50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tekald
Õppematerjali autor
Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid
DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi
Bioloogia kontrolltöö 1. Millistes osadest viirus koosneb? -nukleiinhappest(genoom) -valkudest Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? -struktuurgeenid -geenid, mille pealt sünteesivad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljundamise -regulaatorgeen (mõjutavad peremeesraku ainevahetust, suunates raku uusi viirusosakesi tootma) Viiruse ümbris- kaitseb viirust ja aitab sellel peremeesrakku pääseda. 2. Viiruste erinevused ja sarnasused võrreldes elusorganismidega. - ei ole ainevahetus - ei ole rakuslist ehitust
koolerabakterit nahk Hoolitseda toiduhügeeni eest, juua puhast vett VIIRUSED- eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid 1796 - I vaktsiin rõugete vastu Vaktsineerimine: organism toodab viiruste vastu antikehi. Viirushaiguste vastu saab vaktsineerides. Vaktsiin - surmatud v nõrgestatud viirus/ viiruse valk/DNA/RNA. Viirusi EI ravita antibiootikumidega! ELUS ELUTA ● Ehituses valgud ja nukleiinhapped ● Puudub ainevahetus ● Evolutsioneeruvad ● Ei paljune peremeesrakuta
.. Klass: 9a Geneetiliselt muundatud organismid Tallinn 2007 Sisukord 2 Geneetiliselt muundatud organismid 1. Sissejuhatus Enamus inimestest ei tea mida tähendab GMO või mida see endast kujutab. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Geneetiliseks muundamiseks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd seisneb siiski DNA ja kromosoomide jne tegelemises. GMO-d on palju uuritud, kuid arvamusi on erinevaid, mõned arvavad, et see on kahjulik ning pikaajaline mõju võib olla laastav, mõndade arusaamist mööda on see just inimeste tulevik, kuna GMO-d on kasutatud toitudes juba pikka aega. Üldiselt on GMO-st kirjutatud palju artikleid ajakirjades, kuid raamatuid selle kohta leidub vähe
embrüoloogia ja mikrobioloogia teadmisi. Seejuures põhinevad biotehnoloogia teadmised geenide, valkude, rakkude ja isegi tervete elusorganismidega manipuleerimisel. Biotehnoloogia abil otsitakse lahendusi probleemidele agrikultuuris, bioenergeetikas, materjaliteaduses, nanotehnoloogias, meditsiinis ja regeneratiivses meditsiinis.Biotehnoloogilised saavutused võimaldavad seejuures kiiremat diagnoosi, paremat ravi ja haigusi ennetavat praktikat. 7. Geenitehnoloogia - ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenitehnika ehk geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid.Geenitehnoloogia seisneb konkreetsete DNA-lõikude eraldamises ning in vitro (katseklaasis) töötlemises. Sellele järgneb töödeldud lõikude siirdamine, kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse.Geenitehnoloogia tekkimise
esinemise korral analoogse toote ilma märgistuseta. 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. (Ehrlich, et 4 al., 2006, lk 5) Geneetiliselt muundatud organismide tekitamisega tegeleb geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia (ehk insenerigeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 37) Praegu turul olevad GMO põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. (GMO, 2017) 1.2.1
8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel Herpeseviirus-nakatumine on nahakontakti kaudu ja kokkupuutest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid