EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Eesti riigipead 24. aprill 1938 - 17. juuni 1940 Konstatin Päts 6. oktoober 1992 8. oktoober 2001 Lennart Meri 8. oktoober 2001-... Arnold Rüütel Eesti pass Eesti kodaniku pass on Eesti kodaniku reisidokument ning isikut ja kodakondsust tõendav dokument välisriikides. Aastal 2002 alustati Eestis uute, rahvusvahelistele turvanõuetele vastavate passide
rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis suuna sotsialismi ülesehitamisele ning sidemete loomise moskvaga, nõukogude liit osutas suurt majanduslikku P-Vietnamile ning selle areg kujunes stalinliku sotsialismimudeli raames. 1950-ndate aastate kesk paiku kuulutati välja ka vabariik L-Vietnamis, seal võeti vastu põhiseadus, kuhu lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Repressioonid võimuvastaste suhtes ei andnud ka soovitud tulemust, tagajärjed olid oodatule hoopis vastupidised, 1959 aastal alustas oposisatsioon organiseeritudrelvavõitlust riigi võimu vastu. 1960 aasta lõpul loodud L-Vietnami Rahvusliku Vabastus Rinne mille etteotsa said kommunistid, kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kustutamise ning P-Vietnamiga ühinemise. Vabastus rinde pooldajaid hakati nimetama vietkongideks, vastukaaluks kommunistide ideele
Tagajärjed Eestile: Saksamaa sai Eesti endale ja paljud inimsed kaotasid oma kodud ja varad tänu venelaste poolt korraldatud hävituspataljonidele. 8. Saksa okupatsioon (1941- 1944) iseloomustus: Eestlased arvasid, et sakslased tulid aitama neid saada tagasi nende iseseisvust, kuid tegelikult olid Saksamaal Eestiga hoopis teised plaanid. Saksamaa tahtis teha Eestist ühe osa Suurest- Saksamaast. Seal taheti ellu viia Berliini poliitika. Toimusid suured repressioonid. Need olid suunatud juutide, mustlaste, eestlaste, sõjavangide ja kommunistide vastu. Neid süüdistati riigi vastasuses, rahvuslikus kuuluvuses, kommunismis ning mobilisatsioonist kõrvale hoidmisest. Tagajärjed Eestile: Eesti ei saanud iseseisvaks, vaid langes Nõukogude Liidu alt Saksamaa alla. Paljud inimsed langesid repressioonide alla. 9. Eeslased erinevates sõjavägedes ( Teine maailmasõda, 1941-1944).
Eesti välispoliitika sattus suurel määral Moskva kontrolli alla. Leping sõlmiti Eesti ja Nõukogude Liidu vahel. 10. Esimene Nõukogude okupatsioon Eestis: mis aastatel see toimus, kuidas kujunes, kuidas mõjutas see elu Eestis? Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. 6. augustil 1940. aastal arvati Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu. Nii Eesti seadused kui ka siinsed riigi- ja omavalitsusasutused asendati nõukogulikega. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Tekitati üleüldine hirmuõhkkond, mis pidi tagama rahva kuulekuse okupatsioonivõimudele. Eestist viidi vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta Venemaale üle 10 000 inimese. Majandusreformi nime all riigistati kõik era- ja ühisettevõtted: pangad, tehased, kauplused, kohvikud, kinod jne. 11. Iseloomusta olukorda Eestis 1941-44: peamised sündmused ja arengud Kuigi eestlased uskusid ja lootsid, et tänu Saksamaale saadakse Eesti iseseisvus taastada, siis
Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmuõhkkond. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, suuremad elumajad, kauplused, kohvikud jne.). Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Repressioonid tipnesid 14. juuni (1941) massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt minema, ilma süüdistuse ja kohtuotsusteta välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, mehed aga vangilaagritesse. 3. Saksa okupatsioon oli Eestis 19411944. 22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda. Venelased loovutasid esialgu Lõuna-Eesti. Põhja-Eesti vabanes Nõukogude okupatsioonist alles augustis, Lääne-Eesti saartel kestsid lahingud oktoobrini.
e) natsionaliseerimine Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad f) Kollektiviseerimine Kolhooside rajamine g) GULAG/ GULag gulag juhtis kogu tootmissüsteemi ja jälgis, et vangid teeksid tööd ja asunikud ei põgeneks elukohast h) Küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. i) Deporteerimine küüditamine j) repressioonid on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus Adamsoni õpikust lk 78-89 Rahvusvahelistest suhetest tuletate meelde eelmise kontrolltöö materjali.
Nõukogu ENSV Eesti ala nimi Kindralkomissariaat ENSV ülemnõukogu Seadusandlik võim Eesti Omavalitsus Miilits Korrakaitse Politsei Laskurkorpus Sõjavägi Leegion EKP Partei Natsi partei NSDAP Küüditamine, arreteerimine, Repressioonid Koonduslaagrid, maha mahalaskmine, vangilaagrid laskmine, arreteerimine Nõukogude vastaste, jõukad Kelle vastu suunatud? Juudid, mustlased, kommunistid Rubla kasutusele võtt, Majandus Saksamaa hüvanguks ja natsionaliseerimine, kasutusele kaardisüsteem maareform, defitsiit
kutsel tagasi kodumaale, et kaitsta Eestit. Kuigi soomepoisse oli vähe, näidati, et väikerahvaski võib kahe suurvõimu heitluses leida oma huvidele vastava kolmanda tee ning rääkida sel moel kaasa oma saatuse määramisel. Kapitulatsioon allaandmine Mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine ERINEVUSED (NSVL-i) SARNASUSED ERINEVUSED (SAKSA) · Natsionaalsotsiali- · Repressioonid · lubati Eesi süm- seerimine boolikat austada · Range tsensuur · Maareform · osa natsionaliseeri-tud · Mobilisatsioon varast tagastati · Massiküüditamine · Tarbekaubapuudus omanikele (14.06
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliiti...
rajamise ajal. Nõukogulikus praktikas tähendas klassivõitlus valitseva partei, riigivõimu ja julgeolekusüsteemi õigust kindlaks määrata "klassivaenlane", teostada massirepressioone, kujundada üldist hirmuõhkkonda, hävitada inimelusid ja kultuuriväärtusi ning kustutada ajaloomälu. Eesti Vabariigi väljapaistvate riigi- ja avaliku elu tegelaste, kõrgemate sõjaväelaste ja politseiametnike kadumine teadmatusse algas juba 1940. aasta juunis-juulis. Repressioonid muutusid terroriks, mis hakkas täitma ühte oma eesmärkidest, kujundades ebainimlikku hirmuõhkkonda. Keegi ei teadnud, kuhu inimesed kadusid, mis neist sai ja kes on nimekirjades järgmine. Säärases õhkkonnas oli lihtsam teostada totaalset ideoloogilist ja vaimset terrorit, sundida rahvast ülistama nõukogude korda ja selle juhte, manipuleerida rahvahulkadega, kartmata avalikke vastuhakke. (Pajur et al. 2005: 176-177)
Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard...
kommunistliku partei nime. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. (riigiaparaat, ühiskondlikud organisatsioonid, ametnikud, kultuurielu) 3. Tohutu võim julgeolekuorganeil. (Terror ja hirm) 4. Majandus oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus. (Mõnes riigis oli piiratud kujul eraettevõtlus lubatud) 5. Sõjaväestatud suurem kui maailmas keskmiselt. Madal elatustase, kuid suured kulutused riigikaitsele. Stalinlik NSV Liit Pidev hirmuseisund, repressioonid tugevnesid. Massilised arreteerimised, mille ohvriks sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid. Küüditamised. Vangilaagrite võrgustik ehk GULAG. Peamised ressursid sõjatööstusele. Rahva elatustase madal ja esmatarbekaupu nappis. Paljud surid nälga. Hakati võitlema lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti terved teadusharud nt geneetika. Stalini isikukultus. Teaduses ja kultuuris jäädi maha.
Eesmärgiks Balti hertsogiriik Apr 1918 – Riias Balti maanõukogu (Landesrat) ◦ 13 eestlast, 10 lätlast, 34 sakslast Rahvusväeosad laiali, tsensuur, rahvuslaste väljatõrjumine, asjaajamiskeeleks saksa keel 11. nov – revolutsioon Saksamaal 28. nov 1918 – Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus ◦ Punaarmee kiire edasitung ◦ Eesti Töörahva Kommuun Jaan Anvelt natsionaliseerimine, repressioonid Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eestlaste ebaedu põhjused? 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung ◦ vabatahtlike üksused ◦ välisabi ◦ Johan Laidoner veebr – Saaremaa mäss apr – Asutav Kogu mai – sõda Eesti piiridest välja ◦ Põhjakorpus juuni –Landeswehri sõda ◦ Rüdiger von der Goltz ◦ 23. juuni Võnnu lahing Okt-dets – lahingud Narva taga
3 Sissejuhatus L. I. Breznev sündis Kamenskojes (Ukraina, praegu Dneprodzerzinsk) 19. detsembril 1906. a. metallurgiatöölise perekonnas. Tööle asus 1921. a., 1931. a. NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) liige. 1935. a. lõpetas ta Dneprodzerzinski metallurgiainstituudi. Pärast lõpetamist asus tööle Dneprodzerzinski metallurgiatehnikumi direktorina (1936-1937), seejärel siirdus parteitööle, kus tegi kiiret karjääri. Seda soodustasid Stalini repressioonid, mille tõttu vabanes palju juhtivaid kohti. Ametikohad 1937 1938 Dneprodzerzinski Täitevkomitee esimehe asetäitja; 1938 Üle viidud Dnepropetrovski oblastokomiteesse; 1939 Dnepropetrovski oblastokimitee propagandasekretär; II Maailmasõja (Suure Isamaasõja) ajal tegutses Breznev Punaarmees poliittöötajana, olles kõigepealt Lõunarinde poliitvalitsuse ülema asetäitja, siis 18. armee poliitosakonna ülem ja 4
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
täiendati vastavalt Nõukogude meelele; kujutav kunst rakendati propaganda teenistusse, teatrites, kinodes, kontserditel kehtestati Nõukogude programm; kirjandus tsenseeriti, osa raamatuid keelati, ebasoosingusse sattunud loovisikud tapeti või küüditati. Suurt rolli mängisid ka repressionid. 1940 a lõpuks oli kadunud üle 1000 inimese, peamiselt endine juhtkond ja riigiaparaadi esindajad ning kõrgintelligents. Viidi läbi kulakluse kui klassi likvideerimine. Repressioonid kulmineerusid 1941 a 14.juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist ilma kohtupidamise ja süüdistuse esitamiseta üle 10 000 inimese Saksa okupatsioon 1941-1944 22.juunil 1941 puhkes Nõukogude Saksa sõda, mida NSVL nimetas Suureks Isamaasõjaks. Kahe nädalaga vallutasid sakslased Leedu ja Läti, liikudes siis edasi Eesti poole. Sel perioodil tõusid esile ka metsavennad repressioonide eest metsa põgenenud eesti inimesed, kes olid otsinud võimalused relvastumiseks
kuna koorid polnud väga proffessionaalsed siis see ei kõlanud hästi 3)Masendavalt ideologiseeritud XIII ja XIV laulupidu (repertuaari poliitika). 1950. aasta laulupidu on Moskva diktaadi järgi tehtud ja peoks ei saa seda õieti nimetada - oli masendav. Selleks ajaks oli vangistatud ja küüditatud kolm alles hiljuti laulupeo juhtideks kinnitatud dirigenti - Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Osavõtjate arv valetati ennelematult suureks. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.lisati juurde laule Stalinist ja venekeelseid laule, otsustati kaasata peole kaevurite ja Nõukogude Armee koori esinemine.Kava koostamist selleks, et võimalikult suurejooneliselt tähistada Eesti NSV 10. aastapäeva. 4)Suhteliselt rahvuslikud XII ja XVII Üldlaulupidu. Miks loeti neid tolleaegsete EKP juhtkonna poolt poliitiliselt viljatuteks? V: 1947 a
realismi viljelemine. Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur. Paljud loomeinimesed olid selleks ajaks juba Nõukogude Liidust lahkunud, küüditatud, sunnitöölaagritesse saadetud või hukatud. Paljud said jätkata meelepärase loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed loobusid üldse ja läksid teistele elualadele. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. Sotsialistlik realism pidi kujutama tegelikkust selle revolutsioonilises arengus, seega nõukogude propaganda vaimus. Selle voolu eeskujudeks said akademism ja klassitsim. Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Nõukogude arhitektuuri peamisteks eeskujudeks olid klassitsism ja elektika. Hooned kavandati tihti hiiglaslikud, kuid neid kaunistati väiksematele majadele iseloomulike dekoratiivsete detailidega.
Edukas oli sellepoolest, et enamik kuulasid teda ega julgenud vastu vaielda,aga edutu oli selle poolest, et riigil ei läinud majanduses hästi. Ta oli väga edukas kõnemees,osav kõnepidaja ning suutis inimesi mõjutada enda jutuga. 16. NSV Liit ja Saksamaa: sarnasused ja erinevused. Võrdle järgmisi aspekte: · Võimulesaamise eeldused ja meetodid · Ideoloogia (kommunism ja natsism) · Poliitiline elu · Sisevaenlased ja repressioonid · Majandus · Välispoliitika (eesmärgid ja saavutused) Sarnasused: * Majandus allutatud riigikontrollile, kehtestatud plaanimajandus * Välispoliitika agressiivne (Hitler seisis vastu Versailles' rahulepingule, Stalin maailmarevolutsiooni korraldamiseks ning oma ideest, et terror on sotsialistliku riigi loomulikuks osaks) * Sisepoliitika: mõlemal riigil võim koondunud 1 isiku kätte, üheparteisüsteem
Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Teatris, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid ülistavad paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. Kehtestati ülirange tsensuur. Algas kuluuriväärtuste hävitamine: purustati mäletussambaib, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. Ümberkorraldused saatsid järjest tugevnevad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat. Kuni 1940 aasta lõpuni kadus teatmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endine poliitik ja majanduslik eliit, ka küüditati Venemaale. Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestis umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse. SUVESÕDA
Retsensioon T. Tannbergi raamatule „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“. Tõnu-Andrus Tannberg on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo (lähiajaloo) professor alates 2013. Tegeleb põhiliselt Nõukogude Liidu, eriti Eesti NSV ajaloo ja Venemaa Keisririigi ajaloo, eriti sõjaajaloo uurimisega 18.-20. Sajandil. Ta on ka mitme õpiku kaasautor ("Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi I poolel (1806–1856)", Eesti ajalugu 1,2,4,5,6, Inimene, ühiskond, kultuur 3osa, Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal, Lähiajalugu 9 klassile, Uusaeg 3, 4 osa, Üldajalugu (1938-1991), jne.). Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna see ajajärk on suhteliselt vähe senises ajalookirjanduses tähelepanu pälvinud. Autor on pannud kokku 12 artiklit, mis käsitlevad Eesti NSV ajaloo eri tahke külma sõja taustal. Monograafiliselt püüab autor pakkuda võimalikult head ülevaadet Eesti NSV poliitilisest, majandusl...
Koordis"), Mart Raud, Johannes Semper. Võimudele sobival moel, kuid mitte kaasa minevana kirjutasid Oskar Luts, Mait Metsanurk ja Hugo Raudsepp Dekadentideks kuulutati Betti Alver, Kersti Merilaas ja August Sang. Tuglas sai halvakspanu ja mõnituste osaliseks. Sõja ning repressioonide käigus hukkusid Evald Tammlaan ja Jüri Parijõgi. Siberis suri Heiti Talvik. 11 Haripunkti saavutasid repressioonid 50-ndate alguses, mil ohvriteks langesid isegi "truud ning teenekad" nagu Semper. Surve lõdvenes Stalini surmaga ja põlu alt pääsesid välja mõned vanema põlve kirjanikud nagu Marie Under, Gustav Suits jt, taastades nii sidet vanema ja sulaaja kirjanduse vahel. Kunst Eesti NSV lipp Opositsiooniline kunst: Alfred Kongo, Linda Kits-Mägi, Elmar Kits, Lüüdia Vallimäe-Mark Skulptuur: hävitati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke.
2) demokraatia Ameerika Ühendriikide mittedemokraatlikud liikumised näitel 3) demokraatia Suurbritannia ja 3) autoritarism Itaalia näitel Prantsusmaa näitel 4) totalitarism NSV Liidu ja Saksamaa 4) diktatuuririikide vägivallapoliitika: näitel näljahäda Ukrainas, repressioonid, rassipoliitika Saksamaal 8 Eesti Vabariik 1) Vabadussõda 1) 1. detsember 1924 2) Asutav Kogu: maareform ja 2) Eesti Vabariigi poliitikud K. Päts. põhiseadus J. Tõnisson, A. Larka, J. Laidoner, 9. klass
10.3 Sovetiseerimine Riigikogu laialisaatmine Reformid kohalikele omavalitsustele Riigiaparaadi puhastamine Amnestia poliitvangidele Rahva heaolu kasv, rahvaste sõprus, kultuuri edendamine... Kõigi valdkondade sovetiseerimine: · Majanduses natsionaliseerimine ja üleminek käsumajandusele · Õigussüsteemis kehtestati vastavad nõukogude seadused · Haridus 10.4 Repressiivpoliitika Jossif Stalini juhitud Nõukogude Liidus olid repressioonid ja terror ühiskonna lahutamatu osa, mis lähtus Stalini ideest klassivõitluse teravnemisest sotsialistliku ühiskonna rajamisel. Reaalselt tähendas see valitsusorganite õigust defineerida ühiskonnale ohtlik element, korraldada massirepressioone, hävitada inimesi ning kultuuriväärtusi. Selle abiga taheti ühtlasi kustutada ka senist ajaloomälu ning tekitada üleüldist hirmuõhkkonda. Vastselt annekteeritud liiduvabariikides tuli lisaks sellele likvideerida endine
Balti riigid Teises maailmasõjas Balti riigid oli Nõukogude okupatsiooni all kuni 1941 asendus see Saksa omaga ning pärast sõda uuesti Nõukogude omaga. Atlanti harta järgi oleksid pidanud Balti riigid iseseisvuma, aga kuna sellega liitus ka Stalin siis Teherani konverentsiga 1943 otsustati, et Balti riigid lähevad NSV Liidule. 1944 uue Nõukogude okupatsiooniga jäi Eesti ilma 5% maast ja kommunistid tulid võimule (Eestis Karotamm). Jälle massilised repressioonid, mõrvad, Siberisse saatmised. 1961 Berliini müür üleöö ehitatud müür, mis eraldas Lääne- ja Ida-Berliini, sest sealt põgenesid inimesed idast läände pidevalt. Müürist sai külma sõja sümbol ja näitas NSV Liitu veel halveminigi ja sotsialismileer kujutas endast tõesti vaid hiiglaslikku vanglat. 1962 Kuuba (Kariibi) kriis aastal 1959 tuli Kuubal võimule diktaator Castro, alustati ümberkorraldusi ja suhted USA-ga halvenesid. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut ja see
esimene parlament Duuma, mis tegutses kuni 1917.aastani.(lisa2) Suurima õitsengu aastatel (1914) oli Vene Impeeriumi pindala ligi 22000000 km2 ning ta jagunes neljaks põhiregiooniks: Venemaa, kuhu kuulus kogu Ida-Euroopa, Soome Suur vürstiriik ja suurem osa Poolast; Kaukaasia; kogu Põhja-Aasia territoorium ja Siber; Venemaa Kesk-Aasia.(lisa2) Pärast 1917.aasta revolutsiooni elas Venemaa läbi kodusõja, kollektiviseerimise, 1930-ndate repressioonid, 1941-1945.aastate Suure Isamaasõja.(lisa2) Pärast NSVL-i lagunemist 1991.aastal sai Venemaast sõltumatu riik. Vene Föderatsiooni uusimast ajaloost peetakse tähtsaimateks 1991.aasta augusti putshi ja 1993.aasta parlamendi ja valitsuse vastast kriis, mis lõppes sama aasta oktoobris presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastasseisuga.(lisa2) JÕED JA JÄRVED Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km
Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Parteil oli suur kontroll kogu ühiskonna üle. Julgeolekuorganitel oli suur võim. Kasutati hirmutamist ja otsest terrorit. Majandus (nii tööstus kui ka kaubandus) oli valdavalt riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud. Kehtis käsumajandus. Suur sõjaväestatus ning suured kulutused riigikaitsele. NL ühiskond- inimesi tuli hoida pidevas hirmus. Tugevnesid repressioonid. Toimusid massilised arreteerimised ja küüditamised. Rahva elatustase oli madal, sest peamised ressurssid läksid sõjatööstusesse. Süvenes ideoloogiline surve. Võideldi läänestumise vastu. Isikukultus. GULAG- vangilaagrite võrgustik NSV Liidus. Oli oluline NL majanduse jaoks. Kommunistide võimulepääs Ida-Euroopas: Punaarmee okupeeris riike. NSV Liit seadis võimule endale meelepäraseid valitsusi. Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused.
Kunstnikud puutusid määrusele järgnenud aastatel kokku stalinliku kultuuriterrorismi kogu võimalusteskaalaga, mis toimus paralleelselt sotsiaalse katastroofi sundkollektiviseerimise ja 22 000 riigivastaseks elemendiks kuulutatud tsiviilisiku Siberisse deporteerimisega. Ekspositsioonis näeb joonistusi laagrielust Siberis, mida Ülo Sooster seal vaatamata keelule valmistas. 1949. ja 1950. aastal toimunud repressioonid kunstnike ja kunstiinstitutsioonide suhtes lõppesid sotsialistliku realismi võiduga Eestis. Võimude järgnevaks ülesandeks sai riikliku kunsti tootmise konveieri käivitamine ja töös hoidmine.
Nõukogude liidu juhid Stalin(sündinud 1879, suri 1953) · Valitses 1924-1953 Haridutee · Nooruses pidi temast saama preester, aga halva õppeedukuse pärast visati ta sealt välja · lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli · Tiflisi õigeusklik vaimulik seminar Sisepoliitika · GULAG - üle Nõukogude Liidu olevad sunnitöövõrgustikud, karistust kandis üle 5,5 miljoni inimese · Isikukultus (juhikultus) · Repressioonid o tsistka - suurpuhastus, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader o näidiskohtuprotsessid avalikult oli need suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka
põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja Jehoova tunnistajatele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Kõige räigemad nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla. Suund iseseisvumisele 6 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad
peaminister ja diktaator ning ta juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim- õiguste rikkumine, repressioonid, juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all. Itaalias, Saksamaal ja NSVLs on kõigil totalitaarne dikta- tuur. 4 Diktauuri juht toetus valitsevale parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsot- sialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunislik partei. Võrreldes mittepar- teilistega , said partei liikmed kindlaid eesõigusi. Parteisse said inimesed kes olid end tõestanud ja näitasid valitsusele, et neid võib usaldada.
kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Ühtlasi võitlesid gvelfid gibelliinide vastu, kes toetasid Saksa-Rooma keisrit. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti: nii nõnda, et tal olid eriti tähtsad toetajad ja kõrge staatus, mis teda vaenamisest päästsid, kui ka nõnda, et ta oli nii tähtsusetu isik, et teda polnud põhjust Firenzest pagendada. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Isa abiellus uuesti Lapa di Chiarissimo Cialuffiga. Pole kindel, kas nad juriidiliselt abiellusid, sest leskedele kehtisid neis asjades
(VLO). Organisatsioonid VMN ja VLO kujutasid endast NSVL diktaadi elluviimise vahendeid. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused Demokraatia : *ühetaolised vabad valimised, * mitu parteid, *sõna-, koosoleku- ja trükivabadus, *omandi ja isiku puutumatus, * kodaniku õigused ja kohustused ja vabastused, * riiklikud töökohad on valitavad, * õigus haridusele, esmaabile, riigikaitsele Diktatuur: Autoritaarne :* kõik piiratud või keelatud, *õigus haridusele, *väiksed repressioonid, *1partei, *tsensuur, * võime ei tohi kritiseerida, siis sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Totalitaarne: kõik piiratud või keelatud, *massirepressioonid, *küüditamised, vangistamised, maha laskmised. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned Võim koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis
Teemad kontrolltööks kordamiseks. 1. Külm sõda Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit...
· Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused · Loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Neil puudus teglik võim, nende ülesandeks oli täita Moskava korraldusi. · Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud erakond oli kommunistlik partei, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine · Käivitati repressioonid · Vangistati või hukati endised poliitlised liidrid,majandusliit,sõjaväe-ja poltseijuhid · Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest (massiküüditamine) · Likvideeriti isetegevuslikke seltse · Suleti ajalehti-ajakirju · Hävitati mälestussambaid ja raamtuid · Katkestati igasugused väilssidemed Esimene massiküüditamine toimus 14.juunil 1941.aastal, mille käigus viidi Eestist
kool Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator Diktatuurid euroopas Essee nimi klass Koht aasta Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator. Jossif Stalin sündis 1879. aastal Gruusias. Tema õige nimi oli Dzhugashvili, mille ta hiljem vahetas välja STALINI vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele miteilmumine" 1903. aastal asus Stalin bolshevistlikku parteisse ja 1917. aastaks, mil see erakond oktoobrikuise riigipöörde tagajärjel võimule tu...
Aeg, parteijuht/ iseloomulikud märksõnad Aeg, parteijuht /iseloomulikud märksõnad J. Stalin 1945-1953 N. Karotamm 1945-1950 Rasketööstuse eelisarendamine, repressioonide Nõukoguliku võimustruktuuri loomine, jätkumine, juhikultus, nn teaduslikud territoriaalsed muutused, metsavendlus, diskussioonid keelatakse geneetika; repressioonid, küüditamine 1949, sõkjatööstuskompleks; tuumarelva sundindustrialiseerimine, kolhooside väljatöötamine; raudne eesriie eraldatus moodustamine, migratsiooni algus, EKP Läänemaailmast, nõukoguliku mudeli 8.pleenum rakendamine Idabloki maades ja uutes liiduvabariikides, vene rahva esiletõstmine; välispoliitilised sündmused: Berliini blokaad, Korea sõja algus, VMN loomine N
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism pangermanism ) Plaanid Saksamaa Schliefferi plaan st välksõda, pe...
iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks, Soomes riigihümnina Maamme-laul. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Igal õhtul hilja, pärast sealsete saadete lõppu, võis seda meloodiat kuulda ka Soome raadiost. Soome ametlike delegatsioonide külakäikude puhul olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda püsti seistes kuulama. Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. 9 "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius
Saksamaa Purustati sõjas põhalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendiriikide, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks. Saksa majandusime, sotsiaalne turumajandus. Itaalia Itaalia arengut 1950. ja 1960. aastail võib nimetada tormiliseks. Itaaliast sai tööstusriik. Juhtivaks poliitiliseks jõuks olid kristlikud demokraadid. Väga suur oli kommunistliku Partei pooldajaskond. 1950. aastate keskpaigast hakkasid valitsusse pääsema sotsialistid. NSVL Pidev hirmuvalitsus, repressioonid, massilised arreteerimised, defitsiit, võitlus läänestamise vastu, võitlus läänestamise vastu jne. Idablokk · Võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte. · Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. · Komm. Parteile oli allutatud kogu elu riigis. · Tohutu võim julgeolekuorganitel. · Majandus valdavalt riigistatud. · Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal.
13.Too välja 3 peamist joont iseloomustamaks Idabloki riike: a. Võim riigis oli koondunud ühe kommunistliku partei kätte b. Tohutu võim oli julgeolekuorganitel c. Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud d. Suured olid kulutused riigikaitsele, seega oli elatustase madal. Samas sõjaväestatus oli kõrgem kui mujal maailmas. 14.Iseloomusta Stalinistlikku NSVL-i: a. Peale II MS lõppu jätkuvad repressioonid (küüditamine) b. Vangilaagrite võrk GULAG c. Enamik ressurssidest läheb sõjatööstusesse (võidurelvastumine) d. Ideoloogilise surve tugevnemine, võitlemine kõige lääneliku vastu e. Kultuuri ja teaduse eraldamine muust maailmast f. Isikukultuse kasv (Stalin) 15. Millal suri Stalin, kes sai võimule? Stalin suri 5.03.1953 loomulikku surma, peale teda sai võimule Laventri Beria. 16
Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. Varemeis Narva 1948 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. 1949. a küüditamine Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis- Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja. Okupatsiooni jätkumisega
· Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks · maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks · talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit · riigistati pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted jms · kroonid asendati rubladega · koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning NL-i ajalugu ja konstitutsiooni · kunst- kultuur muutus propagandistlikuks · algasid järjest tugevnevad repressioonid (1941 14. juuni massiküüditamine) 22. juunil 1941 puhkenud Vene- Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korralikult. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kes ründasid aktiivselt nõukogude asutusi ja nägid sakslastes liitlasi, keda appi oodata. Saksa okupatsioon 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja...
Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber: valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased Kultuur Qingi dünastia ajal Mandzud hiinastusid võrdlemisi kiiresti ning võtsid omaks hiina valitsemissüsteemi ja konfutsiaanliku mõttelaadi. Haridusele mingeid olulisi muudatusi ei toimunud. Opositsioonilised mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle. Kangxi pojapoeg Qianlong kehtestas maal lausa kirjanduse inkvisitsiooni: tuleriidal põletati ligi 14 000 nimetust raamatuid; vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandzu ametnike heakskiitu. Hiina kultuuri areng ei seiskunud vaatamata ametliku soosingu puudumisele ja tagakiusamisele. Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse
Suureks pettumuseks oli aga sakslaste otsust mitte tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele, vaid need jäid Kolmanda Riigi käsutusse. Üldine elatustase sõja-aastail muidugi langes. Olulist rolli etendas eestlaste algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatajaid. Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistidele ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Hävitati mitmeid rahvuseid, enne kõike juute. Samuti hävitati ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid. Umbes 1500 eestlast osales Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu, mis saadeti aga laiali. Liituti vabatahtliku organisatsiooniga Omakaitse, mis asendas Kaitseliitu.
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Kaitsevahendid olid algelised, nende tervis sai kahjustada tugevalt. Tsernobõl heitis valgust paljudele tolleaegsete süsteemi kitsaskohtadele. Varjati halbu õnnetusi, uudiseid, oli palju vastutamatust ja hooletust. Peale seda sai "avalikustamine" hoogu (glasnost) GLASNOST - Enam ei varjatud õnnetusi ega eitatud probleeme. Avalikustamine puudutas esialgu neid valdkondi - Stalini aja repressioonid - keskkonnaprobleemid - kaugemat ajalugu, nt 1918.a tsaari perekonna mõrvamine Nendes valdkondades tekkisid esimesed ühiskondlikud liikumised Avalikustamine tõi kaasa uue hingamise kirjanduses ning filmikunstis - käsitleti seni vaka all hoitud teemasid Välja anti vanemate autorite, keelatud kirjanike teoseid Avalikustamine hakkas laienema sinna, kus see esialgu kavas ei olnud 4.PEATÜKK - VABADUSLIIKUMISED NSV Liidus
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
