Kas Eesti riik hoolib oma elanikest (0)

Kas Eesti riik hoolib oma elanikest
Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks.Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike.
Eestis tegutsevatel vanglatel on loodud vangidel liiga head tingimused, sest vangid saavad 3 korda päevas sooja toitu. Kuid samas peavad paljud lapsed ja kodutud inimesed olema näljas, 2011. aastal on Eestis 4 tegutsevat vanglat: Harku ja Murru vangla , Tallinna vangla, Tartu vangla,Viru vangla. Keskmiselt on vanglates 3460 vangi, keskmine toidukulu ühe kinnipeetava kohta on 1,26 eurot päevas. Mõned vangid on tõesti selle toidu ära teeninud , sest neil on võimalus omandada haridust või teha tööd, aga samas mõni teine vang ongi selle peal väljas, et saada tasuta toitu ja ööbimis kohta. See raha, et vange toita tuleb maksumaksjatelt, kes peavad igapäevaselt tasuma erinevaid makse.
Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorgan. Tänu kaitseliidule on antud võimalus inimestele, kellel pole võimalik mingil põhjusel sõjaväes käia. Kaitseliitu saavad astuda kõik, kellel on soovi, et tagada heaolu enda lähikondlaste seas.
Eestis toimus 1.juulil 2010.a. üleminek digitaaltelevisioonile. Digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 5 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3 ja Kanal 11. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid . Kuid nende tasuta kanalite nägemiseks tuli teha üks kulutus , mis muutus paljudele kohustuslikuks . Tuli osta digitüüner, et saaks Eesti telekanaleid näha.
Öeldakse ikka, et lapsed olgu palju õues. Hea variant oleks see, kui laps käib trennis, kuid tänapäeval pole ilmselt mingi ime, kui perel selleks raha napib. Tean, et on olemas noortekeskused, ilmselt on seal noortel võimalik kokku saada ja midagi koos teha. Kui mõnusad kohad need on ja kui palju neid on, ma ei tea. On olemas rulapargid, kuid sinna on ilmselt asja vaid neil, kel sõiduvahend olemas. Mina arvan, et teismeline vajaks kohta, kus ta saaks ennast tunda vabalt, kuid tegemist on veel väga õrna eaga , võiks korra hoidmiseks neis kohtades olla ka keegi täiskasvanu. Keegi, kes saaks nii palju tagada, et keegi igavusest lollusi tegema ei hakkaks .
Kriminaalidele nagu vägistajad, mõrvarid. Neile on määratud liiga leebed karistused. Inimeselt elu võtnud isik ei tohiks kunagi vanglast pääseda. Tartu maakohus ei vabastanud Vadim Polištšukki ennetähtaegselt talle mõistetud üheksa-aastase vangistuse kandmisest. Kohus arvestas Polištšuki mittevabastamise otsustamisel sellega, et tema toimepandud kuriteo asjaolud olid ülirasked ja selle tagajärjeks oli inimese surm. Õiglane on ikka mõista neile inimestele, kes on teinud teise elule lõpu võimalikult range karistus .
Eesti üritab hoolida oma elanikest kuid see ei tule eriti hästi väljas, sest aina tehakse head paljudele teistele. Elanikud peavad aina maksma kõrgeid makse. Isegi vanglas on hea elu, sest seal ei pea maksma toidu eest midagi, sest seda teevad Eesti elanikud ehk maksumaksjad. Digitelevisiooniga liitudes pidi elanikud jälle maksma, et näha Eesti telekanaleid. Kurjategijaid ka hellitatakse väikeste karistustega. Eesti ei hooli oma elanikest, sest neile ei pakuta just kõige paremat ühiskonda, kus elada.
Karel Varik
12.B