Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID (0)

1 Hindamata
Punktid

ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID


TROMBOLÜÜTIKUMID
Suure riskiga patsienditdel trombi lõhustamiseks. Esmärgiks on tagada verevoo. Ravi tuleks alustada 3h jooksul alatest sümptomite avaldumisest.
STREPTOKINAAS
PLASMINOGEENI AKTIVAATORID
  • Toodavad streptokokid.
  • Palju kasutatud ja uuritud.
  • Manustatakse i/v
  • Korduvkasutamiselt võivad areneda antikehad , mis inaktiveerivad ravimit.
  • Ravi tunduvalt soodsam kui alteplaasiga!

KÕRVALTOIMED :

VASTUNÄIDUSTUSED:

KLIINILINE KASUTAMINE:
ALTEPLAAS (Actilyse)
Konverteerivad plasminogeeni plasmiiniks. Plasmiin lõhustab fibriini.
KÕRVALTOIMED :
  • Verejooks

VASTUNÄIDUSTUSED:
  • Vere hüübivushäirete korral
  • Hemorraagilise insuldi korral
  • Traumade korral
  • RR >185/105 mmHg (vaatamata ravile)
  • Aktiivne maohaavand või seedetrakti verejooks

KLIINILINE KASUTAMINE:
  • Äge müokardiinfakt
  • Kopsuarteri massiivne trombemboolia
Isheemiline ajuinsult
ANTIKOAGULANDID
Vere hüübimist pärissivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi.
FRAKTSIONEERI-MATA HEPARIIN (UFH)
MADALMOLEKULAAR-NE HEPARIIN (LWMH)
Hepariinist on eemaldatud madalmolekulaarne fraktsioon.
FONDAPARII-NUKS
VARFARIIN
UUED ANTIKOAGULAN-DID (NOAC)
HEPARIIN
  • Võimendab antitrombiini (AT) III toimet hüübimisfaktorile. Trombiin (IIa) ja faktor Xa blokeerimine tekiastab lahustumatu fibriini moodustumist.
  • Varieeruva molekulmassiga – toime võib inimestel erineda.
  • MANUSTAMINE : i/v infusioonina. s/c – biosaadavus 30%.
  • Seedetraktis toime puudub.
  • Annust kohandada vastavalt analüüsidele.

KÕRVALTOIMED
  • Verejooksud – ANTIDOOD i/v protamiin.
  • Trombotsütopeenia
  • Luumurrud

KLIINILINE KASUTAMINE:

Võib kasutada raseduse ajal, kuid tänaäeval eelistatakse madalmolekulaarseid hepariine.
ENOKASPARIIN (Clexane)
DALTEPARIIN (Fragmin)
BEMIPARIIN (Zibor)
NADROPARIIN (Fraxaparine)
  • Mõjutab peamiselt antitrombiinI JA Xa faktori seondumist.
  • Ravivastus ennustatav.
  • Toime pikem kui UFH
  • s/c manustamine – kuni 90% biosaadavus. 1-2x päevas, doos vastavalt kehakaalule 1mg/kg.
  • Elimineerum neerude kaudu (NB! Neerupuudulikkus ?)

KÕRVALTOIMED:
  • Verejooks
  • Trombotsptopeenia – risk madalam kui UFH-ga.
  • Osteoporoos – risk madal.

KLIINILINE KASUTUS:
  • Kopsuarteri trombemboolia (KATE)
  • Süvaveenitromboos (SVT) – ravi ja profülaktika
  • Müokardiinfarkt.
Sünteetiline pentasahhariid.
  • Kiirendab AT III Xa faktori blokeerimist.
  • Manustatakse s/c – biosaadavus 100%
  • Eritub muutumatult neerude kaudu – NB! Neerufunktsioon?
  • Ei seostu plasmavalkudega nagu LWMH, UFH.

MAREVAN
  • K-vitamiini antagonist, takistab K-vitamiinist sõltuvate hüübimisfaktorite sünteesi.
  • Terapeutilises annuses vähendab sünteesi 30-50%.
  • Toime avaldub 2-7 päevaga. Kohese toime saamiseks kombineerida madalmolekulaarsete hepariinidega.
  • JÄLGIDA INR-i.

KOOSTOIMED:
  • K- vitamiin – toit.
  • Kõhulahtisus – düsbakterioos.
  • Interaktsioonid toidu ja ravimitega.
  • INR saavutamiseks võiv vaba minna 0,5-20mg (enamasti 4-5mg päevas).
  • KITAS TERAPEUTILINE AKEN, SUUR KÕRVALTOIMETE RISK.

INR↑
INR↓
  • Naistepuna
  • Greibimahl
  • Ženšenn
  • Mustsõstar, kiivi , viinamari, kapsas , spinat, prorru jm roheline!.
  • Tritsüklilised antidepressandid,
  • Karbamasepiin

KÕRVALTOIMED:
  • Verejooksud: ninaverejooks, interkraniaalne verejooks, igemete veritusus, veriokse, veri uriinis jne
  • Ägeda verejooksu korral: K-vitamiin i/v; hüübimisfaktorid i/v
  • Vähemägeda verejooksu korral: antikoagulantravi mõneks päevaks lõpetada; k-vitamiin i/v vajadusel.

