Berliini olümpiamängudelt tõi Kristjan Palusalu Eestile kaks kuldmedalit vabamaadluses ja klassikalises maadluses -------------------------------------------------------------------------------- 1937 Itaalia ühineb antikominterni paktiga Kujuneb SaksaItaaliaJaapani sõjaline liit november selgub Hitleri välispoliitiline kava: Hossbachi protokoll Saksamaa ettepanek Austriale sõja- ja tolliliiduks Algab Hiina-Jaapani sõda stalinlikud repressioonid Nõukogude Liidus -------------------------------------------------------------------------------- 1938 13. märts Austria an?luss märts - september T?ehhoslovakkia kriis 29. september Müncheni konverents (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa): Sudeedimaa eraldadatakse T?ehhoslovakkia koosseisust ja antakse Saksamaale rajati Eesti Teaduste Akadeemia Tallinnas loodi Riigi Kõrgem Kunstikool (praegu Kunstiülikool); Konservatooriumi juurde rajati Riiklik Lavakunstikateeder
Ta pidas võimalikkuse piires kinni päevarutiinist, oli peaaegu täiskarsklane ja taimetoitlane. Hitler vihkas juute hingepõhjast. Üha uutes kõnedes hurjutas Hitler juute kõige õelamate sõnadega. Ta lükkas tagasi nagu ta oli toiminud juba oma kirjas 1919. aasta septembris antisemitismi emotsionaalse "pogrommi" kui probleemi lahenduse. Väliselt olid Hitleri valitsemises neil aastail, mis järgnesid võimu natsireziimi kätesse andmisele, kesksel kohal äärmuslik terror ja repressioonid kui selle võimu peamised iseloomustavad jooned. Töölisi, kes olid astunud vasakpoolsetesse parteidesse, saadeti tuhandete kaupa koonduslaagritesse, eriti uue reziimi esialgse kujunemise aegu 1933. aastal. Töösturid, maaomanikud ja pankurid jäeti puutumata. Juudid, mustlased, kerjused ja muud asotsiaalsed elemendid sattusid natside surve alla. 1913. aastal kolis Hitler Münchenisse ning 1914. aastal I Maailmasõja puhkedes astus ta koheselt vabatahtlikuna sõjaväkke
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
Eesti NSV ja Soome suhted. KGB ja pagulased. VEKSA tegevus. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil. Vaimuelu ja olme. (EA VI, 338-355; Raudsepp 2008) [L+I] Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Kiriku koht ühiskonnas. Haridusolud. Nõukogulik teaduskorraldus. Kirjandus. Kunst. Arhitektuur. Muusika. Teater ja kino. Meedia. Side Läänemaailmaga. Vaimuelu kontrollimehhanismid. Tsensuur. Elu-olu ja mentaliteedi muutused. c. III Eesti vabariigi taasiseseisvumine Vastupanu ja repressioonid. (EA VI, 256-260, 274-279, 320-337, 296-298) [L+I] Vastupanuliikumise põhjused ja ulatus NSV Liidu läänepiirkondades sõjajärgsetel aastatel. Vastupanu vormid Eesti NSV-s. Relvastatud vastupanuliikumine – metsavendlus. Põhiperioodid: 1944. a lõpukuud – suur segadus: ei saadud aru, kes nõukogude võimu vastu, kes ns metsas, kes hoiab mobilisatsioonist kõrvale jne. Ei oodatud tõsist relvastatud vastupanu. Tegelikult oli
seminar Lihhoslavlis ning karjala keelest sai õppeaine kohalikes koolides. Ilmuma hakkas karjalakeelne ajaleht Kolhozoin puoleh (hiljem Karjalan tozi). 1937 liideti 5 rahvusrajooni tverikarjala rahvusringkonnaks. Tverikarjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. 58% neist jäid rahvusringkonna piiresse ning moodustasid umbes 54% selle elanikest. Väljapoole ringkonna piire jäänud tverikarjalased jäid aga rahvuslik-kultuuriliste õigusteta. 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri Karjalas, senine tverikarjala kirjakeel ning selles välja antud kirjasõna kadusid. Veebruaris 1939 tverikarjala rahvusringkond likvideeriti. Tverikarjalased kaotasid senised
organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus 4. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele (4). 3.1 Stalinlik NSV Liit Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid (arreteeriti sakslaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal küüditati 5, 5 miljonit inimest) (4). 11 GULAG - Laagrite Peavalitsus, Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus (4). 1945 aastal moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 60% sõjaeelsest. Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse
tundnud inimesi. https://www.youtube.com/watch? v=YeFzeNAHEhU HIINA 1950 okupeeriti Tiibet, mis alates 1913 oli olnud sisuliselt iseseisev riik oma keskvalitsuse, väikesearvuline sõjavägi, raha ja maksusüsteem. Rahvasteliitu ja ÜRO-sse Tiibet ei astunud, soovides ajada neutraalset ja isolatsionistlikku välispoliitikat. Kuigi okupeeritud Tiibetile anti 1951 sisemine autonoomia, järgnesid piirkonna annekteerimisele ulatuslikud repressioonid, ümberrahvastamine ja sekkumine kohalikku usuellu. HIINA Kommunistliku Hiina poliitika põhjustas 1959 Hiina-vastase ülestõusu, mille ebaõnnestumise järel põgenes tiibetlaste budistlik usujuht dalai-laama (alates 1935 Tenzing Gyatso) koos paljude toetajatega Indiasse ja rajas seal eksiilvalitsuse. 1965 moodustati Hiina RV Tiibeti autonoomne piirkond ning eraldati ajaloolisest Tiibetist selle idapoolne osa, mis liideti Hiina provintsidega.
* Mongoolia Tšehhoslovakkia * Hiina NSV Liit 1945-1956 NB: Idabloki iseloomustus sobib ka siia! Pärast sõja lõppu lootsid paljud, et tulevik toob kaasa kommunistliku süsteemi liberaliseerumise ja avanemise. Tegelikkus kujunes vastupidiseks. Stalini kontroll ühiskonna üle oli sõja ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid NSV Liidus mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid. Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised (Saksa aladel elanud inimesed+ Saksa sõjavangi langenud). Jätkusid ka küüditamised. Vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG-i vajas Stalin majanduse käigus hoidmiseks. 1945.aastal moodustas tööstustoodang 91% ja põllumajandus 60% sõjaeelsest. Andmete näitel arenes majandus edukalt, kuid tegelikkuses edu oli raske näha. Rahva elatustase oli madal ja esmatarbekaupu nappis.
grupp haritlasi Avaliku kirja Eesti NSV-st, mis adresseeriti keskajalehtede toimetajatele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimude tähelepanud ühiskonnas kujunevatele probleemidele. Rahva hulgas koguse see kiri populaarsust, selle koopiad levisid käest kätte ja isegi välismaailma. See äratas ka muu maailma tähelepanu Eestis toimuva vastu. Tänu sellele venestamispoliitika Eestis pehmenes. Pr. 41 Vastupanu ja repressioonid Relvastatud vastupanuliikumine Nõukogude taaskehtestamisse suhtuti negatiivselt. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu vormiks otsene relvavõitlus metsavendlus. Samal ajal loodeti lääneriikide abile. Eestis puudusid metsavendade organisatsioonid. Välisabi nad ei saanud, vajasid kohalike toetusi. Viimased toetasid metsavendi toiduga, andsid peavarju ja jagasid informatsiooni. Rünnati julgeolekupataljone ja hävituspataljone, tapeti nõukogude aktiviste
Väljaandes Kultuur ja Elu ilmuvad rubriigid pealkirjadega ,,Toimetaja veerg", ,,Intervjuu", ,,Arvamus", ,,Minevik ei unune", ,,Elu" ja ,,Kultuur". Samuti esineb ajakirja üksiknumbrites vastavalt lugude temaatikale teistsuguste pealkirjadega rubriike. Ajakirjas Kultuur ja Elu ilmuvad artiklid jagunevad sisult nelja kategooriasse: isikulood, ajalooülevaated, arvamused ja lood kultuurisündmustest. Peateemad on eestlaste osalemine Teises maailmasõjas, repressioonid ja vabadusvõitlus. Erinevatel teemadel ilmuvad artiklid käsitlevad üldjuhul kas või riivamisi mõnda ajakirja põhiteemadest. Ajakiri on pannud suurema rõhu Saksamaa sõdimisele Teises maailmasõjas. Samuti kajastab ajakiri palju ka tänapäeva Saksamaal toimuvat. Siiski ei ole seesugune meelsus nelja analüüsitava artikli põhjal äärmustesse kalduv. Kultuuri ja Elu iseloomustavad ajakirjanduslikus stiilis kirjutatud artiklid, milles esineb
II 1919 – Saaremaa mäss; põhjused: enamlik ja baltisaksa propaganda info puudumine mandril toimuvast nõrk maavalitsus eriti terav maa- ja majandusküsimus IV 1919 – sisepoliitiliselt kõige kriitilisem periood: enamlaste demagoogiline rahupropaganda sõjakurnatus langev rahakurss streigid (2. V 1919 – trükitööliste streik) VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29
saadikuks Pariisi, kuhu ta jäi järgmiseks kaheks aastaks. Tema positsiooni diplomaadina raskendas autoritaarse riigikorra kehtestamine Eestis--ühelt poolt pidi Strandman saadikuna olema lojaalne valitsusele, teisalt ei suutnud ta eraisikuna leppida demokraatlike vabaduste kitsendamisega. II maailmasõja puhkemisega lõppes Otto Strandmani poliitikukarjäär. Pariisist naasnud, elas ta hilissügisest 1939 oma Kadrina kodus. Nõukogude okupatsioonivõimude repressioonid jõudsid aga sinnagi ja veebruaris 1941 sai Otto Strandman kutse ilmuda NKVD-sse. Mõistes taolise korralduse tähtsust, langetas ta oma viimase kaaluka otsuse, eelistades vangistamisele või küüditamisele vabasurma kodumaal. Otto Strandman suri 5. veebruaril 1941 Kadrinas. Karjäär · 19031905 advokaat Narvas ja Tallinnas · 19041905 Tallinna linnavolikogu liige · 19091917 vandeadvokaat Tallinnas · 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör
· USA ei saanud enam ignoreerida Hiina RV sarnast suurriiki · USA katkestas diplomaatilised suhted Hiina Vabariigiga (kuid jättis oma laevastiku piirkonda kindlustamaks Taivani julgeolekut) ja nõustus ÜRO Julgeolekunõukogu kohta andma Hiina RV-le · Suhted lähinaabritega: · Alates Hiina RV tekkest on riigi välispoliitika oma lähinaabrite suhtes olnud agressiivne: 1950.a. okupeeriti Tiibet, millele järgnesid repressioonid, ümberrahvastamine ja sekkumine kohalikku usuellu. Pärast ebaõnnestunud Hiina vastast ülestõusu 1959.a. põgenes Dalai-laama koos paljude toetajatega Indiasse. Indiaga on Hiina RV-l olnud mitmeid piirikonflikte alates 1959.aastast. Hiina RV agressiivsele välispoliitikale lisas indu oma tuumaprogrammi elluviimine (1964.a. tuumapomm; 1967.a. vesinikupomm) 1979.a. üritas Hiina RV ebaõnnestunult rünnata Vietnami RDV-d (põhjus:
Plaanikomitee. o Organiseeriti esimesed sovhoosid, tehti ettevalmistusi kolhooside rajamiseks. o Rahareformi ning hindade järsu tõusu tagajärjel langes rahva elatustase, tuli palju muulasi, kes tekitasid toiduainete ja tarbeesemete defitsiidi. o Kultuurirevolutsiooni raames täiendati kooliprogramme mitmete õppeainetega(marksism, leninism jne.) Kogu kultuurielu allutati rangele tsensuurile. Algas ka varasemate kultuuriväärtuste hävitamine. o Repressioonid ja vastupanuliikumine o Kuni 1940. aasta lõpuni arreteeriti, deporteeriti või hukati peaaegu kogu endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majanduseliit, intelligents. Nende hulgas ka Läti ja Eesti president. 1941.a massiküüditamine o 14. juunil 1941. a deporteeriti Leedust üle 18 000, Lätist umbes 20 000 ja Eestist üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti ning paigutati vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus
Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks, Soomes riigihümnina Maamme-laul. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Laulu algus Muusika: Veljo Tormis sündis 7.augustil 1930 . Ta on eesti helilooja Sõnad: Hando Runnel sündis 24.novemberil 1938. Ta on eesti kirjastaja ja luuletaja. Sõnum videost: Sõna "kuulata" peab olema nii võimas et tõesti kõik kuuleksid ja kuulatama jääksid. Sõna laul tuleb hääldada korralikult lõpuni välja. Teksti peab arusaadavalt välja ütlema
40 kiri- 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ?Avaliku kirja Eesti NSV-st?, mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teadatuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoo poliitikas. Rahva seas leidis see laialdast poolehoidu. 41. Vastupanu ja repressioonid 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Võimude vägivallapoliitika- 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massiline arreteerimine ja nende vangi- ja sunnitöölaagritesse saatmine. Arreteerimise eest põgenes osa inimesi metsa varjule. Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised. Esimene toimus 1945.a augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse
Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma loovharitlastele. Venemaalt tulnud võimumeestele tundus, et liiduvabariigi senine tähelepanu Eesti vastu. tippjuhtkond on samuti nakatunud natsionalismi. 1949 aastal saadeti kõrge parteikomisjon ENSV'sse olukorda kontrollima. 1950 tuli Tallinnas kokku ÜK(b)P VIII 41. Vastupanud ja repressioonid. pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra parandamiseks kasutusele võtta. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda Relvastatud vastupanuliikumine. kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus 1944- 1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus.
kehtestati uus rahaühik Saksa mark. Majandus hakkas kiiresti arenema. Uus poliitika oli alguses küll ebapopulaarne, aga Valitsus jäi endale kindlaks ning peagi sai Saksamaast kiireima majandusliku arenguga riik Euroopas. Saksa majandusime 6. Idabloki riigid külma sõja ajal. Stalini aegne NSVL Stalini kontroll küll vähenes, aga ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid NSVL'is aina tugevnesid. Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised. Jätkusid küüditamised. Vangilaagrite võrgustikku vajas Stalin ka majanduse käigushoidmiseks. Stalin andis käsu suunata peamised ressursid tööstusse, eeskätt sõjatööstusse. Ametlikult kujunes majandus edukalt, kuid tegelikkuses oli edu raske näha. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Hakati võitlema ,,läänestumise" vastu. (Lääne kultuuri ja teaduse) Likvideeriti
1953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. Hrustsovi aeg 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressil pidas NLKP KK peasekretär Nikita Hrustsov ettekande riigi olukorrast, milles avalikustas osa Jossif Stalini juhtimisel kommunistliku partei poolt toime pandud inimsusevastastest kuritegudest ja mõistis need kuriteod hukka, kuid süüdistas kõigis kuritegudes ainuisikuliselt Stalinit. Breznevi aeg 1970
Lihhoslavlis ning karjala keelest sai õppeaine kohalikes koolides. Ilmuma hakkas karjalakeelne ajaleht Kolhozoin puoleh (hiljem Karjalan tozi). 1937 liideti 5 rahvusrajooni tverikarjala rahvusringkonnaks. Tverikarjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. 58% neist jäid rahvusringkonna piiresse ning moodustasid umbes 54% selle elanikest. Väljapoole ringkonna piire jäänud tverikarjalased jäid aga rahvuslik-kultuuriliste õigusteta. 11 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri Karjalas, senine tverikarjala kirjakeel ning selles välja antud kirjasõna kadusid. Veebruaris 1939 tverikarjala rahvusringkond likvideeriti. Tverikarjalased kaotasid senised rahvuskultuurilised õigused ning kogu sealne
● lasi hukata inimesed, kes võisid ta ametikohta ohu alla seada b) isikukultus; ● plakatid, poeemid, ausambad, laevad, linnad, riiklikud ja rahvusvahelised auhinnad ● kestis kuni tema surmani c) industrialiseerimine ja kollektiviseerimine; ● muutused majanduspoliitikas ● industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine, masinate ja relvade tootmine ● kollektiviseerimine- eraomandi likvideerimine, talupoegade koondamine ühismajanditesse d) repressioonid ja GULAG. ● Isikute arreteerimine, keda käsitleti poliitiliste vastastena ○ Politsei juhid ○ Sõjaväe juhid ○ Poliitiline eliit ● koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates tingimustes hoiti ● küüditamised ● hoidsid üleval NSVL majandust 16. Võitlus terrorismiga tänapäeva maailmas. a) terroriaktid tänapäeva maailmas (9/11, rünnakud Pariisis ja Brüsselis jne.);
aasta juulis ja augustis viidi vähemalt 32 000 mobilisatsioonikäsu põhjal Nõukogude Liitu ning saadeti valdavalt tööpataljonidesse. Eestist evakueeriti koos perekonnaga veel vähemalt 25 000 partei- ja nõukogude töötajaks nimetatud isikut. Umbes 5000 Eesti sõjaväekast saadeti 1941. aasta juulis Punaarmee koosseisus moodustatud 22. Eesti territoriaalkorpuse ridades rindele, kus neist enamik langes Saksa vägede kätte vangi. Nõukogude repressioonid tabasid eeskätt väeteenistusealisi mehi. Suuri kaotusi kandis ohvitserkond: enamik tegevväe kindralitest kas vangistati või viiidi Punaarmee koosseisus Venemaale. Aukraad Eesti Represseeriti Võitles Võitles Saksa Kokku sõjaväes 1940-1941 Punaarmees armees Kindral 15 1 2 18
Saksa okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioon vahetus Hitlerliku okupatsiooni vastu aastateks 1941 1944. Nõukogude metsikused, eriti äsjane suurküüditamine ja sõjahukkamised lasid sakslastel kergesti esineda päästjatena. Mingeid massirepressioone, nagu paljudes teistes (eriti idapoolse) Euroopa maades, ei tulnud neil oma võimu kindlustamiseks siin rakendada. Teatrirahvast puudutasid sakslaste otsesed repressioonid vähe. Venemaale lahkunutest või viidutest hoolimata olid trupid suuresti endised ja teatrihooned rinde esimesest üleminekust puutumata. Kuigi kirjanduselu oli märgatavalt halvatud, kogusid teatrid ja kontserdisaalid samasugust palavikulist publikutulva nagu juba Esimese maailmasõja päevil. (Rähesoo 2011: 234) Kindlasti võib siinkohal luua seoseid üldise olustiku ja teatrihuvi vahel. Ka natsi-saksamaa oli totaliataarne riik, keelatud olid ideoloogiliselt ebasobilikud näidendid
Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned.........................................
See viis karjalaste osakaalu langusele autonoomia rahvastikus. (Uibopuu, 1984) 1920. aastail anti ka Tveri karjalastele rahvuslik autonoomia. Loodi 45 rahvuskülanõukogu ning 1931 moodustati nende baasil neli rahvusrajooni (Lihhoslavl, Tolmatši, Rameški, Maksatihha). 1935 lisandus Kozlovo rahvusrajoon. 1937 liideti viis rahvusrajooni Tveri- Karjala rahvusringkonnaks. Tveri karjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri Karjalas, senine tverikarjala kirjakeel ning selles välja antud kirjasõna kadusid. Veebruaris 1939 Tveri-Karjala rahvusringkond likvideeriti. Tveri karjalased kaotasid senised
................................................... 7 xiii. Noorte aktiivsus....................................................................................................................... 7 xiv. Ivan Käbini langus ja venestamise algus.................................................................................. 8 xv. Noorsoorahutused ja 40 kiri...................................................................................................... 8 4. Vastupanu ja repressioonid................................................................................................................. 8 xvi. Relvastatud vastupanuliikumine.............................................................................................. 8 xvii. Võimude vägivallapoliitika..................................................................................................... 9 xviii. Noorte salaorganisatsioonid............................................................
võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse. Punaarmee taasokupeeris Eesti, Läti ja Leedu aastatel 1944–1945. Järgnenud aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide asukat võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogudevastases vastupanus. Vastupanuüksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates individuaalselt tegutsevatest ainult enesekaitseks relvastatud partisanidest kuni suurte ja hästi organiseeritud ning lahinguks valmis gruppideni. TÖÖSTUSE EKSTENSIIVARENDAMINE
aastal edastati memorandumi protestiga Leedu koloniseerimise ning leedulaste ja poolakate väljatõstmise vastu, samuti repressioonipoliitika vastu juutide suhtes. 1943. aastal toimusid talupoegade karistamised, tööjõu ja kahuriliha mobiliseerimine. Kujunes välja vastupanu liikumises kaks tiiba: 1) Leedu Rinne - Kasvas välja LAF'ist, mis tegeles passiivse vastupanuga, 2) Leedu Vabadusvõitlejate Liit - Sõjakam natsismivastane tiib, mis tegi sõjalist vastupanu. 16.-18. aprill 1943 repressioonid - 46 ühiskonnategelast saadeti koonduslaagrisse, suleti Kaunase ja Vilniuse ülikool ja teised kõrgkoolid. Leedu Aktivistide Rinne- 11. novembril 1940. aastal loodi Berliinis. Peamine organisatsioon, mis tegeleas vastupanuliikumisega Leedus, sest tal olid olemas omad keskused. Eesmärgiks oli taastada Leedu iseseisvus. LAF juhiks oli Skirpat. Sai kõigi kommunismivastaste rühmade ühendajaks. Ootasid Nõukogude-Saksa sõja puhkemist. Saksa mobilisatsioonikatsed- 1
Välispoliitika Kaks liini: 1. Esimene, mida ajas välisasjade Rahvakomissariaat, koostöö välisdemokraatiatega. 1923 33 sõlmiti rida kahepoolseid mittekallaletungilepinguid, nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa. 1934 NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist. Selline rahukaitsja imid oli NLiidul kuni 1939. aastani, mil tuli võimule Molotov. 2. Teine liin oli Kominterni tegevus Kollektiviseerimine 1928 NEP lõpetati ja algasid repressioonid talupoegade vastu, peale Stalini ringsõitu Siberis. Üksiktalupoegadele hakati makse tõstma. 1929 mais Rahvakomissaride Nõukogu määrus, selle kohta, kes on kulak inimene, kes kasutab palgatööjõudu ja masinaid. Samal kevadel keelati kulakuid kolhoosi võtta. 1930 partei ja valitsuse ühismäärus massilisest kollektiviseerimisest ja kulakute kui klassi likvideerimisest. 35% pidi igas piirkonnas leidma kulakuid. Plaani ületäitmise käigus kasvas protsent 1520%ni talupoegadest
aastal. 3. Ameerika rahalisel toel hakkasid NSV Liidu rahvale edastama uudiseid ka raadiojaamad Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. 4. Kige olusisem oli meie jaoks sellel raskel hetkel Soome, sest Soome TV saateid oli vimalik Phja-Eestis vaadata ja see oli suurimaks aknaks lne maailmaga. 5. Tnu sellele, et Eestil olid sellised aknad, arenesid paljud teadusarud ja selle ajastu mrksnaks oli rikas, siia tuli palju muulasi ja Eesti majandus oli parem kui mujal NSV Liidus. Vastupanu ja repressioonid : Vimude vgivalla poliitika: 1. Vimud kiusasid inimesi taga, et neid hirmutada ja alandada, sest oli vaja, et inimesed ei hakkaks vastu NSV Liidu kskudele ja korraldustele 2. Inimesi kditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vgivald, propagada. 5. l vastu 26. mrsti 1949. aastal kditati rongidega 20722 inimest, enamasti Prnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959
raadiojaamad Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. 4. Kõige olusisem oli meie jaoks sellel raskel hetkel Soome, sest Soome TV saateid oli võimalik Põhja-Eestis vaadata ja see oli suurimaks aknaks lääne maailmaga. 5. Tänu sellele, et Eestil olid sellised aknad, arenesid paljud teadusarud ja selle ajastu märksõnaks oli ,,ärikas", siia tuli palju muulasi ja Eesti majandus oli parem kui mujal NSV Liidus. · Vastupanu ja repressioonid : Võimude vägivalla poliitika: 1. Võimud kiusasid inimesi taga, et neid hirmutada ja alandada, sest oli vaja, et inimesed ei hakkaks vastu NSV Liidu käskudele ja korraldustele 2. Inimesi küüditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vägivald, propagada. 5. Ööl vastu 26. märsti 1949. aastal küüditati rongidega 20 722 inimest, enamasti
Tema enda väitel lasi tema karistussalk maha 22 inimest ja ihunuhtlust sai 333 inimest; tagaselja mõisteti surma umbes paarkümmend inimest. Ta pidas sõjaväljakohut, olles ise selle juht. Kohtupidamisel ei peetud kinni isegi mitte välikohtu nõuetest ega antud enda kaitsmiseks mingit võimalust. Von Sievers Viljandis! Viljandi massimõrv (53 inimest). Üle 20 balti-saksa päritolu kindrali ja ohvitseri. Mõisnikud-vabatahtlikud. Kevadel repressioonid mõnevõrra nõrgenesid ja alles novembris 1906 anti korraldus lõpetada talude põletamine ja avalik peksmine. Maha lasti u.400 inimest, vangi, ihunuhtlust, väljasaatmine. Eriti said kannatada maaharitlased. Suur osa avaliku elu tegelastest pakku välismaale või Soome. Teemant ja Päts mõisteti tagaselja surma. Kohtuprotsessid sageli vaid farsid. Kuna juhid ja linnamehed olid põgenenud või põranda alla
Kiirelt korraldati näidis valimised, kus igale kohale oli määratud üks Ždanovi poolt valitud kanditaat. 21.juulil kuulutas uus ebaseaduslik Riigivolikogu välja Eesti NSV (Nõukogude sotsialistlik vabariik), mis koheselt soovis liituda N.Liiduga (6.aug.1940) Kommunistlik hävitustöö 1940-1941 Kõigi nende 1940.a. muutuste ja repressioonide eesmärk oli teha Eestist lõplikult N.Liidu osa. Juunipöörde järel elavnesid ümberkorraldused ja repressioonid veelgi: Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks. Tegelik võim Eestis läks EKP-le, mida juhtis Karl Säre Eesti vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult, kes enamuses hukati ja ülejäänud küüditati. (Päts ja Laidoner küüditati juulis 1940). Nõukogude repressiivorganid töötasid täisvõimsusel ega väsinud, arreteerides, piinates, tappes ja hirmutades sadu tuhandeid inimesi. Erilise julmusega paistsid silma
riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis-Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja. Okupatsiooni jätkumisega Eestis kaasnes aga kohandumine reziimiga, mis algas 1950. aastate
lootusrikast usku rahva tulevikku ja igavikku; armastust ja kiindumust kodumaa kauni looduse, eesti keele ja rahvuslikkude tõuvooruste vastu; eestluse üldaateid, mille kaudu kõvendatakse sidet ka väliseestlastega; hõimuaadet; rahva töö- ja kodukultust, rahva võimsat tungi vaimse eneseteostamise poole Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" keelatud. Avalikult hümni laulmine tõi kaasa repressioonid, kuid laul ei ununenud. Igal õhtul hilja, pärast sealsete saadete lõppu, võis seda meloodiat kuulda ka Soome raadiost. Soome ametlike delegatsioonide külakäikude puhul olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda püsti seistes kuulama. Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!
ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!
Okupantide esimene samm oli senise riigiaparaadi pildilt kustutamine, st et tagantati oma kohtadelt kõik kõrged ametnikud mistahes valdkonnast. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks ja senisest Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissarrde Nõukogu. Ümberkorraldused toimusid ka majanduses. Tehti maareform, millega riigistati kogu maa ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Ümberkorraldusi saatsid järjest tugevamad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Komisjon. Kuni 1940. aasta lõpuni kadus teadmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endise vabariigi poliitiline eliit. Nende seas ka Konstantin Päts ja Laidoner peredega. SUVESÕDA Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti piiri ning, siis 7. Juulil ületasid Eesti piiri. Seejärel koondus Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale, mis oli muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa ka metsavennad
avastasid nn. kuuma luminestsentsi. 1950. aastate Eesti kirjanduselu kujundas Nõukogudeaegsete humanitaarteadlaste peaasjalikult tõsiasi, et kodumaal toimusid tööde lugemisel tuleb arvestada, millisel ajal stalinistlikud repressioonid, ja et paljud eesti nad on kirja pandud, ja tähelepanuta jätta n.ö. kirjanikud olid nende eest Läände pagenud. liturgilised kohustuslikud viited mark sismi Selle tulemusena ületas paguluses loodud leninismi klassikutele, klassivõitlusele jms. Esile
ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!
juhtivates ringkondades ning muutus järjest ettevaatlikumaks. Teda haaras patoloogiline kahtlustamismaania, mistõttu pärast 1944 a. 20.juulil vandenõu loobus ta avalikest esinemistest. Atentaatide ebaõnnestumine pani teda taas uskuma, et ta on saatuse poolt valitud. Samuti andis vandenõu ilmsikstulek lõpuks ajendi puhastuse läbiviimiseks armees. Karistati viit tuhandet enamasti süütut meest ja naist, sest repressioonid laienesid ka nn. reeturite perekonnaliikmetele ning kestsid sõja lõpupäevadeni. Kokkuvõtteks võib öelda, et 1943.-1944.a vandenõulased ei olnud siiski veendunud reziimivastased, vaid nähes selle paratamatut kokkuvarisemist, püüdsid hävingule leida alternatiivi, mis oleks vastaspoolele vastuvõetav. Nad mõistsid, et Hitler kui kogu süsteemi sümbol tuleb hävitada. Paraku ei arvestanud nad seda, et lääneliitlastel puudus sõja lõpuaastatel kompromissivalmidus
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draa...
1918 a. kevadest kehtis Venemaal kommunistlik diktatuur ning seda nimetatu VNSFV. Sarnase korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL-iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin, peale teda Jossif Stalin. Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus, ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus, range totalitaarne diktatuur ning repressioonid. Rajati vangilaagrite võrk GULAG. TEINE MAAILMASÕDA Versailles' süsteemi lagunemine 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Suurbritannia sõlmis Saksamaaga lepingu, milles kehtestati Saksa laevastiku piirmäär. Samal, 1935a., astus Saksamaa ka Rahvasteliidust välja, ilmutades sellega kavatsust asuda revideerima Euroopa riikide piire. 1936.a. Viis Hitler oma väed
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
sõjaväeohvitserid, kes jäid mingil põhjusel mandrile, riigistruktuuride töötajad, tuhanded väikeametnikud, kes valitsuse jaoks töötasid, Oktoobrini 1950 – arreteeriti kuni 14000 inimesti. Süüdistati revolutsioonilises tegevuses. Samal ajal juulis kirjutas Zhou Enlai, Mao Zedongi rindekaaslane, kirjutas alla käsule, mis nägi ette kampaania veel laiemaks muutmiseks. Sisuliselt nagu Stalini repressioonid 30ndatel. Kampaania käigus hukati ka tuhanded budistlikud mungad, taoistlikud, vaimulikud, kardeti, et nende tegevus muutub põrandaaluseks. Kõik need, kes polnud Komparteiga koos. Avalikustatud dokumentide järgi 500 000-800 000 inimest. Arv võis olla suurem. Hiljem ajalehes et ligi 2 miljonit. Miks tehti? Eemaldada teisitimõtlemine ja hirmutada inimesi. Kampaanial psühholoogiline mõju. Paljud sunniti süüdi mõistma.
Uueks EK(b)P Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan Johannes Käbin (Joonis 4), mõõdukas stalinist, kes oskas peagi oma liiga käremeelsetest abilistest vabaneda ning laveeris osavalt Moskva nõudmiste ja Eesti tegelikkuse vahel. Ometi tähendas tema võimuletulek Venemaa eestlaste parteikildkonna võitu ja venekeelsema ja -meelsema tiiva domineerimist Eestis kuni 1980. aastate keskpaigani. Pleenumi järel algasid ka repressioonid kodumaale jäänud eesti intelligentsi vastu. Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude. Põletati raamatuid, hävitati ausambaid, rüüstati kalmistuid ning seati sisse totaalne ideoloogiline kontroll ühiskonna vaimuelu üle. Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke laule, taieseid ja näidendeid
nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritust tekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suuremat territooriumi, mis nõudis paljude riikide vallutamist. Mina ei poolda mingisugust sõjalist tegevust ning ei saa aru miks riigid oma territooriumiga rahul pole
nov Wilhelm II loobub troonist 9. nov võim läheb Ajutise Valitsuse kätte e. rahvavolinike nõukogu kätte 1918, 9. nov kommunistide katse kuulutada välja Saksa Nõukogude vabariik. 1919 tuli Weimaris kokku Asutav Kogu, et töötada välja uus, demokraatlik, põhiseadus 1923 Saksamaal halb olukord rahva rahulolematus ei olnud paranenud rahva halb olukord ja repressioonid Saksamaale rahulepinguga sätestatult 2. Suur murrang novembrist 1942-juunini 1943 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. 1943
taastatakse. Hitler vajas sõjaväe tuge rohkem kui mis tahes riigiorgani oma. Ja seepärast polegi imeks panna, et kui sõjaväeline juhtkond väljendas muret, et sõjavägi võidakse allutada tulevikus domineerima hakkavale SA formeeritud miilitsajõududele(kuhu 1934. aasta alguseks kuulus juba 2,5 miljonit meest), oli Hitler 1934.aasta juunis valmis tegutsema äärmise karmusega omaenda liikumise ühe osa vastu. Verised repressioonid ühe oma liikumise vastu olid Hitleri võimule oma kätte koondamisel kriitiline hetk. Poolehoid ja rahva massiline austus, mille Hitler oli saavutanud kõigi poolt vihatud SA purustamisega, lisas veelgi tema võimu. Von Hindenburgi tänuavaldus Hitlerile ,,saksa rahva päästmise eest" tähendas, et riigipea on selle ettevõtmise seaduslikuks kuulutanud. Riigikantsleri populaarsus polnud kunagi nii suur olnud. (Kershaw 1999: 89) 4. Sakslaste lojaalsus Hitlerile
Ta määras iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise, piirates sellega nunnade ja munkade hulka. Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist. Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus. Järgnesid repressioonid ja vanausulistele kehtestati topeltmaksud. Siis läksid pooled vanausulised elama Venemaa äärealadele ja ka Eestisse. Peeter I üritas luua Venemaale koolide võrku, sest tundis et Venemaa on Lääneriikidest hariduse poolest maha jäänud. 1714 aastal anti käsk avada linnades arvutuskoole, nõuti kirikukoolide rajamist. Peetri eluajaga suudeti asutada 46 kirikukooli, mida oli vähe, kuid siiski midagi. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi
Sotsiaalse mobiilsuse puhul tuleks peatuda kolmel aspektil , mis kas soodustavad või pidurdavad liikumist. 1. Indiviidi, grupi võimalus liikuda sotsiaalses hierarhias a) ühiskond võimaldab sotsiaalseid ümberpaiknemisi: haridussüsteem, vabad tööotsingud, täiendõppe, võrdsed võimalused liikuda üles või kõrvale, kaadripoliitika jms. b) ühiskondlik "sund" liikumiseks: edutamine või vallandamine, tööle värbamised, piirangud eriala omandamisel ja valikul, ka väljasaatmised, repressioonid Vertikaalne mobiilsus toimub teatud sotsiaalsete institutsioonide ehk eskalaatorite või kanalite abil. 1. Majandus (iga inimene võib saada miljonäriks) 2. Poliitika (poliitiline karjäär) 3. Armee (sõjaväeline karjäär) 4. Kirik (vaimulikkonna hierarhia) 5. Haridussüsteem (kõigi karjääride alus) 6. Teadus (teaduslik karjäär) 7. Abielu (liikumine ühiskondlikus hierarhias) 8 Meelelahutus(kino, estraad, mood jne) 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
