Teine Maailmasõda (0)

1.Austria ja Tsehhoslovakki okupeerimine saksamaa poolt.
Hitleri eesmärgiks sai suur-sakasamaa loomine.1938a. hakkas ta avalikult seda ideeed elluviima. Esmalt okupeeris saksa austriat. Austria liitumist saksamaaga nim. Anslussiks .
1938a.süg. nõudis hitler tsehhoslovakkialt nande alade loovutamist, kus elasid sakslasedta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu tsehhoslovakkia sattumist hitleri võimu alla.
1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant , saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe.
Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki.
2.MRP.
23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotovi-ribbentropi pakti all.
3.II MS puhkemise põhjused.
Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord.
Majanduslikud eeldused: Hitler otsustas arendada sõja tööstust. Nõukogude Liidu majanduspoliitika peaeesmärk tugeva sõjaväe ülesseehitamine.
Ideoloogilised eeldused: hitleri põhiidee oli et saksa rahvas vajab eluruume. Eluruume tli jõuga hankida naaberrahvastelt.
5. Sõjaalgus 1939-1940 euroopas.
Teine ms algas 1.sep. 1939 saksamaa sissetungiga poolasse. 3sep, kuulutasid prantsus . Ja suurb. Saksale sõja. 17sep. Sisenes poolasse staalin oma punaarmeega kes vallutsaid poola ida osa.
1939a. Nov, lõpul algas nõukogude liidu sõda soomes vastu.1940a. kevadel alustas aktiivselt tegutsema saksaarmee: vallutati norra, taani, luksem, belgia ja holland . Seejärel võtsid sakslased ette prantsusmaa.
Saksa-prant. Vaherahu sõlmiti 22 jun.
6. Talvesõda.
Kui teine ms oli alanud, poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit soomele karmid nõudmised...loovutada alasid ja sõlmida vastastikule abistamise lepingule. Soomlsaed aga lükkasid need käsud tagasi. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekalleletungi lepingust ja alustas sõda soomele.
läbirääkimised ja moskvas sõlmiti vaherahu 1940 a. 12 märts. Iseseisev soome riik jäi püsima.
7.Murrand sõjas ja teise rinde avamine . Stalingradi lah.
1942a. Asusid briti väed vastupealetungile egiptussearindel oli sakslastel suurõnnetus stalingradi lah. 2 ja pool kuud kestnud verised lah. Lõppesid saksa vägedega lüüa saamisega.
1944a. Esimesel poolel alustasid punaarmee võimsat pealetungi piki nõukogude-saksa rindejoont.
6 jun. 1944a. Maabusid USA,suurb, Kanada ja poola sõjajõud lääne-prantsusmaal normandias. Esialgu õnnestus saksa väed liitlaste pealetungi küll pidurdada aga pärast ägedaid lah hakkas sakslaste kaitse lagunema . Sep, sõlmiti nõukogude-soome vaherahu millega lõppes jätkusõda.
8. Teharaani, jalta ja potsdani konverentsid.
1943a. Lõpul toimus iraani pealinnas konverents. Seal kohtusid esimest korda hitleri vastase koalitsiooni kolme kohaline tähtsama riigi juhid: stalin , roosvelt ja chinchill. Konverentsil otsustati et usa ja suurb, avavad prantsusmaal teiserinde ja alustavad pealetungi sakslaste vastu normandias.
1945a jul-aug toimunud Potsdani kon. Arutasid usa suurb. Ja NSVL juhi saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla.
9.Jaapani II MS algus.
Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim ida-aasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det. 1941a ründasid nad usad merebaasi hawaii saaretikku Pearl Harboris. Itaalia ja saksamaa teadsid et nemad on sõjajalal. Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kagu-aasias. USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suurt kaotuse valu.
11.Nõukogude okopatsioon eestis ja sellelõpp. 1941
käivitati ulatuslikud repressioonid . Vangistati v hukati endised poliitilised liidrid , kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majandusliit.arreteeriti inimesi. Naised lapsed vanurid saadeti siberisse. Täisealised mehed vangilaagrisse kus enamus neist hukkus.
Likvideeriti isetegevus seltse, suleti ajalehti, ajakirju, hävitati ausambaid.ja raamatuid..
Taluge max suurus määrati 30hektarit. rahareformi ja järs hindadetõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu ja tarbete puudus.
12.saksa okupatsioon eestis ja sellelõpp. 1944
keelustati poliitiline tegevus. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste. Saks okupatsioono aastateil hukati ligi 5000 eesti kodaniku. Enamik eesti tööstus ja põllumajandustoodangust läks saksa armee varustamiseks.