Lootsid juhtida tähelepanu ühiskonna probleemidele: keeleküsimus, migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Prooviti inimlikustada reziimi; SOTSIALISM + EESTI 6 · Migratsioon püsiv elukoha vahetus (ränne). SOTSIALISM + EESTI 7 Vastupanu ja repressioonid Metsavennad ehk roheline pataljon. Metsas kommunistliku võimu eest pagenud mehed, osutasid otsest relvavõitlusega vastupanu okupatsioonireziimile. Metsavendlus oli peamiseks vastupanu vormiks 1944-53. 1) Mis põhjustel läksid inimesed metsavendadeks? Nad pagesid Nõukogude võimu eest või hoidsid kõrvale Punaarmee mobilisatsioonist, metsadesse oli jäänud mehi ka Saksa sõjaväes teeninud mehi 2) Mida lootsid metsa läinud inimesed?
alla. Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, sealhulgas pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne. Langes elatustase ja tekkis toidu- ja tarbekaupade puudus. 9. Kuidas elasid eestlased üle II maailmasõja (Saksa okupatsioon, sõjategevus 1944. aastal, katse taastada iseseisvust, põgenemine läände, sõjapurustused, inimkaotused) Saksamaa okupatsioon asendas kommunistliku reziimi natslikuga. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, käivitati repressioonid. Saksa okupatsiooni aastail tapeti Eestis üle 5000 elaniku. Enamiku neist moodustasid juudid. Elanikkonna varustamine toiduga ja tööstuskaupadega peatus peaaegu täielikult, kuid Saksa võim astus ka samme, et sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada. Alates 1944. aastast toimusid ägedad lahingud Punaarmee ja Saksa vägede vahel (Eesti pinnal). Punaarmee saavutas edu ja sai aasta lõpuks enda valdusse kogu Eesti. Kuna kardeti, et
NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas vabadust ja kartis kommunismi. Vastandlike leeride kujunemine: Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: esimene samm NSVL poolt – repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine Ida-Euroopa riikides. Kuidas Stalin sai Ida-Euroopa oma kontrolli alla, nn salaami taktika NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel: kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist
Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse lammutamine ning nõukogude võimustruktuuri ülesehitamine, uue ametnikkonna kujundamine, relvastatud vastupanu mahasurumine, laiaulatuslikud repressioonid, nõukoguliku majandusmudeli juurutamine, ühiskonna vaimuelu nõukodustamine ja Moskva kontrollimehhanismide väljakujundamine ning kehtestamine. Antud kogumiku üldine eesmärk on vähemalt osaliselt täita ülalloetud lünki ning kaasa aidata aastatel 1940 1953 toimunud sündmuste uurimisele ja lahtimõtestamisele. Üheks keskseks mõisteks on ,,sovetiseerimine", mis sobib Eestis pärast 1940. aasta juunipööret ning sõjajärgsetel aastatel toimunud muutuste kirjeldamiseks.
Kui õpipoisi aeg sai otsa algasid rännuaastad. Oskuste omandamiseks käidi õppimas mitme meistri juures. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada sedööver. Tsunftikord, mis oma tekkeajal aitas käsitööoskustel täiustuda, hakkas pikkamööda oma rangete reeglitega selle arengut takistama (Kõiv, Raudkivi 1996: 81-82). Keskaegsete Eesti linnade elu-olu Jüriöö ülestõus ning sellele järgnenud repressioonid ja ,,must surm" vähendasid Eesti elanike arvu 14. sajandi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni. Linnadest olid suuremad Tallinn, mile elanike arv küündis 15. sajandil 7000-8000 inimeseni ja Tartu 5000-6000 elanikuga. Euroopa suurlinnadega võrreldes polnud seda just palju. Näiteks Rootsis ja Soomes polnud sellal ühtegi nii suurt linna
vallutada ei suutnud. Mitte jõudis 30-40 km kaugusele Moskvast (jagati isegi ooperipileteid, mida kahjuks ei jõutudki ära kasutada). Süd jõudis Stalingradi alla, ent piirati seal ümber (külmusid, surid nälga), lahingutegevus lõppes Saksa vägede alla andmisega veebruaris 1943. · Saksa väed olid sõja algul väga edukad. Põhjused: · repressioonid NSVL sõjaväes, puudus intelligentne, tark juhtiv kaader · väed olid paigutatud piiriäärsetele aladele, kus neid ei kasutatud, NSVL oli ise Saksamaale kallaetungi plaaninud. · Sõja esimestel kuudel hävitati lennukid lennuväljal, Stalin keelas lennukitel õhku tõusta. · 1940. aastal võttis liidetud alade rahvas sakslasi vastu kui vabastajaid (sh. Eestis, eriti meenutati juuniküüditamist 14.06.1941). 6
klass Põhjendus: 21. Nõukogude ja Saksa okupatsioon Eestis. Kas küsitud nähtus oli iseloomulik Nõukogude või Saksa okupatsioonile või neile mõlemale või ei sobi kummalegi? Tee rist tabelis sobivasse kohta! Nähtus Nõukogude Saksa Ei sobi okupatsioon okupatsioon kummagi juurde Kohtuvälised repressioonid (tagakiusamised, vangistamised, hukkamised) Majanduse allutamine võõrvõimu vajadustele Vaba ja erapooletu ajakirjandus Juutide tagakiusamine 22. Foto kajastab sündmust, mis sai otsustavaks II maailmasõja puhkemisel. Kirjelda, kuidas jaotati sõlmitud lepingu alusel huvisfäärid! SAKSAMAA:
1, Nimeta muudatusi Euroopa kaardi peale 2. MS. Pärast 2. MS tekkisid uued riigid. Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NVL Liidule.NSVL sai ka Ida-Preisimaad koos Köninsbergiga. Itaalia loovutas oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Taanile kuuluned Island oli juba seni iseseisvunud. NSVL võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sh Viiburi linna. 2, Mis on raudne eesriie?Too näiteid. NSVL ja lääneriikide suhtumise jahenemine. Võidurelvastumine,konkurentss kuulturis,majanduses jne. Saksamaa oli jaotatud kahte ossa. Ida-Saksamaa Nõukogude Liidu võimu all ja Lääne- Saksamaa USA kaitse all. Stalin katkestas kõik side Läänega(resurssid, toit, kaubad, informatsioon jne) 3, Mille poolest on ajulikku läinud W. Churchilli ,,Fultoni kõne"? Winston Churchilli Fultoni kõne peetakse üks olulisem...
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-122...
Oktoobris 1970 sai Tsiili presidendiks marksistist poliitik Salvador Allende. Oktoobris 1971 sai Hiina Rahvavabariik ÜRO liikmeks Taiwani asemel. See oli USA-Hiina suhete paranemise tulemus. Veebruaris 1972 külastas USA president Nixon Hiinat. Mais 1972 esimene USA-NSVLi lepe relvastuse piiramiseks (SALT - Strategic Arms Limitation Talks leping). Septembris 1973 tegi kindral Augusto Pinochet USA toetusel Tsiilis sõjalise riigipöörde, kukutades demokraatlikult valitud Allende. Järgnesid repressioonid ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised. 5 Septembris 1974 sõjaline riigipööre Etioopias, kus marksistid kukutasid keisri. Järgnesid repressioonid ja teisitimõtlejate tagakiusamised, Etioopiast sai NSV Liidu liitlane. Aprillis 1975 maoistid (punased khmeerid) haarasid Kambodzas võimu, järgnes ulatuslik genotsiid, milles tapeti ligi veerand Kambodza elanikkonnast.
taastamisele. ometi selgus peatselt, et maa on vaid peremeest vahetanud ning poliitilisest enesemääramisest ei tule juttugi. Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Kindralkomissari kõvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus, mille otsustusvõime oli piiratud okupatsioonivõimude käskude-korraldustega. Jätkusid massilised kohtuvälised repressioonid. Need algasid 1941. a. suvel metsavendade ebaseaduslikest tegudest ning omandasid õige hoo Saksa julgeolekuteenistuse (SD) rakendumisega. Okupatisooniaastail hukkus Eestis koonduslaagrites 125000 inimest. Neist põhiosa moodustasid nõukogude sõjavangid ning Lääne-Euroopast toodud juudid; eestlasi oli tapetute hulgas 4000-5000. Seejuures olid represseerijateks enamasti eestlased. Pahameelt põhjustas saksastamisele ja natsionaalsotsialismi pealesurumisele suunatud kultuuripoliitika
Abielu pedantse ja enesekeskse Aadu Hindiga ei toonud paraku õnne. Suhet varjutas ka abielupaari ainsa lapse õnnetu surm pahaendelise kõlaga 1939. aastal. Pärast juunipööret Sirbis ja Vasaras töötanud paljulubava tõlkija ja literaadi käe võitis endale Sirbi ja Vasara, hiljem Rahva 4 Hääle peatoimetaja Anton Vaarandi. Tema õhutusel oli Debora Hint 1940. aastal astunud kommunistlikku parteisse. Tuleb märkida, et stalinistlikud repressioonid ei läinud tema lähedastest mööda - külmale maale saadeti onu ja tädi perekondadega. Teine tädi põgenes 1944. aastal Eestist ja asus hiljem Ameerika Ühendriikidesse ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). 1940. aastal evakueerus Vaarandi Venemaale. Esialgu töötas ta Kasahstanis ja Jaroslavis, hiljem Moskvas ja Leningradis Rahva Hääle toimetuses. Eestisse naasis andekas kirjanik 1944. aastal
Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimide ühised jooned. Mil määral arvestati rahvuslike eripäradega- NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha, repressioonid. Kas kommunism lahendas Hiina mahajäämusest põhjustatud probleemid- Ei lahendanud, sest Mao Zedongi sotsiaalsed eksperimendid kukkusid mõlemad läbi. Hiinas üritas ta 5 aasta plaani täita 1 aastaga ja 20 aasta plaani 5 aastaga. Rauatoodangu järsuks suurendamiseks käskis ta maarahval ehitada 7 miljonit väikest sulatusahju mille toodang aga ei sobinud tööstusele toormeks. Eriti kohutavad olid kollektiviseerimise tagajäried. Talupojad aeti mõnekümnesse
kes sündis 1924. aastal Eestis Hiiumaal ning õppis 1940. aastatel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1940. aastate teisel poolel polnud stalinistlik surve Eestis veel nii tugev, nagu ta oli olnud mujal Nõukogude Liidus, kus vene avangardi esimese põlvkonnaga õiendati arved juba 1920. aastatel. Soosteri õpetajate hulgas oli ja Ado Vabbe esimene moodne eesti kunstnik, kes oli aastatel 1911 1913 Münchenis õppides olnud kontaktis Kandinskyga. 1949 1950 algasid Eestis massilised repressioonid ja grupp kunstiinstituudi üliõpilasi, nende hulgas ka Sooster, deporteeriti Venemaa vangilaagritesse. Kui Sooster pärast Stalini surma laagrist vabanes, oli tal raskusi Eestis töö leidmisega ning ta jäi elama Moskvasse. 2 Sooster tõi Moskvasse oma euroopaliku koolituse ja nii kujunes ta Moskva sõjajärgse sõltumatu kunstielu esimese põlvkonna liidriks.
1Miks puhkes uus maailmasõda? 1.poliitilised eeldused:Rahvaliit ei suutnud enam suurriike ohjeldada ning 1930.aastate lõpul hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhossolvakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis ta Poolat ka rünnata. Nsv liidu juht Stalin kavatses nihutada aga oma riigi piire. Selleks oli vaja vallutada talle Molotovi- Ribbentropi paktiga eraldatus alad. 2Saksamaa ja Nsv liit ründavad Poolat. Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 194...
Külm sõda- oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled polnud otseses sõjategevuses, vastatst prooviti alistada võidurelvastumises, poliitilise ülekaalu saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär G. Marshalli poolt välja töötatud abiandmisplaan süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Berliini blokaad-1948 a juunis lõikas Nõukogude liit lä...
Õilis inimene- omaks võtnud Konfutsiuse õpetuse, püüdleb hariduse ja kultuuri poole, areneb. Inimene on loomupoolest hea, sest tal on 4 sünniga kaasa antud voorust: kaastunne, tagasihoidlikkus, piinlikkustunne, oskus tõde valest eristada. Unzi inimene on loomupoolest kuri, aga teda on võimalik kasvatada ja ta muutub heaks. MAOMISM-Mao Zeding Karl Marxi õpetus, mis on kohandatud Hiina oludele e. marksism. Zedong- peale Zedongi surma tuli Deng Xiapirg- tema ajal lõpevad repressioonid. Deng- pole tähtis, mis värvi on kass, tähtis et ta hiiri püüab. MITTEAMETLIK ÕPETUS TAOISM ,,tao" e loomulik kulg/tee. Rajaja on tao-zi. Taozi õpetuses oli kõige olulisem loomulikkus. Taoistlik sümbol peegeldab kahte alget: yin-passiivne alge (naine, maa), yang- aktiivne alge (mees, taevas). Zhuangzi- pole halba ilma heata. MOTISM- tulnud Mozi'st. KOOLKONNAD 1. MILEETOSE KK -Thales -Anaximandros -Anaximenes -Herakleitos Thales- Euroopa vanim filosoof. Ta huvitus algest
AJALOO KT KORDAMISLEHT SOTSIALISMILEER väljend, mida kasutati 1960. Aastate alguseni, kui tekkis lõhe Moskva ja Pekingi vahel, mil NSV Liidu ja nn Ida-Euroopa kommunistlike riikide koosluse tähistamiseks võeti kasutusele sõnapaar sotsialistlik sõprusühendus, mille riigid jagunesid slaavi ja mitteslaavi riikideks. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS Nii kutsus NSV Liit riike, kes jäid neile kuulekaks.' VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopa ...
üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920.Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Sa oled mind ju sünnitand Ei leia mina iial teal ja üles kasvatand; see suure, laia ilma peal, sind tänan mina alati
süsteem, massiteabevahendite kontrolimonopol, relvamonopol.. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu.Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared–totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. SULTANISM Võimu ekstreemne koondumine Isikukultus (eluaegsed nimetused Põhja-Koreas) Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine Puudub selge ideoloogia, või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki (Gaddafi Roheline raamat, Turkmenbashi Ruhnama) Sageli tagurlikud, ilma selge moderniseerimiskavata režiimid Kasvavad välja autoritaarsetest või totalitaarsetest režiimidest DEMOKRAATIA
Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus (kõik osalevad ja tahavad osaleda) Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus Sultanism: Võimu ekstreemne koondumine kellegi kätte Isikukultus Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine Puudub selge ideoloogia või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki Sageli tagurikud, uuendamisvastased Kasvavad välja autoritaarsetest ja totalitaarsetest režiimidest Demokraatia - võim põhineb piiratud mandaadil Liberaaldemokraatilik režiim: Võimukandjad vastutavad rahva ees Vabad, regulaarsed ja ausad valimised Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism
Maailm aastatel 1945-1955 Pärast Teise maailmasõja lõppu kujunes umbes viie aasta jooksul välja nn kahepooluseline maailm, kus kaks „suurt“ olid koos oma mõttekaaslastega pidevas ideoloogilises vastasseisus. Lühendite selgitusi: USA – Ameerika Ühendriigid, NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, GBR – Suurbritannia, FRA – Prantsusmaa, LÄÄNE-EUR – Lääne-Euroopa, GER LV – Saksamaa Liitvabariik, JPN – Jaapan, GER DV – Saksamaa Demokraatlik Vabariik, CHN – Hiina Rahvavabariik Nürnbergi protsess 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri- Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Külm sõd...
Tsvetajeva. II maailmasõja ajal evakueerus Ahmatova Taskenti. Seal kirjutas ta ainsad patriootilised luuletused, pühendas need paljukannatanud Leningradile blokaadi ohvritele ja linna kaitsjatele. Kui sõda lõppes, lootsid kõik, et elu muutub taas inimväärseks, sest võitmatuna tundunud Saksamaa oli alla andnud. Kuid tolitaarna reziim Venemaal jäi muutumatuks, seda ei suutnud varjutada ka võidujoovastus. Surmalaagrid töötasid täiskäigul, vägivald ja repressioonid oma rahva vastu jätkusid ja isegi võimendusid. Ahmatova, kes oli tagasi Leningradis, pidas end luuletajana kõigi poolt unustatuks, kuna ta oli juba aastakümneid vaikinud. Ja seetõttu NLKP Keskkomitee otsus "Ajakirjadest Zvezda ja Leningrad" (1946) nagu välk selgest taevast. Selle otsusega kuulutati Ahmatova kui "meie rahva võõra tühise ideetu luule tüüpiline esindaja" lidpriiks ning heideti koos M. Zostsenkoga kirjanike liidust välja, kriitika aga valas ta üle laimuga
o Rahareform 1kroon=1.25 rubla Ümberkorraldused kultuurialal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi (kommunismi), NSVL konstitutsiooni õpetus, venekeel o Kinodes&teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakati o Kultuuriväärtuste hävitamine: purustati mälestussambaid, põletati raamatud, suleti ajalehti ja ajakirju Repressioonid allasurumine, vägivald o Läbiviijaks NKVD siseasjade ministeerium o EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (Päts&Laidoner) o 1000 inimest kadus, 7700 vahistati o 14 juuni 1941 massiküüditamine u 10000 inimest Vmaale, suur osa eesti haritlasi, sõjaväelasi, riigiametnike (koorekiht) o Selleks, et hirmutata Eestlasi ja näidata NSVL võimu, nõrgestada Eestit
eesotsas peaministriga (Jüri Uluots) Kohalikku võimu teostasid valla- ja täitevkomiteed linnavalitsused, mille valis rahvas Mitmeparteisüsteem Üheparteisüsteem, võim kuulus EKP-le, mis täitis Moskva käske. EKP esimeseks sekretäriks oli Karl Säre. 2. Ümberkorraldused majanduses (TV lk 33 ül 6) 3. Ümberkorraldused kultuurielus (TV lk 33 ül 6) 4. Repressioonid (TV lk 33 ül 6) Suvesõda Õpik lehekülg 82-83 Armeedegrupp Nord vallutas kiiresti Läti ja Leedu ning 7. juunil 1941 tungisid sakslaste eelsalgad Ikla piirkonnas Eestisse. Sellises olukorras aktiviseerusid metsavennad. Salgad olid väikesearvulised ja halvasti relvastatud. Mitmel pool, eriti Pärnumaal, võeti võim metsavendade poolt üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavendade salkade baasil loodi ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse.
Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste arvulises ülekaalus, relvastuse ja varustuse nappuses, otstarbeka juhtimissüst puudumises, madal võitlusmoraal. Ei usutud, et suudetakse võidelda nii suure vastasega. *Pärast Narva vallutamist lõid enamlased Eesti Töörahva Kommuuni. Kujunes NõukVm sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juht Jaan Anvelt (Pede). Natsionaliseeriti suurettevõtted, mõisad konfiskeeriti ja moodustati põllumajanduslikud ühistud(kommunid). Repressioonid 500 hukkus terroris; kirik ja usuorg sattusid põlu alla. *Aastavahetusel Punavägede edasitung aeglustus. Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas põhjustasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Jaan keskel üle 13 000 mehe väes. Üha vähem deserteerumisi, mood vabatahtlike väeosi. Edukamad olid Kalevlaste Malev, Skautpataljon, Kuperjanovi Partisanide Pataljon., kooliõpilased, soomusrongid. Väed
Kohtulaua taga istusid kaheksa vihast meest ja nende ees mina üksi suure kohtulaua taustal. Küsiti vähe, vast 10 minutit. Protokoll näis varem valmis olevat, võeti allkiri. §58-3A põhjal anti 7 aastat range reziimiga laagrit ja 3 aastat asumist koos kogu varanduse konfiskeerimisega. Minu süüks loeti osavõttu nõukogude võimu vastasest vandenõust, kuna ma olin varjanud selle üht juhti K. Liid akut. (Eesti Elulood I. Tartu, 2000.) Jälle algasid massilised repressioonid. Ainuüksi Leedus mõrvati 1944.-1945. aastal 12 000 ja vangistati 36 000 inimest ning aastail 1945-1952 saadeti Siberisse 130 000 inimest. Kõige suurem küüdita-misaktsioon tabas Baltimaid 26. märtsil 1949, mil saadeti Siberisse üle 20 000 inimese Eestist, 43 000 Lätist ja 33 500 inimest Leedust, enamik neist naised, lapsed ja vanurid. Kokku langes kommunistlike repressioonide ohvriks 20-25% Balti riikide sõjaeelsest elanikkonnast. Relvastatud vastupanuliikumine
kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Nõukogude armee okupeeris endiselt iseseisva Eesti, Läti ja Leedu 1944-1945. Järgnevatel aastatel, kui repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide asukat võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogude-vastases vastupanus Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste.Korduvalt haarati enda kätte kohalikke Täitevkomiteesid, kust võeti kaasa dokumendid. Sageli õhiti punavõimu monumente ja ausambaid.Lahinguid löödi sageli
1)Talupojad maksustati, vili konfiskeeriti, NT1)Kõigile eraettevõtetele vilja ära võtmisel kasutati vägivalda. kehtestati kõrged maksud, mis tõi 2) suleti turud endaga kaasa erasektori kadumise 3) Küüditati keskmikud ja jõukaid 2)Vilja ja metsa müüdi talupoegi, neid süüdistati kolhooside välismaale, saadud raha läks vastases propagandas. Repressioonid rasketööstusele tekitasid hirmu ja inimesed hakkasid 3) Suurendati viina müüki astuma kolhoosidesse. 4) sunniviisiline riigilaenuoblikatsioonide müümine. Kaasnenud 1)Erasektor likvideeriti, järele jäi 1)Lõhuti umbes 3milj. talu, mille asemele muudatused vaid riiklik sektor tulid kolhoosid.
1818 alustab Byron oma mahukamat teost värssromaani ,,Don Juan", mis kahjuks jääb lõpetamata (16 laulu). 1819 tutvub krahvinna Guicciologa, kelle isa ja vend olid karbonaarid (patriootlik salaühing, mis võitles Austria ülemvõimu vastu). Byron toetab ülestõusu organiseerimist (suured summad), tema majast saab salajane relvaladu ja põrandaalune staap. Kodumaal naerdi Byroni tõekspidamiste üle, välismaal vabaduse prohvet. Ülestõusud surutakse maha, järgnevad repressioonid. Byron lahkub Pisasse, valmib värssdraama ,,Kain", annab välja radikaalse ajakirja, ka Shelly osaleb ettevalmistavas töös. !822. suvel upub Shelly, Byron on masenduses, ujub kaua meres, haigestub rakesse palavikku, mis nõrgestab tervist. Pettunud karbonaaride vandenõudes ja intriigides, müüb 1823 oma jahi, soetab laeva ,,Herkules" ja seilab Kreekasse, et võtta osa kreeklaste ülestõusust türklaste vastu. Byron asub kreeklasi ühendama.
Oluliseks nihkeks, mis hakkas kujundama uusi autorihoiakuid 1990. aastate eesti fotos, oli kindlasti võimaluste avanemine enesetäiendamiseks välisriikides (Kaido Teesalu Göteborgis, Peeter Linnap San Franciscos, Peeter-Maria Laurits New Yorgis; Toomas Volkmann Londonis jne). [3] Kunst 1940.aastate lõpupoole hakkasid võimud lisaks nö. präänikule ka piitsa kasutama. Alguses süvenes ja muutus üha ähvardavamaks ja konkreetsemaks ideoloogiline surve, millele järgnesid juba otsesed repressioonid. 1949. ja 1950.a. toimus mitu KL "puhastust" kodanlikest natsionalistidest ja formalistidest. Need viidi läbi EKP-sse kuulunud KL liikmete juhtimisel, kusjuures tüüpiliselt sellele ajale võisid represseerijad ise varsti represseerituteks saada. Paljudele tehti võimatuks kunstnikena töötada, mitmed ei tahtnud ise osaleda stalinlikus kunstielus. Karmimalt kui KL liikmeid kohtlesid võimud kunstiüliõpilasi - mitmeid vangistati või küüditati.
1941.a. augustis vallutasid sakslased Tasllinna. 197 nõukogude laevast uputati 53. Saaremaal, Hiiumaal käisid lahingud oktoobrini. Eestlased lootsid sakslaste abil omariikluse taastada. Eestist sai Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat kõrgeimaiks ametinukuks kindralkomissar Karl Litzmann. Selle kõrval loodi Eesti Omavalitsus (EOV) piiratud omavalitsusõigusega, kuid kohustusega täita okup. Võimude käske-korraldusi. Eesotsas Hjalmar Mäe (end. vaps). Jätkusid repressioonid. Saksa julgeolekuteenistus (SD). Eestisse rajati koonduslaagreid, kus hukati 125 000 in., neist 4000-5000 eestlast. Natslik propaganda surus peale rassiteooriat. E. majanduse ülesandeks sai Saksa sõjaväe ja elanikkonna varustamine. Sel eesmärgil osutati abi ka sõjakahjustuste likvideerimisel loodi Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ sõjas kannatanud perekondade eest hoolitsemiseks). Tööstuses tähtis kütusetööstuse taastamine Wehrmachti varustamiseks
a. Jugoslaavia ja alates 1968 Albaania) ning Mongoolia, Kuuba, Vietnam. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) - 1955 - Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja Albaanias alates 1965) 6. Sotsialistlikule süsteemile iseloomulikud jooned o Ühepartei- või riigiparteisüsteem (üks domineeriv partei) o Üksikisiku huvid allutatud üldistele o Ideoloogiline kontroll, tsensuur o Repressioonid o juurutati nõukogulik majandussüsteem, mis seisnes tööstuse riigistamises ja plaanimajanduses; Majanduse militariseerimine ja rasketööstuse eelisarendamine KOLMAS MAAILM (Fjodorov. lk.69, 131, kaart lk.133, Laar lk.17, 64-66, 69,) Koloniaalimpeeriumide lagunemine II ms järel I Kagu-Aasia (1940.aastad) Fjodorov lk.69-71 Laar lk.17. - Iseseisvumislaine sai alguse Aasia suurtest kolooniatest - 1947 India ja Pakistan, 1948.a. Sri Lanka, Birma.
Tühistas maareformi Viis läbi maareformi Likvideeriti iseseisvuse Osutas abi majanduse Tegeleti majanduse väljakurnamisega Marionett valitsused taastamisele 100% Ei toimunud põlisrahva Toimus põlisrahva küüditamine Ideoloogia peale surumine küüditamist Repressioonid sundmobilisatsioon Majandus allutatud kellegi teise kasuks töötamisele 19.05.09 Eestlased erinevates vägedes 1. Saksa mobilisatsioon, vabatahtlikult. Esialgu paigutati neid idapataljoni ja
rahulolematuse kasvu armee juhtivates ringkondades ning muutus järjest ettevaatlikumaks. Teda haaras patoloogiline kahtlustamismaania, mistõttu pärast 1944 a. 20.juulil vandenõu loobus ta avalikest esinemistest. Atentaatide ebaõnnestumine pani teda taas uskuma, et ta on saatuse poolt valitud.Samuti andis vandenõu ilmsikstulek lõpuks ajendi puhastuse läbiviimiseks armees. Karistati viit tuhandet enamasti süütut meest ja naist, sest repressioonid laienesid ka nn. reeturite perekonnaliikmetele ning kestsid sõja lõpupäevadeni. Kokkuvõtteks võib öelda, et 1943.-1944.a vandenõulased ei olnud siiski veendunud reziimivastased, vaid nähes selle paratamatut kokkuvarisemist, püüdsid hävingule leida alternatiivi, mis oleks vastaspoolele vastuvõetav. Nad mõistsid, et Hitler kui kogu süsteemi sümbol tuleb hävitada. Paraku ei arvestanud nad seda, et lääneliitlastel puudus sõja lõpuaastatel kompromissivalmidus
o ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ülistada Nõukogude võimu o Kunstis propagandistlikud plakatid, riigijuhtide paraadportreed o Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendus senine repertuaar nõukoguliku loominguga. o Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine mälestussambad, raamatud, ühingute sulgemine - Repressioonid esimesed arreteerimised juba 17. Juunil o NKVD töö alguses muutusid hoogsamaks o Algas poliitikute arreteerimine o Kuni 1940 aasta lõpuni kadus üle 1000 inimese(sh riigi endine poliitiline juhtkond, sõjaväelased, politseinikud ja tippintelligendi esindajad jne) o 1941 laienes arreteerimine veelgi tsiviilisikute arreteerimine o Repressiivpoliitika kulmineerus 14.06.1941 massiküüditamisega
Riikliku nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse, mis vallutas Pekingi. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia (1644- 1912). Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber-valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud,sõjaväelased.Hiina lihtrahvas moodustas õigusteta alamkihi. Hiina mehed pidid ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi.Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja kõik raamatu väljaandmisega seotud tapeti ära.Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu", mis räägib Hiina perekonna tõusust ja langusest.Teatrikunstis domineeris Lõuna- Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu ja koolkonna muusikaline draama, mille
pioneerilaagrite võrk( 1 vahetus 4 nädalat, tuusiku hind võrdus u. 3-4 pudeli viina hinnaga!) Kaasnes küll punane sümboolika, kuid sisuline tegevus lastele eakohane, mitmekesine, huvitav ja üsna ideoloogiavaba. Komsomoli ja pioneeritöö alla sai joonistada üldse igasugu üritusi ja pidusid sellega kujuneb omamoodi topeltmoraal ja topeltelu, paberil näidatakse üht, tegelikult tehakse midagi muud. Tegevuse sisu olenes põhiliselt ikkagi inimestest- täideviijatest. V Repressioonid Otsesed massirepressioonid Stalini eluajal Suurküüditamine 26.märtsil 1949, üle 20000 maainimese Siberisse- kollektiviseerimise hõlbustamiseks.Väiksemaid küüditamisi nii enne kui ka pärast seda. Nb! NSVLiidule 30-te aastate lõpus iseloomulikke seina äärde panekuid praktiliselt enam pole. 50-te II poolel küüditatutel võimalus tagasi tulla, lõpuks nende õiguste taastamine. Peamine organ KGB- Komitet Gosudarstvennoi Bezopasnostij (Riikliku Julgeoleku Komitee)
rakendamise teel. Stalin muutis korduvalt poliitilist kurssi. Nii tühistas ta Lenini algatatuduue majanduspoliitika (NEP, novaja ekonomitseskaja politika), mis lubas areneda kollektiivmajanduse kõrval ka eraettevõtetel, hiljem keelatieraettevõtlus Nõukogude Liidus sootuks. Kollektiviseerimise käigus muutis Stalin korduvalt oma avalikke seisukohti selle suhtes, kas või mil määral tohib või peab talupoegade kollektiivmajanditesse sundimisel kasutada vägivalda. Poliitilised repressioonid Talle olid iseloomulikud laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid, mida ta korraldas juba 1920. aastate lõpust. Avalikult olid protsessid suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis. Kui algul oli
vangilaagritesse, see tõi kaasa ka avastuse suurenemise. Tekkis hulk kommuniste, kes olid veendunud kommunismi toimimise võimalikkuses, kommunism levis laialt ka noorte seas. Sulaperioodiks nimetati Hruštšovi valitsusaega. 10. Leonid Brežnev – võimulolek, üldiseloomustus 1964. aastal tuli NSVLis võimule. Brežnev oli märksa vähem emotsionaalne kui Hruštšov. Ta oli palju karmikäelisem ja ka paindumatum juht. NSV Liit liikus tagasi karmikäelises poole. Repressioonid suurenesid, mässumeelsust ja vabameelsust ohjeldati, piirati majandust. Tema võimul olekuajal algas stagnatsioon e. seiskus igasugune areng ja algas seisak. Igasugused muutused suruti maha, see aga vaid suurendas vastumeelsust kommunistlikule korrale. 11. Stagnatsioon – üldiseloomustus, millal, kelle ajal, miks? Seikus igasugune areng ja algas seisak. Toimus 1968ndatel aastatel Brežnevi valitsusajal ning miks? Sellepärast, et Brežnev oli nii karm ning
näidata inimsoole teed parema suunas. Kurjus on vajalik, et inimene oskaks väärtustada headust. Inimese teeb õnnelikuks tegevus teiste heaks. Inimene on mõistusega olend, kes vajab tõeliseks õnneks väga palju. Elu siht ei seisne vaid egoistlike soovide rahuldamises. Villem GROSS 1. romaan “Pinginaabrid” - Minevikus tehtud valikud mõjutavad tulevikku. Võõrvõimude haiged nõudmised, repressioonid. Inimestelt võidi võtta nende töö või neid visata välja ülikoolist ja anda neile lihtne amet. Minevikust tuleb võtta eeskuju. Ideoloogia võis keelata mõnedel teemadel rääkimise. Sõja mõttetus: Paltser oli nördinud, kui mõtles noortele, kes edasiliikumise asemel pidid tammuma kaevikutes ja langema enne eneseteostuse alustamist. Rasked olukorrad lähendavad inimesi. Ernest HEMINGWAY 1
3. II Maailmasõja algus, Poola jagamine Saksamaa ja NSV Liidu vahel. 4. Vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel. Pakti sisu. 5. Balti Sakslaste lahkumine Eestist. 6. Eesti okupeerimine (Juuni 1940). 7. Juuni pööre. Nuku valitsuse ametisse kinnitamine. 8. Eesti NSV välja kuulutamine. 9. Eesti inkorporeerimine NSV koosseisu. 10. Repressioonid Eestis 11. Natsionaliseerimine 12. Maareform. 13. Rahareform. 14. Esimene massiküüditamine. 1. Kõik teatmeteosed kinnitavad, et Teine maailmasõda algas 1. Septembril 1939. Aastal. Kuid sama hästi võiks öelda, et uue sõja algus peitus juba Esimeses maailmasõjas. 2. 23. August 1939 sõlmisid NSVL ja Hitleri mittekallaletungi lepingu mille juurde kuulus salaleping Molotov Ribbentropi pakt
a 14.juunil toimus massiküüditamine. Suleti ajakirju-ajalehti, hävitati mälestussambaid. Kõik eraettevõtted natsionaliseeriti ehk riigistati. Nõukogude okupatsioonist pääseti tänu Saksa vägede rünnakule, neid aitasid ka metsavennad. Sakslased moodustasid Eestist kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus. Seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Siis ründas jälle Punaarmee ja üle 80 000 eestlase põgenes välismaale. 18.septembril 1944.a nimetas viimane peaminister, Jüri Uluots, ametisse uue valitsuse, juhiks Otto Tief. Sõjakahjud oli rängad: Narva oli peaaegu täielikult hävinenud, Tallinn, Tartu jt linnad suuresti purustatud. Enamik sadamaid, muud ühendusteed ja sideliinid ei toiminud. Eesti rahvaarv vähenes erinevatel põhjustel ligi 200 000 inimese võrra. 9.klass Lähiajalugu ll osa
moodustasid eestlased rahvastikust 75%, 1980.aastatel aga u. 63%. See oli Moskva teadlik plaan tuua Eestisse võimalikult palju migrante, et eestlaste % muutuks väga väikeseks, mis võimaldaks tulevikus eestlased venestada ja meie rahvuse täielikult hävitada. Seda protsessi nim. juhitud migratsiooniks. j) majanduse arendamine toimus plaanide alusel (plaanimajandus ehk käsumajandus), mis lõpuks viis kaubanappuseni ja NSVL viimastel aastatel kehtestati talongisüsteem, k) algasid repressioonid eestlaste kallal (näiteks 1941. 1949. küüditamised; van- gistamised ja sunnitöölaagritesse saatmised) l) püüti hävitada eestlaste kultuuri: hävitati raamatuid, lõhuti mälestusmärke, keelati pal- jude kunstnike, kirjanike, muusikute looming m) kehtestati tsensuur n) püüti eestlasi venestada, o) kiusati taga kirikut ja usklikke inimesi. p) arenes haridus, kuigi muudeti programme ja tehti need nõukogulikeks. Haridus, ka kõrgharidus, olid tasuta.
*Nõukogulik repertuaar Repressioonid vägivald: *Siseasjade Rahvakomissariaat *EV aegne kõrgem juhtkond arreteeriti Saksa okupatsioon Saksa sõjaväe võim Eestis okt 1941 sept 1944 Eesti liideti Saksa Ida-alade komissariaadi koosseisu. Moodustati Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe)- saksapärane. Miks kaotasid Eesti okupeerinud sakslased oma esialgse populaarsuse? Ei tunnistatud Eesti Iseseisvust, Eesti riigijuhid kõrvaldati, Eesti majandus rakendati Saksa sõjamasina tarbeks, järgnesid repressioonid ja koonduslaagrid Kalevi-Liival ja Kloogal. Holokaust juutide massiline hävitamine. Koonduslaagrid, tööjõuna kasutati eestlasi Võitlemine: Saksa poolel *~40000 Omakaitses *Ida- ja politseipataljonid 10000-12000 *Eesti Leegion (pataljon Narva) ~15000 Soome poolel *2000 põgenikku Jalaväerüglement, Soomepoisid, Talvesõda Nõukogude poolel *Ehituspataljonid ja tööpataljonid ~25000 *22
põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja Jehoova tunnistajatele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Kõige räigemad nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla. Sulaajastu Nikita Hrustsov Nõukogude võimu poolne surve hakkas märgatavalt leevenduma pärast 1956. aastat, mil Nikita Hrustsov Stalini kuriteod NLKP XX kongressil hukka mõistis, ehkki see avalikkuse eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jäi. Eestis on lõdvema ideoloogilise survega 1960. aastaid nimetatud ka "sula-ajastuks". Stagnatsioon Stagnatsioon 1970
Totalitaarne riik on ebademokraatlik riik, kus võim on koondunud väikese kildkonna kätte, kus rikutakse inimõigusi ja on kehtestatud kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Totalitaarses riigis: 15 ei toimi võimude lahususe põhimõte 16 valitseb juhikultus 17 ühe partei ja ühe ideoloogia (=mõtteviisi) juhtiv seisund 18 võistlevad parteid ja ideoloogiad on kõrvale tõrjutud või lausa keelatud 19 kodanikuõigused on äärmiselt piiratud ( 7) repressioonid (= Diktatuuris on inimene RIIGI jaoks. Demokraatias on riik INIMESE jaoks. Riigieelarve Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Riigieelarve koostamine: 20 valitsus koostab eelarveprojekti 21 Riigikogu arutab eelarveprojekti, teeb parandusi ja täiendusi (ägedaimad arutelud parlamendis üldse!) 22 Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas)
Need avaldusid kõigepealt kirjutamistehnika uuenemises n paisati segi kronoloogia jne. Keskmes oli sotsiaalpoliitiline või psühholoogiline romaan ning ainet ammutati lähiminevikust (maailmasõda, stalinism). Üksteise järel teadvustatakse valusad ja mahavaikitud ajalooseigad: 1941.a juuniküüditamine ja esimene sõjasuvi (Paul Kuusberg ,,Südasuvi"), tööpataljoni viletsused (P.Kuusberg ,,Enn Kalmu kaks mina"), soomepoiste võitlused (Raimond Kaugver ,,40 küünalt"), stalinismi repressioonid ja intelligentsi allasurumine (P.Kuusberg ,,Andres Lapeteuse juhtum"), eestlaste rasked otsused segastel aegadel (Villem Gross ,,Pinginaabrid", Vladimir Beekman ,,Transiitreisija").Kirjandus võtab neis teostes endale ajalookirjutaja ülesanded, murtakse küll stalinismi tabud, ent totaalse ajaloovõltsingu asemele tulevad pool- ja kolmveerand/teõed. Näitekirjanduses langes pööre 60ndate teise poolde ning oli seotud eelkõige Paul-Erik Rummo, Mati Undi ja Enn Vetemaa loominguga
Kool NÕUKOGUDE EESTI Referaat Koostaja : Juhendaja Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Eesti NSV valitsemine.........................................................4 Poliitilised olud...................................................................4 Vastupanu ja repressioonid...................................................6 Majandus ja rahvastik..........................................................8 Kultuurielu põhijooned........................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15
ettevõtlik ja siis kui sealt võeti ära ja anti kohalikule parmule. · Viidi läbi rahareform. 1kr= 1 rubla 25 kopikat, see oli kunstlikult madal kurss, oleks pidanud rohkem saama. · Haridus viidi nõukogulikele teedele. Õpetati nsvl ajalugu, vene keelt. · Hakati hävitama kirjandust, mis oli seotud EV-ga ja mis polnud NSVL võimule meelepärane. Hävitati ka mälestussambaid, mis seotud vabadussõjaga. Kultuur: Repressioonid, inimesi arreteeriti, eeskätt, kes olid kuulunud EV aegsesse majanduslikku ja poliitilisse eliiti. Arreteeriti ka Konstatin Päts ja Laidoner, aga Päts veel kuu pärast juuni pööret tegutses, aga kui kuulati NSVL sotsialistlik vabariik, siis ta arreteeriti ja ta pere ka. Repressioonide tipuks võib pidada 1941 14. Juunil toimunud massiküüditamist, selle ohvriks langes veidi üle 10 000 inimese. Kui algselt teati, et pered on saadetud NSVL kaugetesse kohtadesse, siis tegelt mehed eraldati,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
