Üldiselt... Ungari 1956. aasta revolutsioon või Ungari 1956. aasta ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus algas tudengite meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Eelmäng Sõjajärgne okupatsioon Poliitilised repressioonid ja majanduslangus Rahvusvahelised sündmused Sotsiaalsete pingete kuhjumine 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal kogunes umbes 20 000 meeleavaldajat kindral József Bemi mälestussamba juurde. Kirjanike liidu president Péter Veres luges ette manifesti, tudengid esitasid oma sõnumi ja seejärel võttis rahvamurd üles tsensuuri poolt keelustatud poeemi "Rahvuslaul", mille refrään kõlas järgmiselt: "Sellega me vannume, me vannume, et me ei ole enam orjad." Péter Veres
Ajalugu 1. Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks? Mis riik sellest võitis? Põhjenda Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel 29.09.1938 Münchenis sõlmitud kokkulepe, millega loovutati Tsehhoslovakkia saksa elanikkonnaga ala (Sudeedimaa) Saksamaale 2. Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda? +kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3. Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust? Mittekallaletun...
natsionaliseeritud varasid nende endistele omanikele, Nõukogulik maareform tühistati, Saksa riigi kätte läinud varade haldamiseks loodi hulk riiklikke aktsiaseltse, üldine elatustase langes, Eesti Rahva Ühisabi. Kultuur: 3. Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni Eestis Sarnasused Erinevused Ei tunnistanud Eestit Saksa ei küüditanud Repressioonid Saksa ei teinud massirepressioone Ideoloogia pealesurumine Saksa hävitas juute ja mustlasi Tsensuur Saksal eestlaste suurem toetus Juhikultus Ideoloogiate erinevus Kontroll Saksa ei teostanud natsionaliseerimist
Võimustruktuurid Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: Eestlaste maailmapilt pöörati peapeale ja vihatud rõhujast sai päästja.Eestlaste esialgne posit hoiak saksalste suhtes hakkas kiiresti kaduma,kui selgus,et Sak-samaalt saabuvad amtenikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist,vaid näevad hõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-st. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile,mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist,Lätist,Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,sinna kuulus Eesti kindralkomissariat.Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi kuid peamiselt viis ta elu Berliini poliitikat ja tema alluvuses töötasid sakslased kes kontrollisid eestlaste maa,linna-ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsusest sai okupatsioonivõimu abistav institutsioon,mille eesotsas oli Hjalmar Mäe.Omavalit...
Saksa okupatsioon 1941.aasta suvel tundsid eestlased kergendust, et Nõukogude okupatsioonivõimud lahkusid ja nad tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles valmis neid jõudumööda abistama. Populaarsust polnud sakslastele juurde lisanud ei 1918.aasta Saksa okupatsioon ega Landeswehri sõda. Suhtumine sakslastesse muutus kommunistliku reziimi mõjul:aasta jooksul pöörati eestlaste maailmapilt pea peale ja vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis päästja. Peagi hakkas eestlaste positiivne hoiak sakslaste suhtes kaduma, kuna selgus,et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades ainult osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.detsembril 1941.aastal allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud isaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgeveest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissar K. Sieg...
valdades võimu enda kätte enne saksa vägede saabumist. Nõukogude okupatsiooni kadumine Eesti aladelt ei viinud aga Eesti vabaks saamiseni, vaid algas uus, seekord Saksa okupatsioon. Eestis moodustati küll kindralkomissariaat ning sakslaste korraldusi täitev Eesti Omavalitsus, kuid tsensuur jäi alles. Keelatud olid kõiksugused poliitilised tegevused, kontrolliti kõiki eluvaldkondi ja käivitati repressioonid. Arreteeriti ka kommuniste, keeldude-käskude vastu eksinuid ja rahvuslikult meelestatud inimesi, kuid elu pidid jätma kõik juudid ja mustlaseid Eestist kui ka välismaalt toodud mustaverelised. Sakslased tegid ka head likvideerides sõjapurustusi ning tühistades venelaste elluviidud maareformi. 1944. aasta alguses jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul taas Eesti piirile. Pärast ägedaid võitlusi Narva ja sinimägede alla, sai Punaarmee vallutatud ka Kagu-Eesti. 18.
materjale. Kogutakse ja säilitatakse erinevaid materjale, nagu näiteks: linna kujunemine ja muutumine ajas, linna valitsemine, linna elanikkond, tema harrastused ja elu-olu, tööstus ja ettevõtlus, äri ja kaubandus, haridus eelkõige algkool, põhikool, gümnaasium, kohalik teatri- ja muusikaelu (eelkõige laulupeod ja koorid ning teatrielualgusaastad Tartus), repressioonid ja vastupanuvõitlus Tartus, linna ajaloo seisukohalt olulised uurimused, linna kultuurisündmused. Tartu Linnamuuseumi kollektsiooni moodustavad arheoloogiakogu, fotokogu, arhiivikogu, ajalooline kogu, kunstikogu, numismaatikakogu ja auviste kogu. 2016. aasta seisuga on muuseumikogus kokku 166 685 museaali. Eestis on erinevaid linnamuuseumeid, mis tegelevad kohaliku elu järjepideva säilitamisega. Näiteks: Tallinna Linnamuuseum ja Narva muuseum. Kasutatud kirjandus
1943 aastal loodi teine rinne Normandias. 8. mai 1945 kapituleerus Saksamaa. 6., 9. august 1945 kasutas USA Jaapani vastu tuumarelva. 2.september 1945 Jaapan kapituleerus ja lõppes Teine Maailmasõda. Oska võrrelda Nõukogude ja Saksa okupatsiooni Eestis. · NSVL Kõrgemad ametikandjad eestlased. Saksamaa - Kõrgeim ametnik sakslane · NSVL Kommunistlik partei. Saksamaa Natsipartei · Sarnased Repressioonid, kumbki ei tunnistanud Eesti iseseisvust, Kohaliku elu korraldamine eestlased, Üheparteisüsteem, küüditati inimesi Tunne Eesti ajalugu II maailmasõjas! · Eesti valitsus kirjutas 28.sept alla baaslepingule. 17.juuni 1940 okupeeris NSVL Eesti. 6.august 1940 Eesti NSV Liidu koosseisu. 14.juuni 1941 toimus Eestis massiküüditamine. Jan 1944 Punaarmee uuesti Eesti piiridel.18.sept 1944 üritati taastada EV.
Holokaust Holokaust II maailmasõja ajal natside poolt juutide vastu toime pandud genotsiid Kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda` Hinnanguliselt hukkus 6 miljonit juuti Vahel kasutatakse seda terminit ka üldiselt natside poolt toime pandud sõjakuritegude kohta nt mustlaste, sõjavangide, tsiviilisikute, homoseksuaalide, puuetega inimeste jne tapmine. Neid hukkus umbes 10-11 miljonit. Holokausti mälestuspäeva tähistatakse 27.jaanuar Lõppes 1945. aastal Saksamaa kaotusega II maailmasõjas Kristallöö 9-10. november 1938 Juudivastane rünnak Saksamaal ja Austrias Ettekäändeks saksa diplomaadi tapmine Viidi läbi SA ja juudivastaste poolt Nimi tuleb purunenud klaasist Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati eh...
