KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA 12.KLASS Nimi: 1. Kus kasutati esimesi bioloogilisi relvi? Kasutati II maailmasõjas, kui jaapanlased katsetasid katku mõju hiinlaste peal. 2. Too näiteid kõige ohtlikkumadest bioloogilistest relvadest. Siberi katk, muud katku põhjustavad bakterid, rõuged, Ebola, Marburgi viirus. 3. Mis on biorelvade eelis teiste relvade ees? Neil on võime organismis paljuneda ja neid on raske märgata. 4. Mis on ensüümid? Valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust vi
rämpstoitu süüa. Lapsed on loomult mängulised ja puuduliku perifeernse nägemisega, suutmata näha seda, mis toimub nende kõrval ja analüüsida ühiskonnas toimuvat. Kõike peetakse mänguks ega võeta asju tõsiselt, nii on olnud minevikus, on praegu ja on ka tulevikus. Sõjatsoonides elavad lapsed võivad kasutada mänguasjadena granaate, mille armee on maha jätnud, või hoopis surnukehade juurest leitud relvi. “Seitsmenda rahukevade” peategelane käitus sarnaselt, kui ta leidis sõjast mahajäänud gaasimaski ning jooksis sellega rõõmust hõisates ringi. Lapsed leiavad tihti, et nemad on kõige keskpunkt. Nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku lapsed peavad end mingis lapseea etapis kõige tähtsamaks. Viivi Luige teose minategelane ei hoolinud ema soovidest ega käskudest, vaid trampis jalgu. Tütarlaps pidas end emale sülle langenud õnnelikuks juhuseks ja seetõttu arvas, et
Kuigi tapeti 4 kadetti ja haavati 9, ei olnud rünnak edukas. Kadetid toibusid esimesest ehmatusest ruttu ja asusid vasturünnakule. Mõned mässajad põgenesid kogunemiskorterisse, mis piirati ümber ja nad vahistati. Kadetid peatasid ka ühe linnast tulnud sõiduauto ja vahistasid selles olnud kolm sõitjat: Rudolf Vakmanni nooremad vennad Richard ja Erich, ning Vene saatkonna kuller Johannes Maritov. Neile oli Anvelt andnud ülesande varastada tuletõrjemaja eest auto ja sõita Tondile relvi tooma. Maritov andis üles terve rea mässujuhte ja selgitas, et eelmisel reedel oli saatkonda paar meest Moskvast tulnud, samuti olid Tondi lööksalga juhid ja relvad pärit Venemaalt. I pataljon vallutas ka Tallinn-Väikse jaama. Selleks koondati Dobrofloti sadamatöölise Jaan Räästase salakorterisse Juurdeveo 12-6 viiemeheline lööksalk. Kaks mässajat olid Dobrofloti töölised, kolm juhtivamat meest, kes tõid kaasa revolvrid ja käsigranaadid, olid Venemaalt.
2) Elulugu 3) Looming 4) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Leonardo da Vinci oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessanssiajastu mitmekülgseim geenius. Teda peetakse maailma suurimaks maalikunstnikuks. Kuid maalikunst oli üksnes väikeseks osaks tema elust. Ta oli ka astronoom, leiutaja, teadlane. Ta lahkas laipu, mõtles välja lavaefekte teatri tarvis, lõbustas end mehaaniliste mänguasjade, muusikainstrumente leiutamisega, konstrueeris lennumasinaid ja relvi, ehitas kindluseid ja kanaleid. Elulugu Leonardo da Vinci (1452 - 1519) sündis Firenze lähedal Vinci külas ühe notari abieluvälise lapsena - tol ajal oli lapse ebaseaduslikkus tõsine häbimärk. Leonardo da Vinci õppis maalima Firenze tollase juhtiva maalikunstniku ja skulptori Andrea del Verrocchio käe all. Ta tutvus metallitöö tehniliste saladustega ning õppis joonistama ja voolima, uurides alasti või õhukese riidega kaetud modelle. Noormees sai
Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil. 1919. a. suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest. Juunis 1919 viis see kokkupõrkele
ARVESTUSTÖÖ KÜLMAST SÕJAST 1. Milles Külm sõda konkreetselt väljendus?(5 fakti) Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propagandas, võidurelvastumises, dokriinides ning konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel. 2. Miks oli kõige olulisemaks relvaks nn. strateegiline relv? Strateegiliseks relvaks loetakse kaugtegevusulatusega relvi, mis võimaldavad anda lööke vaenlase sõjalise ja/või poliitilise võimsuse phiallikate pihta ning üliriikidevalises konfliktis ühele poole võidu kindlustada. Strateegiliseks tuumarelvaks loetakse mandritevahlisi ballistilisi rakete, millega on võimalik tabada ssihtmärki eri mandritel. Strateegiline tuumarelv on tegelikult relvasüsteem, mis koosneb tuumapoimmist ja kandurist, milleks võib olla nii lennuk, rakett kui allveelaev. Võidurelvastumise kõigus arendati maksimumini pimmide
Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Stepan Bogdanovits(Stjopa Lihhodejevile)- Varieteeteatri direktor, kes saadeti sekundi jooksul Jaltasse. Nikanor Ivanovits Bossoil- korteriühistu esimees, kes pidi välja üürima kadunud Berliozi korteri. Ta peetakse kinni valuutaga spekuleerimises. Afranius Fjodor Vassiljevits Azazello- Kõrbedeemon taevast minema kihutatud ingel, kes õpetas inimesi relvi ja ehteid tegema ja naisi nägu värvima. Peemot- kass, kes käitus nagu inimene, isegi rääkis. Wolandi narr Hella- Neiu Lesbose saarelt, kes varakult hukkub ja muutub vampiiriks. Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator Levius Matteus Jeesuse jünger Juudas äraandja jünger Bar-Raban vabaks lastud vang
kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust. Tegeleti peamiselt vahetuskaubandused Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi, peenemaid riidesorte ja muud luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Oluline osa oli ka vahenduskaubandusel - kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi näiteks vilja ning sealt saadud karusnähku ja vaja viidi Lääne- ja Põhja- Euroopa turule. Kaubavahetus oli vägagi tulus seda tõendavad maase peidetud hõbemündid. Üldise vahetusväärtusena oli tuntud hõbe. Pärast Vabadusvõitlust lisandus kaubandusse Hansa Liit sinna kuulusid Eesti linnadest Tallinn, Uus
Kuid Saksamaal oli siiski rohkem. Veel oli Saksamaal 1939.aastal kõige rohkem sõjalennukeid. Teistel oli tunduvalt vähem. Kuid laevad praktiliselt puudusid neil. Saksamaa rikkus Versailles' rahulepingu tingimusi okupeerides Austria. See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSV Liidug. Liitlaste otsimine on teiseks kindlks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised
valmis Prantsusega sõidimiseks aga Prantsusmaa ei andnud endast märku.Hitler pidas end võitjaks. Millised sõjalised konfliktid leidsid aset 1930ndatel. Hispaania kodusõja olulisus. Berliini-Rooma telg, Komiternivastane pakt. Peale vasakpoolsete vabariiklaste rahvarinde võimulepääsu 1936. aastal algab mäss Franco juhtimisel.Mäss kasvas üle kodusõjaks, millest võtsid osa ka teised riigid.Lõppes 1939. aastal Franco diktatuuri kehtestamisega.Oli oluline, kuna siis sai katsetada uusi relvi ja tehnikat.Oli ka eelmäng Teiseks Maailmasõjaks. Berliini-Rooma telg oli 1936 aastal Saksamaa ja Itaalia vahel, vastukaaluks Nõukogude liidu- Prantsusmaa kokkuleppele. Komiternivastane pakt oli rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastane ühendus. Mis põhjustas demokraatia võidukäigu pärast I maailmasõda? Demokraatlike riikide arv oli väiksem aga tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt
püssipaugud. Remarque kirjutab: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Need seitse noort olles vabad ja rikkumata, kes läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab, osalesid väljaõppe treeningutel ning kuulasid kaugelt rinde kõminaid. ,,Ma näen, kuidas rahvad üksteise vastu kihutavad ja üksteist vaikides, teadmatult, totralt, kuulekalt ja süütult tapavad. Ma näen, et maailma targemad pead relvi ja sõnu leiutavad, et tapmine veelgi rafineeritum oleks ja kauem kestaks. Ja koos minuga näevad seda kõik minuvanused inimesed siinpool ja sealpool, terves maailmas, ja koos minuga elab seda läbi minu põlvkond.'' Nii on kirjutanud Remarque oma raamatus. Sõda on koht, kus rahvad lihtsalt üksteist süütult tapavad. Eesotsas on n.ö ,,bossid'', kes tavarahavast ära kasutavad oma poliitiliste õiguste leidmiseks. ,,Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha
olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks jõuks klassivõitlus- tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Tohib kasutada kõiki vahendeid: relvi, vägivalda, kehtestada hirmuvalitsust · Sarnasus: mõlemad olid vägivaldsed 4.Mis toimus :1917,1922,1932/33 ? · 1917- USA astus maailmasõtta, naiste valimisõigus Nõukogude Venemaal · 1922- Tulid võimule Itaalias fasistid ja Saksamaal natsionaalsotsialistid · 1932/33- Tulid võimule Saksamaal natsid 5.Mis oli Suurbritannia majanduslikus arengus pärast I maailmasõda /+ ja -/? Positiivsed Negatiivsed
hõimud · Elasid I aastatuhandel eKr Lääne-ja Kesk-Euroopas · Keldi keeled: uelisi ja bretooni · Keldi keelt kõneldakse tänapäeval Iirimaal,Sotimaal,Mani saartel,Walesis ja Bretagne'is · Rahvastik,kultuur ja keel on kõige kauem säilinud Briti saartel,eriti Iirimaal · Hiljem võtsid omaks roomlaste kultuuri, ladina keele · Kunst on säilinud hauamanustes · Esemed on kivist ja metallist (kreeka ja sküüdi mõjuga) · Metallist valmistati põllutööriistu, relvi, kilpe, kaarikuid ja kiivreid, neid kaunistati taim-ja loomornamentidega · Keldid täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati · Omapäraks on paelornament-pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised · Üks maailma tuntuim muster on keldimuster · See koosneb lõpututest,omavahel põimuvatest joontest,mis moodustavad sümboolseid kujutisi · Keldi perekonnad elasid koos ühes suures elamus · See ehitati kivist või täideti puust
Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas Eestlaste jaoks oli suureks sündmuseks Teine maailmasõda. Seal ei antud neile aga suurt otsustusõigust. Siiski said eestlased teha ise valikuid, kas astuda suurele vaenlasele vastu, või alistuda. Enamus eestlasi valis vastuhakkamise. Olid nende tehtud otsused aga õiged? Kui Teine maailmasõda algas, tahtis Eesti jääda neutraalseks, et riik ja rahvas ei satuks relvakonflikti. Alguses oli see valik hea, sest majanduslikult kannatas Eesti vähe. Siis aga sunniti Eestile peale Vastastikue abistamise pakt, et Venemaa saaks Eesti territooriumile luua baase. Alguses olid eestlased sellele vastu, kuid eestlastel oli valida kahe võimaluse vahel: nõustuda raskete tingimustega või lasta riik venelaste poolt vallutada. Eesti valis esimese variandi. Ma arvan, et nii oli õige, mingil määral säilitas Eesti ju iseseisvuse ning Venemaa oli lihtsalt liiga võimas. ...
Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel. Käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksid moodi hõbeehted. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse veeti hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga. Kaubateede ristumiskohtades kujunesid varalinnalised asulad näiteks Tartu. Eestlased elasid ristpalkhoonetes, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Elamutel puudus korsten. Järk-järgult hakkas kujunema rehielamu, mis sai järgmistel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu kui tootmishooneks. Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal elati sumbkülades, kus talud paiknesid
mõjul suurenes haritav pind ja kasvas põllukultuuri mitmekesisus. 1.2 Millised tegurid olid selle eelduseks? Kliima Euroopas oli soojem ja stabiilsem. Arenes põllumajandus ja käsitöö. 2. Kuidas olid omavahel seotud linnad ja neid ümbritsevad maapiirkonnad? Mil moel tõi ühe areng kaasa teise majandusliku edenemise? Sõjapidamist hakati reglementeerima ja rohkem sõlmiti kokkuleppeid, mis keelasid kasutada relvi. See aitas jõudsalt areneda inimühiskonnal ja rahvaarvul kahekordistuda. Sõjapidamine liikus piirialadele, kus korraldati vallutussõdu, et laiendada kristliku maailma. Hakati tootma puitu, rauda, tina ja mett, mis viidi islamiriikidesse ja nii edendati Euroopa kaubandust. 3. Võrdle ühiskondlikku korraldust linnas ja maal. Kummal juhul on võimalik rääkida suuremast demokraatlikusest? Maal olid üldiselt talupojad harimas maad, mis neile ei kuulnud.
Suurmaakonnad olid: Viru; Järva; Harju; Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid ja välja veeti karusnahku ja vaha. Eesti elanikkond oli suhteliselt ühtne. Suurema osa rahvast moodustasid vabad inimesed. Ebaselge on orjade osatähtsus. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Muinas usund oli eelkõige loodususund, tähtsal kohal oli ravimaagia. Selge piiriliste jumalate olemasolu muistetel eestlastel on vaieldav. Toon välja tähtsamad daatumid muistses vabadusvõitluses. I etapp- jõudude tasakaal. 1208- sakslaste sissetung Ugandisse
5) 1939 saksa väed vallutasid tsehhoslovakkia 6)1939 saksamaa võttis leedult klaipeda piirkonna itaalia 1935 itaalia vallutas etioopia mis oli rahvasteliidu liige keegi ei tulnud appi 1939 itaalia vallutas albaania hispaania 1936-1939 vabariiklased kaotasid vabariiklasi toetas nl ja maailma avalik arvamus üle maailma läksid vasakpoolsete vaadetega inimesed vabatahtlikult hispaaniasse sõdima lääneriigid hoidsid eemale hispaania oli 2 maailmasõja eelproov kus katsetati uusi relvi ja taktikaid teise maailmasõja päästis valla hitleri ja stalini sobing sõja põhjuseks on peetud ka hitleri poliitikat, nõukogude liidu soovi korraldada maailma revolutsiooni on peetud esimese maailmasõja jätkuks sõjaks oli kõige rohkem valmis nsvl kellel oli kõige rohkem relvi nsvl tahtis kommunistide võimu kõikides maades aarialaste ülemvõimu lääne euroopa riigid tahtsid oma riikide võimu laiendada ja hävitada kommunismi ja fašismi ohtu 1
- IT. 1935. a tungisid fasistliku IT väed Etioopiasse. RL kuulutas IT tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. IT hakkas toetama RL-st lahkunud SM. Etioopia muudeti IT asumaaks. RL loobus IT karistamisest, Etioopiat peeti siiski iseseisvaks riigiks, mis ei sobinud IT-le ja ta lahkus RL-st. - HSP. Sõjaväelased ei olnud rahul valitsusega, puhkes mäss ja peale seda kodusõda. Sekkusid ka teised riigid, valiti pooli, katsetati uusi relvi II MS jaoks. RL püüdis saata sõjapiirkondadesse abi korras toiduaineid, ravimeid ja riideid ning üritas meresõitu HSP vetes ohutumaks muuta. 6. MIKS TERVANES RAHVUSVAHELINE OLUKORD 30NDATEL? KRIISID! - SM soov saada revansi Versailles' rahulepingu alandavate tingimustega - JP ja IT solvumine ja soov saada asumaid - rahulepingute piirid ei vastanud erinevate rahvaste soovidele - RL ei suutnud konflikte lahendada - Suur Depressioon KRIISID: - JP & HIINA
Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkoplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapuugivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist õimurõngaid, pronkssole fragment, pronksist tutulus, mõned mereväikehted ja luuripatsid. RAUAAEG I aastatuhandel eKr. õppisid eestlased rauda kasutama. Rauast tööriistadega sai paremini metsa
meeste telgipooled milles elas Hiina ajaloos on ja naiste Umbes 400 eKr valitseja. sedavõrd suur, et telgipooled. tabas olmeekide Lossil oli enamik hiinlasi Meeste poolele tsivilisatsiooni pühamu nimetab end tänaseni hoiti näiteks relvi langus. Paljud funktsioon. hani rahvaks.Kehtis ja padruneid, teadlased peavad Elamud olid aristokraatia. Pandi naiste poolel olmeeke kogu ehitatud alus kindlale näiteks patju ja Kesk-Ameerika põletatud maksusüsteemile, et tekke. tsivilisatsioonile tellistest. finantseerida riiki. Iga paari päeva alusepanijaks.
Sparta Spartalased tulid põhja poolt Peloponnesose poolsaarele. Suurem osa neist asus üle jõe viljarikkas orus, kus nad endile pealinna Sparta ehitasid. Maa, mis oli kõigi ühisomadus, jaotasid nad eneste vahel ühesugusteks osadeks. Alistatud pärismaalased kaotasid mitte ainult oma maa, vaid ka isikliku vabaduse. Nad töötasid spartalaste juures orjadena, harisid nende põllud, olid sõudjateks laevastikus ja sõja korral käisid oma isandatega kaasas, kandes nende relvi. Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav. Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja aja...
Berliini mr 1986. aastalBerliini mr oli betoonist barjr, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lne-Berliini Saksa DV-st. Mr oli ks Klma sja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid smbole. Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud
Juhtimine tänapäeval Juba aegade algusest peale on inimesed pidanud vajalikuks juhi rolli on see siis perekonnapea, teatrijuht, projektijuht, ärijuht. Juhi peamine omadus, hoolimata millist kooslust ta on seatud juhtima, on inimese tundmine. Seda omadust võib võrrelda elementide ja objektide tundmise vajadusega ükskõik millise spetsialisti jaoks ehitaja peab tundma ehitusmaterjale, elektrik valdama "faasiteadust", kaitseväelane relvi jne. Kehtib tõdemus, et ajaga tuleb kaasas käija. Ja nii tegelikult ongi, kes vanadesse tavadesse ka kommetesse kinni jäänud, see sinna jääbki. Oluline on edasiarenemine ja ajaga kaasas käimine. Tänapäeval peab juht ennast ka töökõrvalt edasi harima ja koolitama. Iga organisatsiooni juhi jaoks on oluline koht majandusteadmistel. Iga organisatsioon peab suutma tagada oma tegevuseks majandusliku baasi ja seetõttu ei saa ilma majanduse algtõdedeta ilmselt läbi ükski juh...
vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi. Esimesena vastas Eesti abipalvele Suurbritannia, saates 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli julgestatud Eesti rannik seni, kuni Eesti suutis luua oma laevastiku. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima hulga vabatahtlikke lähetas Soome, 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli Taanist ja Rootsist. Landeswehri sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale
Uus tuumapomm on märk peagi algavast sõjast, mis tõenäoliselt ei ole kaugel. Maailmas on erimeelsusi ja ägedaid vaidlusi niivõrd palju, et kriisi oleks nüüd juba suhteliselt raske ära hoida. Moodsate relvadega sõda oleks väga mõtlematu tegu ning teada on, et võitjaid selles sõjas ei oleks, kaotajateks jääksid mõlemad pooled, nii nagu ka süütud. Inimene aga ei paista sellest hoolivat ning teistele mõtlemata valmistatakse hoolega üha uusi ja võimsamaid relvi, et oma vaenlast alistada. Selmet rahu sõlmida, ajab iga riik ikka oma jonni edasi, purustades peagi oma kodu. Suur tarbimine on tänapäeva ühiskonna selge märksõna. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid.
Väed asetsesid üksteise vastas ühes või mitmes reas, lahingut alustasid tavaliselt vibu- või ammukütid. Piiramisel oli kolm võimalust kindlust ära võtta: tormijooks, müüride lõhkumine ja näljutamine, kuid need ei garanteerinud sugugi alati edukat piiramist. Alles kahurite arenguga (kui nad muutusid kergemateks, liikuvamateks ja oli võimalik lasta raudkuule) sai kindluse müürid kiiresti puruks pommitada ja nad seejärel vallutada. 14.saj. esimesel poole rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp, kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid ilmselt kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu väga raske võidelda. Sõja kõrval oli keskajal tähtis ka piinamine.Piinati oletatavaid nõidu ja ketsereid.Piinamiseks
) 3. Kaamera peab olema käes. Igasugune liikumine või paigalseis on lubatud, kui see on saavutatud käsikaameraga. (Ärgu filmitagu seal, kus kaamera seisab, vaid seal, kus sündmustik toimub.) 4. Film olgu värviline. Erivalgustus ei ole vastuvõetav. (Kui valgust on liiga vähe, lõigatagu stseen välja või kinnitatagu kaamerale üks lamp.) 5. Optiline töötlus ja filtrid on keelatud. 6. Film ei tohi sisaldada sensatsioonilist tegevust. (Mõrvu, relvi jne ei tohi esineda.) 7. Ajaliste ja geograafiliste koordinaatide muutmine on keelatud. (Tähendab, film toimub siin ja praegu.) 8. ZHanrifilmid ei ole vastuvõetavad. 9. Filmi formaat peab olema akadeemiline 35 mm. 10. Tiitrites ei tohi olla märgitud rezhissööri nime. Peale selle vannun mina kui rezhissöör, et hoidun isiklikust maitsest! Ma ei ole enam kunstnik. Ma luban mitte tegelda "teose" loomisega ning vannun, et pean hetke sama oluliseks kui tervikut
tänapäeval paljusid inimesi. Sellised teod on alati teretulnud maailmas milles me elame ja armastame ning see ei jäta kedagi ükskõigseks. Kuna rahal on jõud inimesi aidata, siis on ka tal jõud neile kahju teha. Osasid iimesi on see nii mõjutanud et nad ei mõtlegi teiste ligimeste peale. Pätid ja kurikaelad on igalpool ja varastavad ning teevad viga inimestele keda nad ei tunnegi ja kõik sellepärast et neil on see üüratu vajadus raha saada. Rahaga saab osta sisse relvi, uimasteid, orju mis hävitavad paljude inimeste elu meie ümber. Kui raha on valede inimeste käes siis see mõjutab mitmeid sadu või isegi tuhandeid inimesi. Samamoodi on ka poliitikas.Kui rahvas usaldab inimesi ja valib neid esindama ennast ning neid neilt petetakse raha välja on see väga suur kahju mitte ühele inimesele vaid tervele ühikonnale. Ja kui kuskilt tuleb välja info et tähtis riigipoliitik petab
1. Hitleri võimuletulek. Peale IMS olid Saksamaal karmid võlad, sest pidid maksma Prantsusmaale ja muudele sõja võitnud riikidele tagasi nende sõjakulutused. Saksamaal oli väga kehv olukod. Hitler sai Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölispartei juhiks ja üritas korralada riigpööret, aga ebaõnnestus. Vanglas kirjutas raamatu "Mein Kampf" Kuulutas Saksamaale hiiglasliku tulevikku. Kuna Saksamaal oli vaesus, siis kasutas seda ära ja inimesed liitusid temaga. Sai järjest võimsamaks ja hakkas kasutama terrorit, et saavutada ainuvõimu. 2. Külm sõda Algus: Berliini blokaad (NSVL koostas blokaadi, et Lääne-Saksamaale enam ressursse mitte saata) Churchill ajendas kummunistide vastu võitlema ja Stalin valmistus uueks sõjaks. 1947 - Truman doktoriin - vabade rahvate toetus. 1948-52 Marshali plaan - USA andis majandusliku ja tehnilist abi. Külm sõda oli kommunistide ja demokraatia (lääne) vastasseis (kõik elu valdkonnad). Polnud otsest sõjategevu...
ja Eesti, kuid neid riike oli veel, kes võimalust kasutasid. Arvan, et iseseisvuse välja kuulutanud riigid olid hulljulged ja vaprad, et sellise suure otsuse vastu võtsid, kuid samas võibolla poleks Eesti riik praegu siin kus ta on ja kõik oleks teisiti. Arvan, et Esimeses maailmasõjas oli nii võitjaid kui ka kaotajaid, sest inimesed, kes surma said, olid suureks kaotuseks ühiskonnale. Samas võitis suurelt sõjandus, mis võttis kasutusele uusi relvi ja masinaid sõja toimumise ajal. Naised saavutasid võrdõiguslikkuse ning väiksemad riigid kuulutasid välja iseseisvuse. Nii Esimene kui ka Teine maailmasõda oli kogu maailmale üks lõputu õudus, mis jääb püsima ajalukku ning millest räägitakes ka tulevikus.
Sakslased uputasid Inglismaa läheduses kõik alused, teiste seas ka luksusliku ,,Lusitania" koos 1198 reisijaga. Kuigi allveelaevad olid aeglased ja suutsid korraga vaid mõned tunnid vee all olla, olid nende torpeedod väga tõhusad. Sõja jooksul uputati kokku 192 laeva. Esimeses kõiki suurriike hallanud ja 1918. aastal lõppenud sõjas hukkus 10 miljonit inimest, 20 miljonit sai vigastada. Pidev sõjatehnika arendamine võimaldas erinevaid relvi kasutades massiliselt vaenlasi hävitada, neid ootamatult õhust rünnata ja nende järgi luurata. Sõda pani tugeva aluse keemiatööstusele ja pidevale tehnika arengule, mis muutis nii inimeste igapäeva elu sõjajärgsel ajal kui ka võimaldas Teises maailmasõjas teha veel ulatuslikumat hävitustööd.
1.Tume ajajärk 1100-800 a ekr Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele taselmele,elanikkonna arvukus oli vähenenud,kiri ununenud.Osa kreeklasi läks Väike-Aasia läänerannikule ,lõpuks see muutus nende püsivaks elukohaks,tööristu ja relvi valmistati rauast.Suhted naabermaadega olid nõrgenenud 2.Kreeka -Pärsia sõjad 6 saj teiselpoolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul pärsia võimu alla , 490 a ekr korraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja. 3.´Makedoonia tõus
Ka tsiviilkasutuses olevad relvad on algselt loodud rahu tagamiseks. Mida vabamaks lastakse aga reziimi, seda kergemalt võivad need relvad sattuda valedesse kätesse. Kui aatompomm peaks sattuma näiteks Al Qaeda või mõne ebastabiilse riigi kätte, oleks tulemuseks katastroof ja selle algne leiutamise põhjus oma eesmärki ei täida. Väga lihtne on iseennast oma enese vahenditega hävitada. Kui terroriorganisatsioonid kasutavad meie enda loodud relvi, siis tegelikult näeme me sarnast käitumist meie endi poolt iga päev. On inimesi, kes on narkootikumide sealhulgas kanepi legaliseerimise poolt, ja on inimesi, kes on selle vastu. Kui iseenda otsused, on igaühe enda valida, siis miks ei ole lubatud meil pruukida näiteks heroiini? Kõlab küll utoopiliselt, kuid piisava informeeritusega võiksime legaliseerida kõik mõnuained ja laseksime inimeste endi otsustada, mida nad oma eluga peale hakkavad
olnud suurem. Suurt rolli mängis ka see, et eestlastel tuli võidelda rohkem kui ühe vaenlasega. Lisaks sellele, et eestlased ei suutnud ühe vastasega kuskil Tallinna all võidelda, ründas igaltpoolt aina rohkem ning tähelepänu pidi pöörama üha rohkematesse kohtadesse, mis kurnas eestlased väga ära ning neid olid lihtsam allutada. Ühesõnaga ei suutnud eestlased vastastele vastu panna nii relvastuses kui ka sõjatehnikas. Samas olid eestlased nupukad ja jäljendasid vaenlaste relvi ning õppisid neid edukalt käsitlema, mis aitas esialgu väga palju. Miinuseks oli aga lonkav koostöö maakondade vahel ning puuduvad liitlased, sest samal ajal täienes vaste leer pidevalt. Seisukorda halvendasid ka majanduslikud raskused, mida põhjustas pikaajaline sõda ning see, et eestlased ei olnud elukutselised sõjamehed nagu ordurüütlid. Eestlastele oleks kaasa aidanud ka elavjõud, kuid paljusid valdas hirm ning teadmatus tuleviku ees. Oleks
3. PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG Vanem pronksiaeg (u 1800 1100 eKr) Vanimad pronksesemed on hetkel Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve lähedalt leitud sirp Metallist tööriistad olid tõhusamad, ometigi jõudis Eestisse neid suhteliselt vähe Eestis jätkus kivikirveste valmistamine Paljud teisedki esemed tehti kivist, sarvest ja luust Sarvest ja luust esemete puhul püüti jäljendada pronksesemete välimust Vanemasse pronksiaega kuuluvaid kinnismuistiseid on vähe uuritud. Noorem pronksiaeg (u 1100 500 eKr) Noorem pronksiaeg erineb vanemas uut tüüpi kinnismuististega : kindlustaud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid Valdav osa neist on Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel Kindlustatud asulad Saaremaal : Asvas, Ridalas, Kaalis Põhja-Eestis: Irus ja Narvas Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad vaid neid elati püsivalt Suurm osa Eesti elanikest elas pronksiajal ilmselt ...
See raha, et vange toita tuleb maksumaksjatelt, kes peavad igapäevaselt tasuma erinevaid makse. Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorgan. Tänu kaitseliidule on antud võimalus inimestele, kellel pole võimalik mingil põhjusel sõjaväes käia. Kaitseliitu saavad astuda kõik, kellel on soovi, et tagada heaolu enda lähikondlaste seas. Eestis toimus 1.juulil 2010.a. üleminek digitaaltelevisioonile. Digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 5 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3 ja Kanal 11. Tasuta
Kuigi tegemist oli ülemaailmse vastasseisuga, põrkusid kõige teravamalt Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu huvid. Kuidas muutusid nende kahe üliriigi suhted läbi kahe aastakümne ning mis oli kümnenditel sarnast, mis erinevat? USA ning NSV Liit püüdsid külma sõja jooksul üksteist edestada erinevatel viisidel, neist üheks olulisimaks kujunes võidurelvastumine: mõlemad riigid proovisid teisest kiiremini ja efektiivsemalt välja töötada uusi ja võimsaid relvi. 1950.aastatel töötati nii USA-s kui ka Nõukogude Liidus välja erinevaid tuumapomme ning seetõttu muutusid riikidevahelised kriisid eriti ohtlikuks ja maailm seisis 60.aastatel mitmel korral tuumasõja lävel. 1970.aastatel hakkasid lääneriikide ja kommunistliku süsteemi suhted paranema ning võidurelvastumist asuti piirama: 1972. aastal allkirjastati Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas
sajandi talu. Asulakohalt pole leitud küll ehitiste jäänuseid, kuid kaevati välja kaks savinõude valmistamiseks kohale toodud savikuhilat ja üks lahtine tulease. Koguti ka üle 500 savinõu killu. Tööriistadest leiti luiske ja rauast noa katkeid, ehetest pronksist spiraal ja tahuline klaashelmes. Leitud on ka mitmeid koduloomade luid. 6) Mitmetes kohtades rajati kindluseid, haudadesse hakati panema relvi, mis osutavad kogukondadevahelistele konfliktidele. 7) Esimene eestlaste linnus võis olla Alatskivi Kalevipoja sängiks kutsutud küngas Peatskivi külas Ida-Eestis, mille jäänused pärinevad aastast 270 eKr. 8) Seal on leitud hobuse luu, mis annab märku mingisusgusest maagilisest rituaalist. Surnutele on kaasa pandud kõigest üksikud esemed. 9) Sinna sängitati põlenud luud koos hauapanustega. Matmistega kaasnes ka sööming. On leitud palju sõlgesid ja klaashelmeid
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...
Kuidas mina saan kaasa aidata riigikaitsele? Riigikaitses saab osaleda mitmel moel. Kige otsesem vimalus selleks on osaleda riigi sijalises kaitses. Eestis thendab see teenistust Kaitseves vi Kaitseliidus. Eesti on valinud ldrahvaliku armee mudeli, mis phineb riigi kodanike kohustuslikul teenistusel Kaitseves ja vabatahtlikul osalemisel Kaitseliidu tegevuses. Meessoost kodanikel on ajateenistus Kaitseves kohustuslik, naistel aga mitte. Prast ajateenistust jtkub teenistus reservis. Samuti on vimalik jtkata ka elukutselise kaitsevelasena. Riigikaitse on kigile, kes tunnevad, et tahavad ning suudavad seista oma riigi eest. Riigi kaitsmine on Eesti kodanikule kohustuslik ning usun, et seda teeks ka iga inimene, kellel on vhegi vrikust ning armastus Eestimaa vastu. Naistel on samuti vimalus lbi teha vabatahtlikult ajateenistus ja/vi valida kaitsevelase elukutse. Seda vimalust kasutab Eestis ha rohkem naisi. Kodanikud, kes soovivad oma p...
läbi. 1962. aasta sügiseks oli Ameerika Ühendriikide relvastuses 25 000 tuumalõhkepead, NSV Liidul oli see arv enam kui poole väiksem. 16. oktoobril 1962 tegi USA luurelennuk Kuuba kohal lennates fotod, millelt võis näha, kuidas Nõukogude armee mundris sõdurid kiirustades ja suure saladuskatte all tuumalõhkepeadega varustatud keskmaarakette paigaldavad. Tolleaegne USA riigipea Kennedy oli hoiatanud, et kui Moskva peaks Kuuba saarele tooma ründeiseloomuga relvi, siis “võib see endaga kaasa tuua väga ohtlikke tagajärgi” ja samuti oli NSV Liidu tookordne liider Nikita Hruštšov korduvalt lubanud, et Kreml Kuubale ründerelvastust ei tarni. Aga kuna sellel 16. oktoobri hommikul tuli välja Hruštšov vale, siis nüüd oligi käes „ohtlike tagajärgede“ kord. Kui tuumarakettide paigaldamine Kuubale sai lõpliku kinnituse, siis polnud ameeriklased mitte ainult ärevuses, vaid ka pettunud.
17. Täidab kooli sisekorraeeskirja kooli õppima asumisel kinnitab seda oma allkirjaga. 18. Õppetöökodades, arvutiklassides, restoranis, hotellis, õpilaskodus, võimlas ja raamatukogus täidab õpilane lisaks seal kehtivaid täiendavaid ruumi kasutamise eeskirju. § 2.Õpilasel on keelatud 1. Tarvitada või omada alkohoolseid jooke, narkootilisi, toksilisi ja psühhotroopseid aineid, kaasa võtta relvi. 2. Suitsetada kooli territooriumil väljaspool kokkulepitud ala. 3. Mängida hasartmänge. 4. Käituda vägivaldselt. 5. Rikkuda töörahu, takistada kaasõpilaste ja õpetajate tööd. 6. Kasutada ebasündsaid ja solvavaid väljendeid. 7. Rikkuda avalikku korda mistahes viisil (purjuspäi viibimine koolis või mujal avalikus kohas, suitsetamine tänaval ja mujal avalikus kohas, lärmamine, ropendamine, sõimlemine jne). ÕPILASTE TUNNUSTAMINE, MÕJUTAMINE
Tänu rikastunud riikidele rikastus ka usk e kirik. · Muhhameedlastest arusaamiseks on väidetavalt 2 versiooni : 1) muhhameedlased maksavad läänemaailmale kätte oma pikaajalise raske elus eest 2)islami maailma püha seaduste raamat sariaat toetub koraanile sunnale ja araabia tavaõigusele ning tänu sellele erineb muhhameedlik kultuur ja ellusuhtumine oluliselt lääne omast · Paljud muhameeldikud riigid on muretsenud või muretsemas massihävitus relvi. · Esimesena sai tuumarelva pakistan, tuumaprogrammi kallal töötavad ka iraan, egiptus ja liibüa · Muhhameedi maailmas on 2 suuremat terroristliku organisatsiooni. 1) hamas, mis põhiliselt palestiinlaste organisatsioon, mis peab lokaalset sõda juutide vastu 2) teine suurem on al-qaida, mis omab alaorganisatsioone pea kõikides moslemi riikides · Lisaks konfliktidel islam vs kristlus on ka islami sisene konflikt siiitide ja sunniitide vahel.
Rootsi armee komplekteerimisel kasutati maapalgalise süsteemi: Kindel pindalaühik pidi teenistusse andma ühe sõjamehe ja ta kõige vajalikuga kindlustama. Ka prantsuse armees kehtestati range distsipliin. Sõduritele ja ohvitseritele hakati regulaarselt palka maksma. Oluliselt parandati sõjaväe väljaõpet, tõhustati hooldusteenistust ning hakati ehitama kasarmuid. Hoolitseti sõjainvaliidide ja sõjaveteranide eest, Pariisi ehitati Invaliidide maja. Relvi hakati valmistama riiklikes relvatehastes. Sõjavägi muutus mobiilseks ,suurendati tulistamiskiirust. 1677 a asustati eriline sõjaväeinseneride korpus ehk riviohvitserid.
Trotsib maailma pahesid, kuid selle juures pessimist,etei ole usku ja lootust. Euroopas ringi, peatub Sveitsis, kus tutvub perekond Shelly, kes oli teine tuntud romantismi aja luuletaja. Seal ta kirjutas ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Bairon käis ka Itaalias ja teda hakkas üha rohkem huvitama kreeklaste käekäik. Kreeklased olid tol ajal türgi impeeriumi võimu all ja ta hakkas toetama kreeka vabadusvõitlust. Rahaliselt et ostis relvi jms. See jaht millega Shelly purjetas, uppus ja see kirjanik suri ja siis ta pühendas kreeklastele ja ostis laeva jms. Samas polnud kreeklastel ka üksmeelt ja bairon püüdis neid ühendada, aga ta kaugele ei jõudnud. 1824 aastal malaariasse suri. Tema keha viidi inglismaale, aga süda jäi kreekasse. Westminister abbysse teda ei lastud matta ja pandi kõrvalisse kohta. Bairon käsitleb et don juan pole mees kes kasutab naisi ära vaid naised kasutavad don juani ära. Don juan satub
millega NSVLiit ,USA ja Suurbritannia kohustusid tuumapomme mitte katsetama kolmes keskkonnas: atmosfääris, kosmoses ja vee all. Seda peetakse , kui esimeseks dokumendiks mis aitas piirata tuumariikide võidurelvastumist .Riigid võistlesid pidevalt teineteisega ja nad olid muutunud mõlemad suhteliselt haavatavaks . NSV Liit uuendas pidevalt oma relvastust , seetõttu kartis USA , et nad võivad ähvardada nende julgeolekut,kuna NSV Liit suutis toota piisavalt palju relvi, tahtis USA neile järgi jõuda ja alustas samamoodi relvade uuendamisega. Külma sõja ajal valitsevate riigijuhtide mõttekäigud ja teod olid täiesti erinevad . USA presidendi J.Kennedi pani suurt rõhku demokraatiale. Tema valitsemisaeg ei olnud küll pikk, aga tema pärandit kanti edasi . Järgmiseks presideniks sai L.B. Johnson , kelle eesmärgiks oli saavutada `'suur ühiskond'' mõistuse, teaduse ja sallivuse abil muuta eri
Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis samal ajal ka kiri. Seda tõendavad luutükid millel on peal kirjamärgid. Linnad olid piiratud müüridega mis kaitsesid ülikute elamuid. Ülikud pidutsesid ja käisid jahil. Sõjas ,aga võitlesid nad kergetel hobukaarikutel pildudes vaenlaste sekka odasid ja nooli. Tavainimesed elasid väljaspool müüre ja tegelesid põlluharimisega. Kõik linnad allusid ühe kuninga võimule. Kuninga võim oli piiramatu. Hiina Keisririik
Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem. Tagajärjed Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad,[1]
taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti, sealhulgas Tartu. Rahvast kadus usk võitluse edukusse Venemaaga. Ka vabatahtlik kokkukutse ja osalt ka sunduslik mobilisatsioon ei andnud loodetud tagajärgi. Sõja õnne pöördumine algas 1918. aasta detsembris, kui Tallinnasse jõudsid Suurbritannia sõjalaevastik ja vabatahtlikud Soome armeed. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA andis Eestile eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril nimetati Johan Laidoner Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhatajaks ning algas vaenlase seljataguses väeosade loomine ja korraldamine. Tema energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. aasta veebruariks juba 30 000. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing. Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Kui paju lahing oli võidetud, liiguti edasi Valkka, kus asus oluline radteesõlm. 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
