Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo KT- Teine maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks?
  • Mis riik sellest võitis?
  • Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda?
  • Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt?
  • Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust?
  • Mis riigid olid teise maailmasõja alguses sõjategevuses edukamad?
  • Mis riigid osalesid talvesõjas?
  • Mis tulemusega see lõppes?
  • Kuidas lõppes teine maailmasõda?
  • Miks võib teise maailmasõda nimetada eestlaste jaoks vennatapusõjaks?
Ajalugu
  • Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks? Mis riik sellest võitis? Põhjenda
    Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel 29.09.1938 Münchenis sõlmitud kokkulepe, millega loovutati Tšehhoslovakkia saksa elanikkonnaga ala ( Sudeedimaa ) Saksamaale
  • Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda? +kuupäev.
    Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu.
  • Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust?
    Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.
  • Nimeta kolm teise maailmasõja puhkemise põhjust.
  • Esimese maailmasõja jätkus.
  • Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.
  • Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Hitler sõjavägi vajas rakendust.
  • Mis riigid olid teise maailmasõja alguses sõjategevuses edukamad ? Põhjenda.
    Saksamaa, kuna sai Poola endale, neid ei suudetud peatada selle vallutmises.
  • Mis riigid osalesid talvesõjas? Mis tulemusega see lõppes?
    Saksamaal ja Soome vaheline sõda /Soome soovis iseseisvuda/. Lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt allkirjastatud rahulepingule loobuma maa- aladest , kokku umbes 13% kogu Soome territooriumist.
  • Kuidas lõppes teine maailmasõda? /Kirjelda teise maailmasõja viimase aasta sündmuseid/
    Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945 USA sõjalaeva Missouri pardal , sellega lõppes ka teinemaailmasõda. Teisemaailmasõja lõpu aasta oli kirev . Saksamaa kaotas ära kõik Poolalt okupeeritud alad. Punaarmee ja lääneliitlase tungisid Saksamaa territooriumile. Riikide pealetungile Saksamaal põhjustas Hitleri enesetapu kaks päeva hiljem Berliin kapituleerus. 1945 aastal toimus ka Jaapani purustamine. Sel aastal toimusid ka erinevad konverentsid, üldjuhul käis seal jutt Saksamaast ja tema aladest.
  • Mõisted:
    • Koalitsioon- on erakondade ajutine liit.
    • Okupatsioon- on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine
    • Metsavendlus- olid Eestis, Lätis ja Leedu võidelnud vabadusvõitlejad kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu või lihtsalt oma ellujäämise eest.
    • Repressioonid- on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus
    • Küüditamine- on inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel.
    • Genotsiid - on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine.

  • Miks võib teise maailmasõda nimetada eestlaste jaoks vennatapusõjaks?
    Kuna oli paljusi sõjalisi konflikte Saksamaa ja Venemaa vahel, ning mõlemas osapooles olid eestlased. See tähendab, et eestlane sõdis eestlase vastu.
  • Ajaloo KT- Teine maailmasõda #1 Ajaloo KT- Teine maailmasõda #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor cathyuza Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    II maailmasõda
    10
    ppt

    II maailmasõda

    II maailmasõda II maailmasõda algas 1.september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. II maailmasõja algus · Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale

    Ajalugu
    II Maailmasõda
    6
    doc

    II Maailmasõda

    · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus

    20. sajand maailmas
    Saksamaa tee teise maailmasõtta
    3
    doc

    Saksamaa tee teise maailmasõtta

    Saksamaa tee II Maailmasõtta Selles arutluses arutleme selle üle, kuidas Saksamaa valmistus II Maailmasõjaks ning kuidas ta kindlustas teed endale. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa.

    Ajalugu
    Teine maailmasõda-talvesõda-jätkusõda-Suur Isamaasõda
    2
    docx

    Teine maailmasõda, talvesõda, jätkusõda, Suur Isamaasõda

    Müncheni sobing ­ 1938 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. MRP 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Soome ja Balti rigid kuulusid salaprotokolli järgi NSVL'I mõjusfääri Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28

    Ajalugu
    Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda
    5
    doc

    Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

    1941 august ­ Atlandi harta 1943 ­ Teherani konverents 6.06.1944 ­ D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 ­ Jalta konverents 1945 ­ luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 ­ Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug ­ Potsdami konverents 1945 august ­ USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 ­ Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle ­ prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill ­ Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt ­ USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop ­ Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov ­ Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja

    Ajalugu
    II maailmasõda
    3
    doc

    II maailmasõda

    1945. aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist ja Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine 7.-8.-l mail 1945. Hitler oli selleks ajaks sooritanud enesetapu. USA ja Jaapani vastases sõjas oli selgelt näha USA ülekaalu, kuid jaapanlased ei andnud alla kuni USA heitis Jaapanisse kaks tuumapommi. Sellega oli jaapanlase vastupanu murtud. 2. sept. 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti, millega lõppes II maailmasõda. 7. Millised olid vastupanuliikumise vormid ja tähtsus; mida kujutas endas holokaust; ja Nürnbergi protsess? Kuidas käitusid Saksamaa ja NSVL okupeeritud riikides? Põrandaalused vastupanurühmitused tegutsesid pea igalpool vallutatud maades aga ka Saksamaal ja Itaalias. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd, rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid esindajaid ja kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega

    Ajalugu
    Teine maailmasõda 1-september 1939 – 2-september 1945
    10
    rtf

    Teine maailmasõda 1. september 1939 – 2. september 1945

    Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 ­ 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Põhjused: On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga

    Ajalugu
    II MAAILMASÕDA-1939-1945
    12
    doc

    II MAAILMASÕDA (1939-1945)

    Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1.september 1939 Saksamaa alustas II maailmasõda Poolale 3. september 1939 kallaletungiga. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8. september 1939 17. september 1939 Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi. Poola valitsus lahkus erilennukiga Suurbritanniasse

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun