Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid? (0)

Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid?
Esimene maailmasõda algselt Maailmasõda algas 28. juuli 1914. aastal ja lõppes 11. november 1918. aastal. Sõja ajendiks loetakse Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmist Sarajevos 28. juunil 1914. aastal. Esimeses maailmasõjas oli nii võitjaid kui ka kaotajaid. Võitjateks olid need riigid, kes suutsid selles suures sõja segaduses kasutada juhust ja saavutada iseseisvus . Omamoodi võitjaks oli ühiskond, sest toimus majanduse ning tehnika tööstuse areng ja ka naised saavutasid võrdõiguslikkuse. Kaotus kogu maailmale oli aga see, et esimeses maailmasõjas sai surma väga palju inimesi umbes 15 miljonit.
Sõda haaras endaga kaasa kogu maailma, osasi riike rohkemal määral kui teisi. Väiksemad riigid ei suutnud iseseisvust välja kuulutada ning olid sunniviisiliselt allutatud võõrvõimu alla. Nii juhtus ka Eesti, Soome, Läti ja Leeduga, kes sattusid Nõukogude Venemaa võimu alla. Kuid need üksikud riigid, mis ma välja toon pole ainukesed, kes kannatasid võõrvõimu all. Oma riigis mitte peremeheks olemine polnud ainuke kaotus Esimese maailmasõjas.
Sõjas oli suur hulk hukkunuid , mis on väga suur kaotus kogu ühiskonnale. Paljud said surma õnnetustes, lahingutel, levis epideemiad, ning toimus ka massimõrvu. Nendel põhjustel kaotasid enamused oma elud ning kindlasti pole teada kõigi hukkunute nimed, kes oma elu andsid sõdimise nimel. Seega on Esimene maailmasõda kaasa toonud nii negatiivsust kui ka palju kaotusi.
Esimeses maailmasõjas leidub ka positiivseid külgi. Sõjandus tegi väga suure arengu hüppe, sest kasutusele võeti lennukid , allveelaevad ja tankid . Need masinad viisid sõja pidamise hoopis teisele tasemele, kui see muidu oli. Kasutama hakati ka keemiarelvi , näiteks raketid , lennukipommid, mürsud, miinid, granaadid. Ning 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased Ypres´i lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi. Minu arvates pole relvad ja mürkgaas just kõige positiivsemad asjad, kuid sõjanduses olid need siiski möödapääsmatud asjad, sest keegi ei soovinud olla kaotaja ja võita sooviti ju ükskõik mis vahenditega.
Sõda tõi kaasa naiste jaoks raske aja, sest naised pidid hakkama tegema meeste füüsiliselt raskeid töid. Mehed olid ju enamused sõjas ning pere vajas ülalpidamist. Kuid võrreldes meeste palkadega olid naiste palgad poole võrra väiksemad, tööd tuli aga teha sama kaua ja palju. See kõik viis lõpuks selleni , et naised hakkasid nõudma võrdõiguslikkust, et nii mehed kui ka naised on võrdväärsed. Nõudmine läks läbi ning pärast sõda polnud enam mõeldavgi, et perekondade mudel oleks olnud sama. Ehk siis, et mehed käivad tööl ja teenivad raha ning naised hoolitsevad kodu ja laste eest.
Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüa saamisega, sakslased alistusid ning olid sunnitud oma väed evakueerima . 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat ja 3 kuud kestnud sõja. Kuna sõja lõpp oli osadel aladel üsna segane, kasutasid väiksemad riigid võimalust ja kuulutasid välja iseseisvad riigid, näiteks Soome ja Eesti, kuid neid riike oli veel, kes võimalust kasutasid. Arvan, et iseseisvuse välja kuulutanud riigid olid hulljulged ja vaprad , et sellise suure otsuse vastu võtsid, kuid samas võibolla poleks Eesti riik praegu siin kus ta on ja kõik oleks teisiti.
Arvan, et Esimeses maailmasõjas oli nii võitjaid kui ka kaotajaid, sest inimesed, kes surma said, olid suureks kaotuseks ühiskonnale. Samas võitis suurelt sõjandus, mis võttis kasutusele uusi relvi ja masinaid sõja toimumise ajal. Naised saavutasid võrdõiguslikkuse ning väiksemad riigid kuulutasid välja iseseisvuse. Nii Esimene kui ka Teine maailmasõda oli kogu maailmale üks lõputu õudus, mis jääb püsima ajalukku ning millest räägitakes ka tulevikus.