Hiina uusajal (0)

Hiina
Uusaeg
Hiina ühiskond 16.-18. saj.
16.-18. sajanditel Hiina ühiskonnas suuri muudatusi ei toimunud. Püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna eliidi eunuhhid, kelle kätte koondus võim pealinnas Pekingis ja ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika , seadusetus.
Tekkis rahulolematus riigi sisekorraga,seal hulgas ka Kesk-Hiina haritlaskonna seas, kelle loodud uuendusliikumine nõudis valitsemisreformi, sõjaväe reorganiseerimist, põllumajanduse ja hariduse edendamist, sõnavabadust. Põhja-Hiinas alustas salaühing „Valge Lootos“ 1622.aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiseni.
Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandžud, kes tungisid 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja 40 aastaga õnnestus neil vallutada kogu Hiina. Võimule tuli Mandžu e Qingi dünastia. Ühiskond korraldati ümber: valitsevaks eliidiks mandžud, neist aste madalamal hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Lihtrahvas moodustas alamkihi. Alistumise tunnusena pidid hiina mehed ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi.
Kuid hiinlased ei andnud alla. Tekkis palju uusi salaühinguid(„ Triaad “, „vanemate Vendade Ühing“ jt), kelle eesmärgiks oli mandžude võimu kukutamine .
Kultuur Qingi dünastia ajal
Mandžud hiinastusid kiiresti, võttes omaks hiina valitsemissüsteemi, konfutsiaanliku mõttelaadi. Hariduselus olulisi muudatusi ei toimunud: riigiametisse astumiseks oli vaja sooritada eksamid ,kus tähtsal kohal klassikaline kirjandus, kehtivad seadused, kalligraafia , luulekunst.
Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandžu dünastika keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, 1663. aastal keelustas teose „ Mingi dünastia ajalugu“. Keisri pojapoeg Qianlong kehtestas kirjanduse inkvisitsiooni, kus tuleriidal põletati umbes 14 000 raamatut.
Teatrikunstis valitses Lõuna-Hiinast alguse saanud kunqu koolkonna muusikaline draama , mille peateemadeks olid armastus ja patriotism.
Maalikunstis olid populaarsed heledatoonilised maastikumaalid , levis ka kirjandusega seotud žanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid.
Tarbekunstis tegi uusi edusamme keraamika . Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks.Mööbli kaunistamisel kasutati rohkesti punast lakki. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi.
Euroopa kultuurimõjude sissetung
16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku.
Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ja Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris aga valitsust, ning 1756. aastal avaldas keiser Qianlong dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelati kauged merereisid .
Noor Hiina haritlane Hong Xiuquani ei olnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga ning hakkas otsima teed ristiusu põhimõtete levitamiseks. Rajas 1843. aastal Taeva Isa Austamise Ühingu. Kuid Xiuquani ideede elluviimiseks tekkinud taipingide liikumine suruti siiski valitsuse poolt maha.
Ühiskond ja kultuur 19. sajandil
Esimesele oopiumisõjale (1840-1842) järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt ühiskonna arengut. Hakkas arenema ulatuslik liikumine nn uue teaduse eest. See tähendas nõudmist võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli, Euroopa loodusteadusi ja tehnikat, võidelda eksamite süsteemi vastu.
AlgasHiina kultuurielu moderniseerimine . 1861 rajati diplomaatide kool. 1898 . aastal aga pandi alus Pekingi ülikoolile. Euroopa keeltest tõlgiti ilukirjandust, õpikuid, käsiraamatuid. 1870. aastatel hakkasid ilmuma uut laadi ajalehed ja ajakirjad .Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani, lakitud tarbeesemeid, siidimaali jms.
Et ühiskond ja lultuur veelgi kiiremini edasi liiguks kogunes üle 1200 õpetlase Kang Youwei reformiprogrammi, kuid sajapäevane uuenduste periood lõppes vanameelsete vastuseisu tõttu siiski tulemusteta.
Lõuna-Hiinas püüdis tegevust arendada 1894. aastal loodud Hiina Taassünni Ühing, mis püüdis uuendusi läbi viia relvavõitluse teel, 1895. aasta mässukatse Kantonis aga ebaõnnestus.
Hiina ühiskonna ja kultuuri areng aga jätkus aeglaselt.