Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geenitehnoloogia ja viirused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus kasutati esimesi bioloogilisi relvi?
  • Mis on biorelvade eelis teiste relvade ees?
  • Mis on ensüümid?
  • Milleks kasutavad geneetikud viiruseid?
  • Miks võib pidada ajakirjanduses sageli kasutatavat terminit geenitoit" ebaõigeks?
  • Mis endast kujutab?
  • Millised eeskirjad on Euroopa Toiduohutusamet geenmuundatud toidu kohta koostanud?
  • Kuidas kasutatakse viiruseid nanotehnoloogias?
  • Mis on tervist tugevdavad toiduained?
  • Millest tekivad ravimite kõrvaltoimed?
  • Kuidas vähendab biogaasi kasutamine metaani hulka õhus?
KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA 12.KLASS Nimi:
1. Kus kasutati esimesi bioloogilisi relvi?
Kasutati II maailmasõjas, kui jaapanlased katsetasid katku mõju hiinlaste peal.
2. Too näiteid kõige ohtlikkumadest bioloogilistest relvadest .
Siberi katk, muud katku põhjustavad bakterid , rõuged, Ebola , Marburgi viirus .
3. Mis on biorelvade eelis teiste relvade ees?
Neil on võime organismis paljuneda ja neid on raske märgata.
4. Mis on ensüümid?
Valgud , mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust vi võimaldavad reaktsioonidel toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama temperatuuriga kui muidu).
5. Milleks kasutavad geneetikud viiruseid ?
Viiruste viimisega bakteri genoomi toodetakse ravimeid, nt insuliini ja interferooni ning paljusid tööstuses kasutatavaid valke.
6. Nimeta 5 suuremat valdkonda, kus kasutatakse geenitehnoloogiat.
a. Keskkonnauuringud
b. Kohtumeditsiin
c. Ravimitööstus
d. Põllumajandus ja toiduainetööstus
e. Energeetika
7. Miks võib pidada ajakirjanduses sageli kasutatavat terminit „geenitoit“ ebaõigeks? Mis on selle õige nimetus? Mis endast kujutab?
Iga toit sisaldab geene. Õige nimetus oleks geenmuundatud toit. See on toit, mille tooraineks on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme.
8. Millised eeskirjad on Euroopa Toiduohutusamet geenmuundatud toidu kohta koostanud ?
Geenmuundatud toit ja loomasööt võib turule tulla alles siis, kui seda on Euroopa Toiduohutusameti poolt põhjalikult uuritud. Lisaks tuleb geenmuundatud koostisaineid sisaldava toiduaine etiketil see ära märkida.
9. Vali, kas väide on tõene või väär.
Geneetiliselt muundatud lehm Bessie piim sisaldab vähiravimeid.
Tõene / väär
Geeniteraapia on haiguste ravimine RNA manipuleerimise teel.
Tõene / väär
Bioremedatsioon on bioloogiliste ravimite kasutamine mürgiste jäätmete eemaldamiseks keskkonnast.
Tõene / väär
Proteoomika on teadusharu , mis uurib prokarüootide paljunemist.
Tõene / väär
Bakterid sobivad ensüümide tootmiseks hästi, sest kasvavad kiiresti, tarbivad vähe toitaineid ja suudavad toota suure koguse ensüüme.
Tõene / väär
Kümosiin on ensüüm, mida kasutatakse juustu valmistamiseks
Tõene / väär
10. Kuidas kasutatakse viiruseid nanotehnoloogias?
Viiruseid kasutatakse kui nanoosakesi, mis omavahel koondudes moodustavad soovitud omadustega materjali. Nende suurus ja kuju on juba täpselt teada ning kuna neil pole eluvõimet ega ainevahetust, saab neid kasutada materjali ehitusplokkidena.
11. Mis on tervist tugevdavad toiduained? Kas need on samad, mis geneetiliselt muundatud toiduained? Miks?
Tervist tugevdavad toiduained on muidu tavalised , aga neile on lisatud tervist toetavaid baktereid või aineid, mille kohta on teaduslikult uurimused osutanud, et need mõjuvad tervisele hästi.
Ei ole sama, sest geneetiliselt muundatud toiduaines on kasutatud osi, mille geneetilist materjali on muudetud.
12. Too näiteid geenmuundatud põlluviljadest.

  • 13. Millest tekivad ravimite kõrvaltoimed?
  • Inimeste genoomitüüpide erinevustest. Sama ravim võib avaldada inimestele erinevat toimet.

  • 14. Kuidas vähendab biogaasi kasutamine metaani hulka õhus?
  • Prügimägedel, reoveepuhastuses ja sigalate orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatakse anaeroobseid baktereid, mille elutegevuse käigus tekib metaan, mida kasutatakse kütteks nagu maagaasi.