Hakkas pihta riigistamine b) Kuulutati kogu maa riigi omandiks c) Talude maksimaalne suurus oli 30 hektarit d) Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted e) Majandus langes jõudsalt. 3) Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides hakati õpetama marksismi- leninismi b) Teatris, kinodes esitati nõukogude autorite loominguid c) Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid d) Kehtestati ülirange tsensuur e) Algas kultuuriväärtuste hävitamine 4) Repressioonid a) Kadus teadmata üle 1000 inimese b) Küüditati koos perekonnaga Päts ja Laidoner c) Laienesid veelgi suuremad arreteerimised d) Toimus suur massiküüditamine 1941. aasta 14 juunil. Suvesõda. 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juunil ületasid nende eelüksused Eesti piiri. Saksalsed jõudsid Soome laheni ja hõivasid augusti keskel Narva. Seejärel
Tekkis palju uusi salaühinguid(,,Triaad", ,,vanemate Vendade Ühing" jt), kelle eesmärgiks oli mandzude võimu kukutamine. Kultuur Qingi dünastia ajal Mandzud hiinastusid kiiresti, võttes omaks hiina valitsemissüsteemi, konfutsiaanliku mõttelaadi. Hariduselus olulisi muudatusi ei toimunud: riigiametisse astumiseks oli vaja sooritada eksamid,kus tähtsal kohal klassikaline kirjandus, kehtivad seadused, kalligraafia, luulekunst. Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastika keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, 1663. aastal keelustas teose ,, Mingi dünastia ajalugu". Keisri pojapoeg Qianlong kehtestas kirjanduse inkvisitsiooni, kus tuleriidal põletati umbes 14 000 raamatut. Teatrikunstis valitses Lõuna-Hiinast alguse saanud kunqu koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis olid populaarsed heledatoonilised maastikumaalid, levis ka kirjandusega seotud zanrimaal. Loodi
mitme tule vahel: ühelt poolt pitsitasid võõrväed, teisalt ei saanud ju üle lahe olevat sugulasrahvast hätta jätta. Kui 17. juunil 1940 punaarmee 80 000 mehega üle eesti piiri marssis, tekkis paljudel eestlastel valik: kas põgeneda oma kodumaalt Soome või Rootsi kaudu Euroopasse ja mujale maailma või jääda paigale ning oodata ja vaadata mis edasi saab. Paljud valisid esimese versiooni, kuid valdav enamus jäi siiski paigale. Järgnev aasta oli meie rahvale äärmiselt raske ning repressioonid kulmineerusid 1941. aasta 14. juunil massiküüditamisega. Kuna lähenemas oli rinne ehk sakslased olid kohe-kohe jõudmas Baltikumini, oli vaja täiendada punaarmee ridu. Korraldati mitmeid kampaaniaid ja kasutati kõikvõimalikke mõjutusvahendeid, et meelitada noori mehi armee ridadesse. NSV Liidu värbamise metoodika oli loomult agressiivne. Mitteallumisele vaadati kui riigireetmisele ja tavaliselt järgnes arreteerimine
Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritusttekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suremat territooriumi, mis nõudis paljude riikide vallutamist. Mina ei poolda mingisugust sõjalist tegevust ning ei saa aru miks riigid oma territooriumiga rahul pole
Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse. Nõukogude armee okupeeris endiselt iseseisva Eesti, Läti ja Leedu 1944-1945. a.-l. Järgnevatel aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide asukat võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogude-vastases vastupanus.Vastupanuüksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates individuaalselt tegutsevatest ainult enesekaitseks relvastatud partisanidest kuni suurte ja hästi organiseeritud ning lahinguks valmis gruppideni. Saksa vägede taandumisel Eestist 1944. a. septembri lõpul jäid paljud Eesti sõdurid
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
nad anti kohtu alla ja osa hukati) · vastupanuliikumine võõrvõimude ja kollaborantide vastu c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses · osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja vastupanuliikumine, medõed rindel) · okupantide vägivald 2. Repressioonid a) Sakslased loovad "uut korda" Euroopas: · koonduslaagrid, kus surmati 12 milj. inimest · Poolas 6 koonduslaagrit Auschwitz, Treblinka, Majdanek jt. · holokaust juutide massiline hukkamine II maailmasõjas (5-6 miljonit juuti) · Varssavi geto hävitamine · elanike küüditamine okupeeritud aladelt Saksa töölaagritesse · "Eluruumi laiendamine" elanike küüditamine "põlistelt Saksa aladelt" ("Generalplan Ost" 30 miljonit) b)Nõukogude repressioonid:
NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine, repressioonid vastaste kallal, kiriku tagakiusamine Jaan Anvelt sündis 18.aprill 1884 1907 astus Peterburi ülikooli, kus heideti välja revolutsioonilise tegevuse eest andis välja enamlikku ajalehte "Kiir" 1917 Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees 1924 1.detsembri mässu organiseerija Eestis hukati Stalinlike repressioonide käigus 11.detsember 1937 MURRANG armee suurenemine
Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim idaaasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det. 1941a ründasid nad usad merebaasi hawaii saaretikku Pearl Harboris. Itaalia ja saksamaa teadsid et nemad on sõjajalal. Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kaguaasias. USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suurt kaotuse valu. 11.Nõukogude okopatsioon eestis ja sellelõpp. 1941 käivitati ulatuslikud repressioonid. Vangistati v hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majandusliit.arreteeriti inimesi. Naised lapsed vanurid saadeti siberisse. Täisealised mehed vangilaagrisse kus enamus neist hukkus. Likvideeriti isetegevus seltse, suleti ajalehti, ajakirju, hävitati ausambaid.ja raamatuid.. Taluge max suurus määrati 30hektarit. rahareformi ja järs hindadetõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu ja tarbete puudus. 12.saksa okupatsioon eestis ja sellelõpp
Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks, Soomes riigihümnina Maamme-laul. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Mu_isamaa,_mu_%C3%B5nn_ja_r%C3%B5%C3%B5m , http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen , http://et.wikipedia.org/wiki/Fredrik_Pacius ,http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4112301C67C29941C2256DE500625F10 .
KAS TULEVIKU JA HEA KOOSELU NIMEL VÕIB MINEVIKU UNUSTADA? G.W.F Hegel on öelnud: "Ajaloost õpime me seda, et inimene ei õpi ajaloost." Poliitikud, ajaloolased ning teised arvamusliidrid on aastaid vaielnud ajaloo tähtsuse üle, leidmata kompromissi. Leidub neid, kes usuvad ajaloo ebavajalikkusesse, väites, et liigne mineviku meenutamine põhjustab mõttetuid probleeme ning elama peaks tulevikku vaadates. On rohkelt ka neid, kes väärtustavad ajalugu väga ning kes kasutavad teadmisi minevikust tuleviku parandamiseks ja oleviku analüüsimiseks. See tõstatabki küsimuse, kas võib Eesti unustada Venemaa aastatepikkuse okupatsiooniaja ning kas Iirimaa ja Sotimaa võivad selja taha jätta Inglismaa sajanditepikkuse rõhumise? Vabadust ihkav talupoeglik väikerahvas,iirlased, olid kaotanud põlvkondade kaupa oma eliidi teistele rahvastele, nad olid kannatanud sajanditepikkust ,,orjapõlve". 1798.aastal alustasid nad ülestõusu eesmärgiga vabaneda Briti ü...
nimetatakse ka Suvesõjaks. Metsavennad purustasid sideliine ja raudteid, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee üksusi. Metsavennad võitlesid Eesti Vabariigi ja sinimustvalgete lippude nimel. Saksa okupatsioon. · Peagi sai selgeks, et Saksamaa ei taasta Eesti iseseisvust vaid asendab Nõukogude okupatsioooni natsistliku okupatsiooniga. Keelustati poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Arreteeriti peamiselt kommuniste, aga ka ilma igasuguse süüta tapeti kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks ja Eesti majandus kannatas rängalt. Saksa võimud küll üritasid ka omalt poolt majandust edendada. Sõjategevus 1944. aastal. · 1944. jaanuaris jõudis Punaarmee uuesti Eesti piirile. Septembri lõpuks langes Vene vägede kätte kogu Eesti mandriosa
Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939 1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõjaline kokkupõrge, mille käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase. Tähtsaim sündmus eestlaste jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille kõigus likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Ametisse määrati Moskvameelne valitsus ja käivitati ulatuslikud repressioonid. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse ning võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine Lääneriikidesse, olid ainsad lihtrahva valikud. Eesti poliitikutel lasus samuti võimalus teha otsuseid, mis puudutasid riigi edasist saatust, sealhulgas ka erinevate lepingute allkirjastamine nt. MRP ja Baaside leping.
ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. 6. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus riik ei tunne võimu piire ning püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. [1] Totalitaarsed režiimid püsivad võimul laiahaardelise propaganda abil, mida levitab riigi poolt kontrollitav massimeedia. Võimul on ainult üks partei, teised parteid on keelatud. Võimul oleva ainupartei tegevust iseloomustavad poliitilised repressioonid, isikukultus, kontroll majanduse üle, sõnavabaduse puudumine või selle piiramine, järelevalve rahva üle ja laiaulatusliku terrori kasutamine. 7. Ideoloogia- kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga. 8. Fašism - 1920.1940
Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Elukäik Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincioneja ja ema Bella Abati. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Isa abiellus uuesti Lapa di Chiarissimo Cialuffiga ja neil sündis kaks last, Dante poolõde Tana ja poolvend Francesco Elukäik Kui Dante oli 12-aastane, kihlati ta mõjukast Donatide perest pärit Manetto Donati tütre Gemma di Manetto Donatiga. 1301. aastaks oli neile sündinud kolm last: pojad Pietro ja Jacopo ning tütar Antonia
). Vastavate liitude liikmetele anti edaspidi mitmesuguseid privileege. Ainukeseks peamiseks tingimuseks oli sotsialistliku realismi viljelemine. Sotsialistlikku realismi tõlgendati vastavalt partei otsusele. Polnud kindlaid ega üheseltmõistetavaid reegleid ega eeskirju; igal hetkel võis iga loomeinimene sattuda ,,kriitika" alla ja saada pagendatud. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. 1960. aastatel hakkas Nõukogude Liidu mitmetes piirkondades toimuma järk-järguline ideoloogilise srve leevendumine. Sotsialistliku realismi mõistet hakati tõlgendama vabamalt, võimalikuks sai ka teiste kaasaegsete kunstivoolude tutvutamine ning viljelemine. Sel ajal toimus ka kommunismi tõlgendamisel lahknemisi. MitmetesEuroopa kommunistlikes parteides hakati eemalduma rangelt Moskva- meelsest ideoloogiast.
ajal Riikliku Kaitsekomitee esimees. Inimesena oli Stalin väga umbusklik ja ta otsis pidevalt vaenlasi, tema võimuga kaasnes julmus. Stalini-aegset Nõukogude Liitu on nimetatud rahvaste kalmistuks. Tegemist oli totalitaarse riigigda, mida iseloomustas üksikisiku piiramatu võim ja kommunistliku partei diktatuur. Stalin loobus kollektiivsest juhtimisest ega arvestanud rahvaga ning tema ajal ei peetud kinni ka seadusandlusest. Toimus inimeste pidev jälitamine, küüditamine, repressioonid. Iseloomulik oli ebaobjektiivse info avaldamine ja elanikkonna vaadete pidev mõjutamine. Stalinismiga seoses kaotasid miljonid elud oma mõtte ja hinna. Surm oli saanud inimese ja võimu probleemide universaalseks lahenduseks. Veriseid etendusi kasutati päris edukalt, kombati piire terrori ja genotsiidi vahel. Inimesed, kes hääletasid diktatuuri poolt istusid ka ise vangikambris. Terrori hukkamõist ja kangelastele mälestusmärkida püstitamine seda totalitaarse võimu müstikat
· Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil. · Majandus, nii tööstus kui ka kaevandus oli valdavalt riigistatud. Majanduslik juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. · Sõjaväestus oli suurem kui maailma keskmine, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. Stalini hirmuvalitsus · Repressioonid tugevnesid · Massilised arreteerimised · Küüditamised · GULAG-isse, vangilaagrisse · Likvideeriti teisitimõtlejad · Ulatuslik natsionaliseerimine Satelliitriigid Riigid: Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria. Kommunistid tõusid võimule neis riikides, likvideeriti opositsioon ja teisitimõtlejad. Alluti täielikult Moskvale. Stalini surm 5 märts 1953 suri.
tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 8. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa kultuuris? Kõik allutati rangele kontrollile, isetegevuslikud seltsid ja ajalehed-ajakirjad suleti, mälestussambad ja raamatud hävitati, katkestati välissidemeid. 9. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa poliitilises elus? Keelustati igasugune poliitiline tegevus, tuli range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Arreteeriti kommuniste ja seaduserikkujaid, kokku hukati umbes 5000 Eesti kodanikku (juudid, mustlased). 10. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa majanduses? Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati sisse toidukaardid. Saksa võimud üritasid sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada. 11
tippteosed avaldati alles hiljem. Võib-olla on pidev eestlastlike väärtuste alla surumine põhjuseks, miks tänapäevalgi tihti ei julgeta öelda, et ollakse eestlased. Paljud ei väärtusta oma rahvust, sest nii on pikad okupatsiooni aastad eestlasi õpetatud. Samuti algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti ajalehti ajakirju, keelustati seltsitegevus. Kõik see halvas Eesti kultuuri arengut. Ümberkorraldusi saatsid järjest tugevnevad repressioonid, mida viis ellu NKVD. Järsku kadus teadmatusse tuhandeid inimesi ning peamiselt endine poliitiline ja majanduslik eliit. Samuti toimus suurel hulgal massiküüditamisi, mis mõjus laastavalt meie rahvusele. Väga paljud inimesed pidid Baaside lepingu tõttu kaotama oma elu ning näitab, kui tähtis oleks olnud mitte tingimusteta alistumine. Eestil oleks olnud võimalus säilitada võib-olla oma iseseisvus. Eesti kaotas tohutult vaimset potentsiaali, mis otseselt mõjutas riigi
ajavahemikus 19441953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine.
fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine, eelarvest eraldati vahendeid, et anda sooduslaene talupoegadele ja linnade väikeettevõtjatele, ei olnud agressiivne välispoliitika ja puudus sisevaenlane. Diktatuuri tunnused- hirmuvalitsemine, repressioonid, vägivald (füüsiline kui ka vaimne), püütakse mõjutada inimese mõtlemist- jõuga, propaganda, paraadid, kõik teised rühmitused, organisatsioonid, erakonnad keelustatud- minnakse üle ühe partei süsteemile, agressiivne välispoliitika teiste riikide suhtes, igal totalitaarsel reziimil sise ja välisvaenlane, haridus riigi kontrolli all, distsipliini ülistamine- marssimine, riik kontrollib tugevalt majandust, üks ideoloogia, trüki- ja sõnavabaduse puudumine, juhikultus
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 ...
20.sajandi sõdade võlu ja valu 20. sajandi alguse kõige iseloomulikumaks nähtuseks on peetud imperialismi. Sõna imperialism on pärit ladinakeelsest sõnast imperium, mis esialgu tähendas võimu, seejärel suurriiki. See on aga otseselt seotud selle aja suurriikide vallutuspoliitikaga, mille käigus muudeti nõrgemad maad enda valdusteks. Kuna majandus oli muutunud rahvusvaheliseks, polnud riiki, kes tahtlikult oleks soovinud maailmasõda valla päästa. Kuid oli üsna mitmeid asjaolusid, mis sellele siiski kaasa aitasid. Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 vallandas Euroopas pahameeletormi, millest sai alguse konfliktide laine. Tol ajal puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon, mis oleks suutnud tekkinud olukordi kiirelt lahendada. Ka oli sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Vaatamata sõjatehnika tormilisele arengule, ei uuendat...
Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate mälule ja mäletamisele keskenduvate näidenditega ning Andrus Kivirähk, erakordse humoristiandega kirjanik, kelle ülipopulaarsed näidendid uurivad rahvuslikku mentaliteeti ja kritiseerivad selle nõrku kohti. Uut algupärast dramaturgiat tutvustatakse publikule ja teatritegijatele igaukuisel uute näidendite
1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema. Algasid repressioonid need ei ulatunud esialgu kõikide ühiskonna kihtideni. Need, kes olid olnud saksa sõjaväes ja Soomes võidelnud, arreteeriti. Kehtestati Nõukogude kultuur, propaganda, kõik läänelik keelustati. Metsavendlus süvenes. Püüti veel NL-ile vastupanu avaldada. 25.03.1949 II Suurküüditamine. See tegi inimestele selgeks, kelle käes tegelikult võim on. See oli selleks, et inimesed läheksid kolhoosi tööle. Peale seda inimesed läksidki. Seal oli kindel nimekiri
võidurelvastumiseks. Jõudude tasakaalu üritas NSV Liit kallutada enda kasuks.Teised kinnitavad, et pingelõdvenduse peamine dokument, Helsingi lõppakt,aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbirääkimine läänemaailmaga lammutas seestpoolt NSV Liitu.Helsingi lõppaktist polnud teisitimõtlejatel suuremat kasu, kuna NSV Liit ega ka teised sotsialismimaad pööranud vastavatele sätetele mingit tähelepanu ning repressioonid teisitimõtlejate vastu ei vähenenud, vaid pigem suurenesid.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel.Majanduslik koostöö tähendas peamiselt lääneriikide investeeringuid Kesk-ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri-ning teadusalane suhtlemine ja turism.Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Nimelt seadsid ebaotstarbekalt kasutatud laenud Kesk-ja Ida-Euroopa
regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949. aasta kditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajrjel Nukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu jrkjrguline kahanemine - seda
pagendusse umbes kümme protsenti Eesti juudi elanikkonnast. Küüditatute osakaal Eesti juutidest oli seega väga suur, suhtarvult kümme korda rohkem kui eestlasi. Juutide olukord muutus pärast Suvesõja algust. Ligi 3000 juudi rahvusest Eesti kodanikku põgenes sakslaste eest Nõukogude Liitu. Pärast Eesti ala vallutamist Saksa vägede poolt jäi siin 921 juuti, neist 468 meest ja 453 naist. 1941. aasta juuli kuni 10. september, juudivastane spontaanne ja omaalgatuslik tegevus, repressioonid ning hukkamised. Esimesed Pärnu juudid hukati juba 13. juulil 1941. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha Rae metsas 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal sünagoogis. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. 11. septembril 1941, andis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis korralduse, millega keelati juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis". 1941
• 1/3 vene vägedes eestlasi, 2/3 saksa vägedes • Spekulatsioon-paljud linlased suundusid maale • Raske olukord tööstuskaupade varustamisega • Eestis ei kujunenud aktiivset vastupanuliikumist • Rahvuslikel jõududel puudus valikuvõimalus POLIITIKA • Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat • Eesti omavalitsus, koosnes eestlastest, eesotsas Hjalmar Mäe • Massilised kohtuvälised repressioonid, algasid 1940 • Erilist tähelepanu pöörati natsismi ideoloogia levitamisele • Suruti peale rassiteooriat MAJANDUS • Eesti majanduse ül: 1) Saksa söjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikekonna varustamine 2) Eesti tarviduste rahuldamine • Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) ül: sõjas kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine • Saksa võimud osutasid ulatuslikult materiaalselt abi (sõjakahjustuste likvideerimiseks) TÖÖSTUS • Sai palju kannatada->ülesehitamine
Tühistas peaaegu kõik Dubceki reformid. Y. Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) liider G. Bush Bush senior, USA president 89-93 Viimane NSVL juht 1985-1991 (1990-1991 tuntud ka kui president). Perestroika ja glasnost. Parandas suhteid M. Gorbatsov oluliselt läänemaailmaga. B. Jeltsin Vene Föderatsiooni 1. president aastatel 1991-1999. Pol Poth Kambodza revolutsionäär, diktaator, massimõrvar L. Breznev NSVL juht 1964-1982. Suured repressioonid (?), stagna-aeg. Dissident, kirjanik NSVL-is. Nobeli kirjanduspreemia 1970. Saadeti 1974 NSVL-ist välja. Suur osa tema "Gulagi A. Solzenitsõn arhipelaagi" käsikirjast valmis tal Eestis. A. Sahharov Dissident, tuumafüüsik NSVL-is. Nobeli rahupreemia 1975. NSVL riigitegelane, viis läbi Stalini repressioone. Lühiajaliselt NLKP peasekretär pärast Stalini surma, hukati L. Beria pärast võimuvõitluse kaotamist Hrustsovile.
saadetud või hukatud. Paljud said jätkata meelepärase loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed loobusid üldse ja läksid teistele elualadele. Sotsialistlikku realismi tõlgendati vastavalt partei otsustele. Polnud kindlaid ega ühesel tmõistetavaid reegleid ega eeskirju; igal hetkel võis iga loomeinimene sattuda "kriitika" alla ja saada pagendatud. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Lipulaev kino ,,Sõprus" Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja Click to edit Master text styles anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs Second level samasugused tingimused sotsialistliku Third level realismi viljelemiseks
polnud võimu. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. Stalinlik NSV Liit Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid (arreteeriti sakslaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal küüditati 5, 5 miljonit inimest). GULAG - Laagrite Peavalitsus Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus Stalinlik NSV Liit 1945 a moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 60% sõjaeelsest . Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis.
Inglismaa lubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. 1943 Potsdami konverentsil loobuti tegelikult Balti riikide vabastamisest. Okupatsioon Balti riikides - 1944 eraldati Narva jõetagune ala ja Petserimaa(5% Eesti alast), Lätist eraldati Abrene linn. Leedu alale lisati Klaipeda piirkond(+16,7%) Balti maade komparteide eesotsas olid nn juunikommunistid e. Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ja Antanas Snieckus Leedus.Algasid massilised repressioonid: Leedus mõrvati 1944.-45.a 12 000 ja vangistati 36 000 inimest nin 1945-52.a saadeti Siberisse 130 000 inimest. Suurim küüditamisaktsioon tabas Baltimaad 26. märtsil 1949. Saadeti Siberisse üle 20 000 inimese Eestist, 43 000 Lätist ja 33 500 Leedust(20-25% balti elanikkonnast).
EISENHOWERi DOKTRIIN ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina...
püüdis neid ideoloogiliselt mõjutada, neile survet avaldada. Kuigi 20. aastate algul emigreerus Venemaalt palju kirjanikke ja kultuuritegelasi, ei lakanud seal kunstielu, see osutus, vaatamata paljudele vastuoludelem aktiivseks ja viljakaks. Tegelesid kirjandusklubid ja -ringid, mitmed suured kirjastused. 30. aastatel mõjutas kirjanduse arengut riigi sekkumine kultuuriellu, loovisiksuste rõhumine. Algasid läbiotsimised ja arreteerimised. Repressioonid viisid endaga kaasa kümneid tuhandeid kultuuritegelasi, hukatasid ligikaudu 2000 kirjanikku. Sellistes tingimustes oli kirjanduse areng väga raske ja pingeline. Selle aja suursaavutusteks olidki tegelikult teosed, mida siis veel ei trükitud ja mis jõudsid lugejate kätte palju aastakümneid hiljem, kas pärast autori surma või juba hoopis teistes oludes (nt Bulgakov). Miks loob Zoja Voskressenskaja Nõukogude riigist ülimalt positiivse pildi oma lühijutus "Sünnipäev"?
11) 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahu, mille tingimused kinnitati Pariisis rahukonverentsil Versailles'i rahulepinguga 28. juunil 1919. saksamaa pidi oma väed viima välja lisaks okupeeritud territooriumitelt ka reinimaalt ningi elsassist ja lotringist. Tuli loovutada oma sõjavarustus, laevastik., see lõpetas I ms. 12) Versailles's rahu- 28.06.1919, Pariisi rahukonverentsil allkirjastatud rahu, mis määras Compiegne'i vaherahu tingimused ning Saksamaa repressioonid. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. aksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja
II maailmasõja tagajärjed võrdluses I maailmasõjaga /tabel vihikus/ POLIITILINE KAART VÕITJA / KAOTAJA SKS. KAOTUSED RAHVAORG. Pärast 1MS Lagunes Saksamaa,Türgi, *võitjadUSA, UK, Kaotab territooriume, Rahvaste Liit AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid po...
2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV Liit · Stalini kontroll oli sõja ajal ÜK üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ÜK-d pidevas hirmuseisundis. · Tugevnesid repressioonid (arreteeriti saksaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal kuuditati 5,5 miljonit inimest) · Gulag-is oli vangilaagrite võrgustik. · 1945. A moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumaj 60% sõjaeelsest. Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. 1946-1947 aasta põua tagajärjel surid Moldaavias ja L-Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga.
3. Demokraatia Demokraatlik riik riik, kus kehtivad inim- ja kodanikuõigused ning vaba konkurents Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatlik ühiskond Mittedemokraatlik ühiskond Vabad valimised Võltsitud valimised Trüki-, sõna-, jne vabadused Tsensuur Tolerantsus (vähemuste õigustega arvestamine) Repressioonid vähemuste suhtes Mitmeparteilisus Ainupartei diktaat Vaba konkurents Monopolid Võimude lahusus Võimu koondumine ühte punkti Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Õigusriik puudub, osad seadus ees eelistatumad Tsiviilkontroll relvajõudude üle ? Demokratiseerumise lained
Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus. Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur, ühe partei süsteem, nt: Nõukogude Liidus kommunistid, Saksamaal natsiparteid, Itaalias fasistid, üksikisiku huvid on allutatud riigi huvidele, toimub pidev noorsoo juhtimine ja mõjutamine, vangistused, repressioonid, salapolitsei tegevus, kõikekontrolliv valitsus ja partei. Riik kontrolib haridust ja kultuuri, meedia on allutatud partei kontrollile, propagandad, isikukultus ehk ühe inimese ehk juhi ülistaminening kultuur onriigi kontrolli all. Diktatuur jaguneb 1) totalitaarne diktatuur ja 2) autoritaarne võim. Nende kahe ühised tunnused on need, et võim on koondunud ühe partei ja ühe isiku kätte, erakondi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
