Eesti II maailmasõja ajal.

Randmer, Kerli

Eesti II maailmasõja ajal. (1)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

14. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

1939. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Et vältida sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasidelepingule alla. Samad lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule.
1940. aastal nõudis Venemaa Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu ja needki nõudmised võeti vastu. Punaarmee okuperis Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil.
Mõned päevad hiljem seadis Moskva Eestis ametisse endale kuuleka ’’rahvavalitsuse’’. Selle etteotsa sai arstist luuletaja Johannes Vares- Barbarus . Juulis järgnesid Riigikogu uue koosseisu ’’valimised’’, valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuid siiski kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6. augustil 1940 võeti Eesti vastu NSV Liidu koosseisu.

Nõukogude okupatsioon .

Sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu( parlament ) ja Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Viimastel aga puudus võim ja nemad täitsid Moskva korraldusi. Riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainus lubanud poliitiline erakond. Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid , majanduseliit ja kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid. Hakati arreteerima inimesi kõigist ühiskonnakihtidest ja see tipnes 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed saadeti aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus.
Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile . Suleti ajakirju, ajalehti ja seltse. Hävitati mälestusmärke, sambaid, raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed naaberriikidega. Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted(riigistati). Langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus.

Sõjategevus 1941. aastal.

1941. 22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda ning 2 nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Punaarmee vastu võitlesid ka metsavennad . Nemad olid mehed, kes olid repressioonide eest metsadesse varjunud ja sõja puhkedes haarasid nad relvad, et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele. Metsavendade võitlust nimetatakse ka Suvesõjaks. Metsavennad purustasid sideliine ja raudteid , ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee üksusi. Metsavennad võitlesid Eesti Vabariigi ja sinimustvalgete lippude nimel.

Saksa okupatsioon.

Peagi sai selgeks, et Saksamaa ei taasta Eesti iseseisvust vaid asendab Nõukogude okupatsioooni natsistliku okupatsiooniga. Keelustati poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid . Arreteeriti peamiselt kommuniste, aga ka ilma igasuguse süüta tapeti kõik Eestis elanud juudid ja mustlased . Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks ja Eesti majandus kannatas rängalt. Saksa võimud küll üritasid ka omalt poolt majandust edendada.

Sõjategevus 1944. aastal.

1944. jaanuaris jõudis Punaarmee uuesti Eesti piirile. Septembri lõpuks langes Vene vägede kätte kogu Eesti mandriosa. See tõi kaasa ohu, et Nõukogude okupatsioon taastatakse. Inimesed hakkasid selle tagajärjel massiliselt kodudest lahkuma . Suure põgenemise käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest. Põgenikud suundusid peamiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes sealt sõja lõppedes Eestisse tagasi pöörduda.

Iseseisvuse taastamine.

1944. aastal alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Jüri Uluots nimetas ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valitsuse ja selle juhiks sai advokaat Otto Tief . Valitsus kuulutas Eesti sõjas erapooletuks ja koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning organiseeris pealinna kaitset. Mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Enamik valitsuse liikmeid langes repressiivorganite kätte, vähesed kes läände jõudsid kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse.

Sõjakahjud.

Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallin, Tartu ja teised suured linnad suuresti purustatud . Enamik sadamadest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud , tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra. Kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes 200 000 inimese võrra: repressioonide ohvrid, lahingutegevuse ohvrid, põgenikud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kerli Randmer Õppematerjali autor

(9. klassi lähiajaloo õpiku I osa 14. ptk lühikokkuvõte.)
Punaarmee baaside ehitamine Eesti, Läti, Leedu pinnale ja nende riikide valitsuse väljavahetamine. Eesti rahvavalitsus eesotsas Johannes Vares-Barbarus'ega. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku partei võidukäik. 14. juuni 1941. aasta massiküüditamine (10 000 inimese vägivaldne Eestist välja viimine). Vene-Saksa sõda ja metsavendade võitlus e. Suvesõda. Eesti majanduse kannatamine. Punaarmee võidukäik 1944. aastal & suur põgenemine mille käigus lahkus Eestist 80 000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskommitee ettevalmistused iseseisvuse taastamiseks ja Punaarmee tankide saabumine Tallinnasse, kus lehvis sinimustvalge riigilipp.

eesti maailmasõda saksamaa venemaa iseseisvus metsavennad küüditamine põgenemine punaarmee kommunism suvesõda majandus sinimustvalge barbarus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti maailmasõjas

1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon

Ajalugu

doc

Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele

Eestlased II maailmasõjas Referaat Loo 2006 Sissejuhatus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse 1. septembril 1939. aastal. Uue maailmasõja algusele andsid mõju ebaõiglane Versailles´i leping, Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941.

Ajalugu

docx

Konspekt: Eesti II maailmasõja ajal

MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08

Ajalugu

doc

Eesti teise maailmasõja ajal

Loo Keskkool EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL Referaat Autor: Klass: Juhendaja: Sissejuhatus Teine maailmasõda oli raske kõigile, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi toime tulema kord Nõukogude, siis jällegi Saksa okupatsiooniga. Oma referaadis kirjutangi ma, kuidas toimus võimuvõitlus kahe suurriigi vahel Eesti pärast ning kuidas väike riik sellega toime tuli. Baltimaade okupeerimine Venemaa poolt Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid

Ajalugu

doc

Eesi ja maailma pärast II maailmasõda

Ajaloo vastused 1. Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril alla baasidelepingule. Baasidelepingu alusel sai Punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks sammuks oli 1940'ndal aastal nõudmine, et Eesti, Läti ja Leedu valitsus vahetataks välja ning uued Punaarmee koondised lubataks riikide pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, võeti needki nõudmised vastu. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju

12. klassi ajalugu

doc

II maailmasõja aeg

Ajalugu

doc

Eesti II maailmasõja ajal

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 1. Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Peeter Ratassepp: Tänud väga :)

15:59 23-01-2013

Kerli Randmer: :)

16:06 24-04-2013

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk