Ilona Vapper 10.A Holokaust Mis on holokaust? Holokausti nime all kasutatakse terminit, mis käsitleb eelkõige Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidide juutidele. Loomulikult ei kasutatud sellist terrorit vaid juutide peal, vaid oluliselt said kannatada ka mustlased, poolakad ja venelased. Hukkunud juutide arv on küllalti suhteline, sest mitmed allikad annavad meile erinevaid andmeid. Gerald Reitringeli ja Rudolf Joseph Rummeli
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid mustlased, juudid, poolakad ja venelased. Kuid siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini.
Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6
Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimustel, kokkulepitud ajaks kasutada oma m
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Kõik kommentaarid