  • Oluline patsiendi teavitustöö.
  • Rasedatel asendada ravi madalmolekulaarsete hepariinide vastu.

RIVAROKSABAAN (Xarelto) Xa inhibiitor
APIKSABAAN (Eliquis) Xa inhibiitor
DABIGATRAAN (Pradaxa) trombiini inhibiitor – EELRAVIM !
EELISED:
  • Kiire toimealgus
  • Ei nõua pidevat laboratoorset jälgimist.
  • Minimaalsed koostoimed toiduga
  • Lihtne annustamine.
PUUDUSED:
  • Ohutusandmete mõõdukas hulk.
  • Kasu/riski suhe kaasuvate haiguste ja seisuntite puhul.
  • Puudub spets antidoot.
  • Keeruline ravimi võtmist jälgida.
  • Kallid.

KLIINILINE KASUTAMINE:
  • Ortopeedia – VTE profülaktika.
  • Kodade virvendusarütmiaga patsiendid – insuldi preventatsioon.
  • VTE ravi
  • RASEDUS JA IMETAMINE VASTUNÄIDUSTA-TUD - andmed puuduvad.
MANUSTAMINE: 1-2x päevas.
KOOSTOIMED:
  • Rivaroksabaani biosaadavus sõltub toidust – võtta koos söögiga. Toimet nõrgendavad fenütoiin, karamasepiin, harilik naistepuna.
  • Dabigatraani toimet nõrgendavad fenütoiin, karvamasepiin, harilik naistepuna.
  • Kirurgilistel protseduuridel jätta ravimid võtmata 48h enne.

ANTIAGREGANDID
MSVPR / Atsetüülsalitsüülhape ASH
ADP retseptorid antagonistid
Trombotsüütide agregatsiooni pärssimine
  • Inhibeerib pöördumatult ensüümide tsükooksügenaas, mis on vajalik trombotspptidel tromboksaan A2 sünteesiks ( vastutab trombotspptide kokkukeepumise eest).
KLOPIDOGREEL pöördumatu toime, eelravim
PRASUGREEL pöördumatu toime, eelravim
TIKAGRELOOL – pöörduv toime, aktiivne ravim
Inhibeerib adenosiinfosfaadi (ADP) seondumist ADP retseptoriga trombotsüütidel.
KLIINILINE KASUTAMINE:
  • ASH talumatuse korral
  • Kaksikravi ASH + ADP antagonist (peale MI, isheemilist insulti, angioplastika).

ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID #1 ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID #2 ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alluuu Õppematerjali autor
Antikogagulatiivsed ravimid ja antiagregandid. Verevedeldajad. Trombolüütikumid.

Sarnased õppematerjalid

VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID
6
pdf

VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID

VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID ANTIKOAGULANDID pärsivad fibriini moodustamist Hepariinid, varfariin, uued antikoagulandid 1. Fraktsioneerimata hepariin- võimendab antitrombiini inhibeerivat toimet hüübimisfaktoritele 2. Madalamolekulaarne hepariin- seob antitrombiini hüübimisfaktoriga a. Enkosapariin b. Daltepariin c. Bemipariin d. Nadropariin 3. Sünteetilised pentasahhariidid : Fondapariinüks- kiirendab antitrombiini inhibeerivat toimet 4. Varfariin – vitamiin K antagonist, hüübimisfaktorite inhibiitor 5

Farmakoloogia
Hüübimist mõjustavad raviained
6
docx

Hüübimist mõjustavad raviained

KORDAMINE HÜÜBIMIST MÕJUSTAVAD RAVIAINED 1. Mis on antiagregandid? Mis on antikoagulandid? Antikoagulandid – vere koagulatsiooni (fibriini moodustumist) pärssivad. Antiagregandid – Trombotsüütide agregatsiooni pärssivad. 2. Kuidas need raviained mõjutavad/takistavad patoloogilise hüübe teket? Antikoagulantid: Verehüübimist pärssivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi Antiagregandid: Trombotsüütide agregatriooni pärssivad. Inhibeerib pöördumatult ensüümi COX, mis on vajalik trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks (vastutab

Meditsiin
Seminar veri ja verehüübimine
12
docx

Seminar veri ja verehüübimine

tingitud aneemia korral c) neerupuudulikkusest tingitud aneemia korral 12. Millised on EPO kasutamisele järgnevad kõrvalnähud? EPO liigsel kasutamisel kui vere punaliblede mass kasvab üle normaalse piiri, kasvab vere viskoossus ehk vere voolavus soontes halveneb. Sellest võivad tekkida trombid, insult ja muud verevarustuse häired. 13. Mis vahe on antiagregandil ja antikoagulandil? Antiagregandid vähendavad trombotsüütide agregatsiooni(kokkukleepumine), antikoagulandid pärssivad fibriini teket. 14. Selgita vere hüübimise mehhanismi? Protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. 15. Milline väide kehtib atsetüülsalitsüülhappe kohta?

Meditsiin
Farma eksami TABEL - kursusele
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

Meditsiin
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun