.
2. Milles avaldub elusorganismide ehituse organiseerituse keerukus ?
Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitme astmeline organiseeritus. See väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.
3. Ainuraksed - ehk algloomad on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Hulkraksed - organismid, mis koosnevad kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad , kahepaiksed, roomajad , linnud ja imetajad , ka putukad.
4. Aine- ja energiavahetus – ( metabolism ) Sünteesi - ja lagundamisprotsessid , mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkprotukdide väljutamist, aga ka otsest energia( soojus - ja valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni.
5. Homöostaas – elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlike kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega.
6. Suguline paljunemine – paljunemisviis , mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele.
Mittesuguline paljunemine – paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks.
7. Moondeline areng – selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasavanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis – ja vaegmoondelist arengut.
Otsene areng – roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
8. Rakk - elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema.
Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa.
Organ – (elund) organismi osa, mis moodustub erinevatest kudedest. Need koed talitlevad kooskõlastatult ja täidavad kindlaid ülesandeid.
9. Organsüsteemid inimesel, nende ülesanded .
Kattesüsteem - Nahk, juuksed, küüned, higinäärmed
Mehaaniline kaitse, D-vitamiini eellaste, süntees, eritus
Närvisüsteem – pea –ja seljaaju närvid, retseptorid
Peamine regulatoorne süsteem, kontrollib kõiki füsioloogilisi ja intellektuaalseid funktsioone.
Skeletisüsteem - Luud, kõhred, sidemed
Mehaaniline kaitse, toestus , liikumine, vereloome , mineraalainete „ladu“
Lihassüsteem - Lihased, kõõlused
Liikumine, kehaasend , termoregulatsioon
Hingamissüsteem - kopsud , hingamisteed
Gaaside vahetus vere ja väliskeskkonna vahel, PH- regulatsioon .
Südame-vereringe süsteem – süda, veresooned, veri
Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon.
Seedimissüsteem - Suu, söögitoru, magu, sooled, seedenäärmed
Toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, imendumine , jääkainete eritamine
Kusesüsteem - neerud , põis, kuseteed
Laguproduktide eritamine, PH ja vedeliku tasakaalu regulatsioon.
10. Populatsioon – samal ajal, ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
Kooslus - on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas.
Liik – üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid.
Biosfäär – Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase.
11. Ökoloogia – bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi.
Tsütoloogia(rakuteadus) – bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid.
Füsioloogia - bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest.
Molekulaarbioloogia - uurib elusa mateeria molekule, füsioloogia uurib organismi funktsioneerimist.
12. Teadusliku uurimismeetodi etapid ja nende rakendamine (vt TV ülesanded)
1) probleemi püstitamine 2) taustainformatsiooni kogumine 3) hüpoteesi sõnastamine 4)hüpoteesi kontrollimine 5) tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
13. Peamised keemilised elemendid organismides: H, C, O, N, S, P, Na, Ca, Mg, Cl, Fe, Mn, Co, Cu, Zn, F, B, I
14. Makroelementide peamised ülesanded (H, O, C, N)
H – vesiniksidemed on biomolekulide struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahariidid)
O – bioloogiline roll, seisneb oksüdeerimises.
C – kuulub biomolekulide koostisesse (süsivesikud). Moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaime ja põlemise lõpp- produkt .
N – põhiliselt aminohapetes (valgud), nukleiinhapetes (DNA ja RNA, on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element.
15. Mikroelemendid ja nende ülesanded (Ca, K, Na, Fe, I, Mg)
Ca – Esineb luude koostises
K – Tagab rakkude erutuvuse.
Na – Tagab rakkude erutuvuse.
Fe – On vere koostises, tagab vere hüübivuse.
I – Esineb kilpnäärme hormooni koostises.
Mg – Esineb klorofülli koostises.
16. Orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite suhe rakkudes
Anorgaanilised ained vett 80% ja teised anorgaanilised ühendid ( soolad ) 1,5%
Orgaanilised ained: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped, madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.
17. Vee molekuli ehitus - üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
18. Vee ülesanded organismides:
Molekulaarsel tasandil - vesi on reaktsioonis lähteaineks (fotosünteesi reaktsioonis). Vesi kindlustab hüdrolüüs reaktsioonid (tärklise hüdrolüüs glükoosis). Vesi on väga hea lahusti. Kindlustab PH-tasakaalu.
Raku tasandil – kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna.
Organismi tasandil – Kaitseb ülekuumenemise eest. Lahustunud kujul eraldub jääkaineid. Looteareng. Viljastumine.
Ökosüsteemi tasandil - peamine kliimat kujundav faktor. On kolmes agregaatolekus.