Eesti II maailmasõja eel. Kordamisküsimused vastustega (1)

Kontrolltöö nr 6. 14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel
1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad ? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL -ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1) Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa poliitilises elus? Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud partei oli kommunistlik partei. Vangistati või hukati endised poliitilised liidrid , politseijuhid jne. Massiküüditamine. 7. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa majanduses? Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, piirati talude suurusi, Rahareformi ja hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 8. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa kultuuris? Kõik allutati rangele kontrollile, isetegevuslikud seltsid ja ajalehed-ajakirjad suleti, mälestussambad ja raamatud hävitati, katkestati välissidemeid. 9. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa poliitilises elus? Keelustati igasugune poliitiline tegevus, tuli range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid . Arreteeriti kommuniste ja seaduserikkujaid, kokku hukati umbes 5000 Eesti kodanikku ( juudid , mustlased). 10. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa majanduses? Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati sisse toidukaardid. Saksa võimud üritasid sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada. 11. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa kultuuris? 12. Milles seisnes eestlaste erinev suhtumine sakslastesse 1941. a. suvel ka 1943-1944. a.? Millest oli sellise erineva suhtumise tekkimine tingitud? Algul arvasid eestlased, et Saksa väed tulid neid päästma NSVL võimu alt, aga hiljem nad said aru, et Saksamaa ja NSVL okupatsioonil pole suurt vahet ikkagi. 13. Miks tähistatakse igal aastal 14. juunit kui leinapäeva? Sest siis toimus massiküüditamine. 14. Mis põhjuse tõi küüditamiseks NSVL ja mis näitab, et see ettekääne oli mitte tõsiseltvõetav? Puhastada Saksa ja NSVLi sõja puhuks tagala Nõukogudevastasest elemendist; enamus küüditatud oli naised ja lapsed, sealhulgas vanurid, rasedad ja imikud. 15. Nimeta kolme riigi armeed, mille koosseisus võitlesid eestlased 1941-1945. a. 22. territoriaalne laskurkorpus, 8. eesti laskurkorpus, Eesti SS-leegion 16. Mis riigi armees sõdisid leegionärid? Saksamaa 17. Mis riigi armees sõdisid soomepoisid? Soome 18. Mis riigi armees sõdisid korpusemehed? NSVL 19. Võrdle NSVLi ja Saksamaa okupatsioonipoliitikat Eestis aastatel 1940-1944. Too välja kaks sarnasust ja kaks erinevust. Sarnasus 1) Mõlemad vangistasid või tapsid poliitikuid ja muid tähtsaid tegelasi. 2) Mõlemad kehtestasid range kontrolli kõige üle. Erinevus 1) NSVL kohtles eestlasi jõhkramalt ( massiküüditamine), aga Saksamaa tappis vaid juute ja mustlasi. 2) Saksamaa kasutas tööstustarbeid rohkem enda kasuks ära kui NSVL. 20. Kes oli H. Mäe? Eesti omavalitsusjuht 21. Kes oli K. Litzmann ? Eesti kindralkomissar 22. 1939. a. oktoobris oli Eesti rahvaarv 1 130 000. 1945. aasta lõpuks aga 850 000. Nimeta kolm põhjust, miks kaotas Eesti 6 aastaga veerandi oma elanikkonnast? *Massiküüditamise käigus surid paljud nälga või tapeti . * Sundmobilisatsioon ning sõjaohvrid. * Suur põgenemine. 23. 1944. a. septembris üritas Eesti taastada oma iseseisvust. Kes täitis selles ajal Eesti Vabariigi presidendi kohuseid (peaminister presidendi ülesannetes) arreteeritud K. Pätsi asemel ja kelle ta nimetas peaministriks? Jüri Uluots, nimetas peaministriks Otto Tiefi . 24. Millega lõppes 1944. a. sügisel Eesti iseseisvuse taastamise katse? Punaarmee sissetungiga ja suurte sõjakahjustustega. 25. Mida tähendab EKP, MRP, ENSV , kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus, natsionaliseerimine? * EKP ­ Eesti Kommunistlik Partei * MRP - Molotov -Rippentropi pakt * ENSV ­ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik * Eesti Omavalitsus - Saksa okupatsiooni vägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus. * Natsionaliseerimine - riigistamine