Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? (0)

Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse?
Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Jätkus sakslaste edasitungimine ja ümberasumine itta. Rajati linn Lübeck Põhja-Saksamaal, mis kasvas suureks merekaubandus-keskuseks. Hakkas tekkima Saksamaa kaubandusmonopol ning kaupmeeste järel tulid ka misjonärid, kelle eesmärgiks oli võtta ülemvõimu maailma üle. Samuti tahtsid nad kontrollida ka kaubateid, kuna ei soovinud jagada tulusid kohalike rahvastega. Ka Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamist. Paljudele oli Balti rahvaste ristimine mitte eesmärk, vaid ettekääne oma sihtide saavutamisel. Muistse vabadusvõitluse peamiseks põhjuseks oli aga ristisõdijate tahtmine ristiusustada eestlasi, millele hakkasid aga eestlased vastu. Millised oli siiski peamised põhjused eestlaste allajäämises Muistses Vabadusvõitluses?
Üheks põhjuseks oli kindlasti eestlaste vähesus ning vähene koostöö nii omavahel kui ka naaberriikidega. Eestlastel polnud just kõige paremad suhted naaberriikidega, toimusid vastastikused röövretked eestlaste, liivlaste ning latgalite vahel. Venemaa polnud ka just parim liitlane, kord lubas koostööd teha, kord jälle hüppas alt ära. Ka Eesti maakonnad polnud harjunud koostööks. Kõik maakonnad tegutsesid pigemt omaette kui ühtse riigina. Vaenlane sai aga pidevalt täiendust mere tagant ja Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga seljataga seisis Rooma ning kogu kristlik lääs. Veel aitasid neid ka varemvallutatud rahvad . Seega poleks eestlased nii väikse rahva ning ebatõhusa koostööga saanud vastu pidevat abi saavatele vastastele.
Algul aitas eestlasi tõhusalt kaasa vaenlaste sõjatehnika ja relvastuse matkimine ning nende kasutamine sõjatöös, mis tõi neile üsna palju kasu. Nad suutsid pikka aega vastastele vastu panna. Rootslased suudeti koguni tagasi lüüa. Kuid lõpuks kurnas pikaajaline sõda väljapandud rahvaid ka majanduslikult. Kaasa oleks aidanud ka suurem elavjõud.
Elavjõu puudust põhjustas see, et maakonnad ei teinud koostööd, liitlasi polnud kusagilt näha ja keegi ei teadnud täpselt mis neid ees ootab. Paljudel lõi hõlmade vahele hirm ning mõndadel tekkis ka umbusk . Polnud just palju inimesi kes oleksid püüdnud rohkem ühtsust luua ja eestlastesse positiivsust süstida. Arvan, et kui eestlased oleksid rohkem uskunud ning üritanud rohkem eestlastes ühtsustunnet luua, oleks olnud eestlaste seas vähem hukkunuid .
Samuti vedas eestlasi alt teadmatus relvastuse ning sõjatehnika kohta. Eesti kaitsekorraldus polnud mõeldud pikaajalise sõjategevuse jaoks, Eestis ei olnud elukutselisi sõjamehi nagu ordurüütlid olid. Eestlaste teadmised relvastuses jäid kõvasti alla ordurüütlite omadele, kuigi hiljem õppisid nad nii mõningatki vaenlastelt, mis aitas neile väga kaasa. Lisaks allajäämises relvastuses ja sõjatehnikas tuli eestlastel ka mitte ainult ühe, vaid mitme vaenlasega võidelda.
Vaenlased olid väga head diplomaadid, nad suutsid ärgitada vallutatud rahvaid eestlaste vastu kaasa võitlema. Mis suurendas omakorda vaenlaste ülekaalu. Ning eestlastel tuli võidelda üha rohkematega. Eestlased ei suutnud aga kedagi ära rääkida, et need kaalukate vastaste vastu võidelda aitaksid. Kui eestlased oleksid saanud kellegi enda poolele võitlema, oleks tõenäosus võita olnud suurem.
Suurt rolli mängis ka see, et eestlastel tuli võidelda rohkem kui ühe vaenlasega. Lisaks sellele, et eestlased ei suutnud ühe vastasega kuskil Tallinna all võidelda, ründas igaltpoolt aina rohkem ning tähelepänu pidi pöörama üha rohkematesse kohtadesse , mis kurnas eestlased väga ära ning neid olid lihtsam allutada.
Ühesõnaga ei suutnud eestlased vastastele vastu panna nii relvastuses kui ka sõjatehnikas. Samas olid eestlased nupukad ja jäljendasid vaenlaste relvi ning õppisid neid edukalt käsitlema, mis aitas esialgu väga palju. Miinuseks oli aga lonkav koostöö maakondade vahel ning puuduvad liitlased, sest samal ajal täienes vaste leer pidevalt. Seisukorda halvendasid ka majanduslikud raskused, mida põhjustas pikaajaline sõda ning see, et eestlased ei olnud elukutselised sõjamehed nagu ordurüütlid. Eestlastele oleks kaasa aidanud ka elavjõud, kuid paljusid valdas hirm ning teadmatus tuleviku ees. Oleks eestlased suutnud ära rääkida naaberriikidest kellegi enda poolele, olekski juba tulevik heldem paistnud. Selle kõige tõttu kaotasidki eestlased Muistse Vabadusvõitluse.
Keily Vollmann 10H