Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas arutlus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused

Ajaloo osa eksami kordamisküsimused 1. Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused? Millised otsused oleksid võinud seda muuta? Eestlaste lüüasaamise põhjused olid järgmised: eestlastel puudusid liitlased; korraga tuli võidelda mitmete vaenlastega (latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased ja rootslased); maa kurnati ära; eestlastel puudus ühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks; maakondade vaheline koostöö olematu; vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem; vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt saada.

Ajalugu

8

doc

Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele

inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid. Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus, tehti taludest äralõiked, mille maa läks uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu-ja tarbeainete puudus. 22. juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning peagi olid sakslased Eestis. Punaarmee loovutas Saksamaale Lõuna-Eesti, aga Kesk-Eestis sakslaste väikeste eelsalkade edasiliikumine takerdus. Siis tuli koondada vägesid ja rünnata koos. Nõukogude okupatsioon kaotati Põhja-Eestis augusti lõpul ja saartel oktoobris. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid Punaarmee vastu metsavennad. Metsavennad tahtsid kätte maksta okupatsiooni eest ja taastada endine riigikord. Metsavendade võitlus on

Ajalugu

10

doc

Eesti teise maailmasõja ajal

taastada. Vene- Saksa sõda puhkes 22. juunil 1941. aastal. Punaarmee loovutas vastupanuta kogu Lõuna- Eesti, kuid alates Kesk- Eestist sakslaste pealetung takerdus. Uute jõude koondamine nõudis aega, seega vabanes Põhja- Eesti nõukogude okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saared aga alles oktoobris. Saksa sõjavägi polnud ainus, kes 1941. aasta suvel Punaarmee vastu võitles. Nende vastu võitlesid ka metsavennad. Metsavennad olid represioonide eest metsa varjunud mehed, kes haarasid sõja puhkedes relvad ning asusid võitlusse, et maksta kätte okupatsioonivõimusele ning aidata kaasa omariikluse taastamisele. Relvastatud metsavendade võitlus on ajaloos saanud tuntuks kui Suvesõda. Grupp Valgamaa metsavendi Saksa okupatsioon Eestlased taipasid üsna pea, et algselt heatahtlik tundunud Saksamaa ei mõtlegi taastada Eesti iseseisvust, vaid tahab lihtsalt Nõukogude okupatsiooni asendada natsliku okupatsiooniga.

Ajalugu

1

odt

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Eestlaste jaoks oli see raske aeg. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse, enamus eestlastest mehi pidi teenima okupeeriva võimu sõjaväes, kui just ei põgenetud Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. Eesti oma armee likvideeriti pärast 1940. aastat ning need väeosad mis alles jäid saadeti punaarmeesse. Sinna sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. Kuigi oli keelatud

Ajalugu

3

doc

Eesti II maailmasõda

kogu aeg soovinud oma impeeriumi piire laiendada, raiuda akent Euroopasse ning unistanud ülemaailmsest kommunistlikust revolutsioonist. Teiseks suuremaks ohuks Eestile peeti Saksamaad, kes võis ajaloolisele kogemusele tuginedes pretendeerida Baltikumi valitsemisele. Lisaks nõudis Saksamaa endale järjest suuremat eluruumi ning oht kasvas eriti suureks kui võimule tulid natsid, kes kavandasid ittatungi jätkata. Kuna ohuallikateks Eestile olid suurriigid, ei saanud eesti omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlgadele panna, vaid pidi kasutama ka välispoliitika võimalusi. Eesti diplomaadid püüdsid riigi välisjulgeoleku kindlustamiseks rakendada kõiki abinõusid. Nad otsisid abi nii demokraatlikelt suurriikidelt kui ka Rahvasteliidult, kelle liikmeks astuti 1922. aastal. Ka Venemaaga sõlmiti 1932. aastal mittekallaletungileping ja 1934. aastal Vene-Eesti vastastikuse abistamise leping ning Saksamaaga 1939

Ajalugu

1

docx

Eesti II maailmasõjas

Eesti II maailmasõjas Kuigi Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks, sõdisid eestlased nii natsliku Saksamaa, kommunistliku Venemaa kui ka soomlaste armees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik - rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke - kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Leidus vähe selliseid inimesi, kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. 18

Ajalugu

3

docx

Eesti teise maailmasõja ajal, omariikluse kaotus, nõukogude okupatsioonirežiim

Massiküüditamine ­ suure hulga inimeste vägivaldne ümberasustamine Kindralkomissariaat ­ sakslaste võimuasutus Eestis Saksa okupatsiooni ajal(1941- 1944) Suur põgenemine ­ umbes 80 000 inimese põgenemine Eestist Punaarmee sissetungi kartuses 1944.aasta sügisel Natsionaliseerima ­ riigistama Okupeerima ­ oma valdusse võtma EESTI MEHED TEISE MAAILMASÕJA RINNETEL PUNAARMEE Eestlasi sundmobiliseeriti, sest leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonide ülesanne oli võidelda metsavendade vastu. Nad mõrvasid tsiviilisikuid, purustasid tööstusettevõtteid, põletasid talusid ja tapsid kariloomi. Hävituspataljonides olid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesed, vahel siiski täiendati tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Hävituspataljonide riismed evakueeriti Venemaale. 22

Ajalugu

10

doc

Eesti II maailmasõja ajal

Otto Tief Jüri Uluots Sinimustvalge lipp Pika Hermani tornis 6 Eesti mehed teise maailmasõja rinnetel Punaarmee Seal võitlesid eestlased sunniviisiliselt, mobiliseerituna. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast aru saamist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Erandid olid 1941. aastal loodud hävituspataljonid, nende ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu. Nad kasutasid põletatud maa taktikat ja said kurikuulsaks pahateguega. Üldjuhul koosnesid hävituspataljonid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid neidki üksusi täiendati.

Ajalugu

Kommentaarid (1)