  • SELETA MÕISTED
  • GMO – geneetiliselt muundatud organism ehk organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud vi mille genoomi on siiratud uusi geene
  • Farmakogenoomika – teadusharu, mis uurib kuidas geneetilised erinevused mõjutavad organismide reaktsiooni ravimitele
  • Vedelsööde – vedel toitelahus , kus kasutatakse mikroorganisme või hulkraksest organismist eraldatud rakke
  • Herbitsiid – umbrohumürk
  • Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muundatakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot

Geenitehnoloogia ja viirused #1 Geenitehnoloogia ja viirused #2 Geenitehnoloogia ja viirused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tekald Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Viirused-bakterid ja GMO
10
docx

Viirused, bakterid ja GMO

Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid

Mikrobioloogia
Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl
8
pdf

Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl

DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi

Bioloogia
Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused
7
docx

Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused

koolerabakterit nahk Hoolitseda toiduhügeeni eest, juua puhast vett VIIRUSED- eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid 1796 - I vaktsiin rõugete vastu Vaktsineerimine: organism toodab viiruste vastu antikehi. Viirushaiguste vastu saab vaktsineerides. Vaktsiin - surmatud v nõrgestatud viirus/ viiruse valk/DNA/RNA. Viirusi EI ravita antibiootikumidega! ELUS ELUTA ● Ehituses valgud ja nukleiinhapped ● Puudub ainevahetus ● Evolutsioneeruvad ● Ei paljune peremeesrakuta

Bioloogia
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

ei näe) on mitmeid kordi rohkem kui hulkrakseid. Miks väiksed? Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, st on oluline raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala suhe. Bakterid on nt ümarad, pulkjad, kruvikujulised jne. hulkraksetes sõltub kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on. Päristuumne rakk LOOMARAKK !!!!!!!! Eukarioodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. ET VIIRUSED EI OLE RAKULISE EHITUSEGA, EI KUULU NAD EI EEL- EGA PÄRISTUUMSETE HULKA! Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukariootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tsütoplasma. Rakus sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja

Bioloogia
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

nakatumisest. Oskan ... * võrrelda selgrootute toitumisviise; * selgitada lõpuste, kopsude ja trahheedega hingamise eripära ja seoseid elupaigaga; * võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist ning selgitada sugulise paljunemise eeliseid; * analüüsida liit- ja lahksugulisuse eeliseid erinevate selgrootute rühmade näitel; * võrrelda otsest, täis- ja vaegmoondelist arengut; * selgitada, miks osa parasiite vajab vaheperemeest. --- 62 Peatükk: 31. Viirused Peatükist saad teada * Kas viirused on elus või elutud? * Milline on viiruste ehitus? * Kuidas viirused paljunevad? * Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel? Olulised mõisted * Viirus. * antikehad * vaktsiin * peiteaeg Juba XIX sajandi keskel eeldati, et lisaks senituntud haigustekitajatele (bakterid, seened, algloomad) on olemas veel mingid väiksemad tõvestajad. Et nad põhjustasid inimestel raskeid, sageli surmaga lõppevaid haigusi, nimetati neid viirusteks. Nimetus

Bioloogia
Sissejuhatus geneetikasse
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

Geenide aheldumise uurimine inimesel: geenide aheldatuse tuvastamine sugupuude analüüsil; somaatiliste rakkude geneetika (rakkude hübridiseerimine, geenide kaardistamine kasutades kromosomaalseid ümberkorraldusi); inimese genoomi analüüs. 10. DNA ja kromosoomide molekulaarne struktuur. Nukleiinhape kui geneetilise info kandja: bakterite transformatsioon, faagide nukleiinhape kui pärilikkuse kandja, RNA viirused. DNA ja RNA koostis: nukleosiidid, nukleotiidid; lämmastikalused; Chargaffi ekvivalentsuse seadus. DNA kaksikahela ehitus: komplementaarsusprintsiip; ahelate antiparallelsus; DNA kaksikheeliksi alternatiivsed vormid. Nukleiinhapete primaar- sekundaar- ja tertsiaarstruktuurid; DNA denaturatsioon ja renaturatsioon; heterodupleksid. Kromosoomide struktuur: viiruste genoomid; bakterikromosoom; eukarüootsete kromosoomide struktuur ja koostis: histoonid; nukleosoomid

Geneetika
Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

replitseeruvatesse DNA molekulidesse ­ kloneerimisvektoritesse, mis võimaldavad rekombinantset DNA- d paljundada, saada selle paljundamisel koopiaid e. kloone. Vastavat protseduuri nimetatakse geenide kloneerimiseks. Kloneerimisel on mitmeid rakendusi: 1) DNA primaarjärjestuse määramine e. sekveneerimine 2) geeni(de) avaldumise regulatsiooni uurimine 3) geenide poolt kodeeritud valkude funktsioonide uurimine 4) geenitehnoloogia 1 Paljude kloneerimisvektorite konstrueerimisel on kasutatud bakteriofaagide genoomi ja bakterite kromosoomiväliseid elemente - plasmiide. Need võimaldavad huvipakkuvat DNA-d paljundada ja selles sisalduva geneetilise informatsiooni avaldumist uurida bakterirakus. Lisaks on konstrueeritud hulgaliselt ka eukarüootseid vektoreid, mis põhinevad enamasti eukarüoodi viiruste genoomidel. Huvipakkuvat DNA

Geneetika
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Teatud nukleotiidid kuuluvad liitensüümide koostisesse. Nukleiinhapped. Jaotatakse DNA ja RNA. DNA koosneb nukleotiidijääkidest. 1. Pentoosiks on desoksüriboos (2C juures on OH asendunud H-ga) . 2. Lämmastikalused jagunevad kahte rühma ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C) ja kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G). 3. Fosforhappe jääk. DNA struktuuri tasemed. Esmane ­ DNA ükiskahel, kus on oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjekord. Teatud viirused (bakteriviirused) ja molekulaarbioloogiliste protsesside vaheetappides. Sekundaarstruktuur ehk biheeliks, biheeliksi moodustuvad omavahel paardunud kaks DNA üksikahelat (mis ei ole omavahel identsed). DNA ehitusprintsiibid ­ väliskülgedele jäävad pentoosi ja fosforhappe jäägid, siisepoole lämmastikaluste jäägid. Miks selline ehitus on kasulik? Informatiivsust kandev osa on lämmastikalused, mis ongi rohkem kaitstud.

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun