Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas arutlus (1)

Millised olid eestlaste valikud teise maailmasõjas
Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud , sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritusttekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suremat territooriumi, mis nõudis paljude riikide vallutamist. Mina ei poolda mingisugust sõjalist tegevust ning ei saa aru miks riigid oma territooriumiga rahul pole. Loomulikult mul on seda raske mõista, kui kõik sõjategelased on meessoost. Neil on suurem iha igasuguste vallutuste ja sõdade vastu. Eesti oli nii väike Venemaa kõrval, võib-olla pole Eesti sellepärast ka kunagi ühtegi riiki vallutada tahtnud. Eestil oli ka probleeme iseseisvusega, sellepärast ei avanenud neil võimalustki. Kui Eesti oleks suur, ning meil olnuks suur sõjavägi, oleks Eesti saanud paremini enda eest seista.
22. juunil 1941 puhkes Venemaa ja Saksamaa vahel sõda. Inimesed arvasid, et sakslased vabastavad nad, ning asusid rõõmuga Saksamaa rinnetele. Saksamaa kõrval võitlesid Punaarmee vastu ka metsavennad . Üsna kiiresti sai selgeks, et Saksamaa ei tulnud eestlasi vabastama, vaid oma võimu alla alluama. Varsti jõudis Punaarmee uuesti Eesti piirile. Siis põgenesid eestlased kodudest välismaale, sest ei tahtnud sõja keskele jääda. See oli hea, sest kodumaal poleks neil hästi läinud. 1944. aasta kevadel prooviti taastada iseseisvust, kuid see ei õnnestunud ning selles oli süüdi Venemaa. Sõjakahjud Eestis olid kohutavad. Eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000 inimese võrra. Kuigi eestist põgenes palju inimesi, arvan ma, et mõned neist tuli tagasi kui Eesti iseseisvus oli kindel. Siis oli Eesti olukord väga halb, enamus sadamatest ja ühendusteedest ei toiminud , linnad olid purustatud. Kariloomade ja külvipindade arv oli väike. Inimestel oli raske aeg ning sellepärast oleks neil parem välismaal olnud.
Nõukogude Liit sundis eestlasi sõdima oma rindel. Inimesed läksid pigem Saksa väkke, sest sooviti Nõukogude Liidule kätte maksta. Hiljem ei soovinud keegi Saksamaa eest võidelda ning Saksamaa pidi kuulutama välja üldmobilisatsiooni, mis käskis meestel sõtta tulla. Oli mehi, kes ei soovinud võidelda Venemaa ega Saksamaa eest. Nad ühinesid soomlastega ning moodustati Erna luuregrupp. Pärast Soome kapituleerumist tuli hulk eestlasti tagasi Eestisse ning võilesid Eesti vabaduse eest. Eestlased ei saanud suures osas valida, kelle pool nad sõdida tahavad, neid sunniti ja see oli vihatekitav, sellepärast põgenesid paljud metsa ja hakkasid metsavendadeks. Soomega ühineti, sest see oli ainuke võimalus võidelda Eesti iseseisvuse eest, kuigi neid mehi oli vähe. Soome oli eestlaste ainuke hea väljapääs sellest olukorrast ning see tuli palju kasuks, sest näitas rahvale, et kuigi neid oli vähe, olid neil paremad võimalused oma riigi tulevikus kaasa rääkimises. Mul on hea meel, et eestlastel avanes võimalus Soomega ühineda, see oli iseseisvumisele kasulik, sest Eesti oli nii väike rahvas ja poleks üksi hakkama saanud.