Sparta (3)

Sparta
Spartalased tulid põhja poolt Peloponnesose poolsaarele. Suurem osa neist asus üle jõe viljarikkas orus, kus nad endile pealinna Sparta ehitasid. Maa, mis oli kõigi ühisomadus, jaotasid nad eneste vahel ühesugusteks osadeks. Alistatud pärismaalased kaotasid mitte ainult oma maa, vaid ka isikliku vabaduse. Nad töötasid spartalaste juures orjadena, harisid nende põllud, olid sõudjateks laevastikus ja sõja korral käisid oma isandatega kaasas, kandes nende relvi . Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 2\3 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav.
Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30 liikmest; peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vanad. Teised tähtsa asutise moodustas endast kolleegium , mis koosnes 5 efoorist - erilisest valitud ametiisikuist. Nad valiti üheks aastaks. Pärastpoole said efoorid väga suure võimu. Nad võisid võtta vastutusele koguni kuningaid. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. See tuli kokku üks kord kuus. Sellel koosolekul tegid kuningad rahvale geruusia otsuse teatavaks, kusjuures rahvas ei arutanud seda otsust, vaid võttis ainult hüüatustega selle vastu või lükkas tagasi. Sel viisil ei etendanud peaosa rahvakoosolek, vaid kuningad, efoorid ja geruusia. Sparta elanikkond jagunes spertiaatideks, perioikideks ja helootideks. Spartiaadid olid valitsevaks klassiks. Et neil tuli kogu aeg maha suruda oma orjade ülestõuse, siis oli neil tugev sõjaväeline organisatsioon . Nad elasid laagris nagu sõdurid, olles alati valmis välja astuma relvaga. Spartiaadid ei teinud tootvat tööd, lugedes põllu- ja käsitööd alandavaiks töiks. Suurema osa oma ajast veetsid spartiaadid sõjalistel harjutustel ja sõjaretkedel. Kõiki spartiaate loeti omavahel võrdseks. Perioikod ja heloodid olid allutatud rahvakihid, kes asusid rõhutud seisundis. Heloodid viibisid kõige raskemas seisundid: oma tööga pidasid nad ülal spartiaatide klassi. Heloodid tõusid ülitihti üles oma orjastajate vastu. Seepärast valvasid spartiaadid kogu aja nende järele.
Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos , soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld - ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske.
Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse : nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit, ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi erilistes koolides - gümnaasiumides. Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalases vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silms oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega.
Rahu ajal einestasid spartalased kõik üheskoos.