Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rauno Varul Õppematerjali autor
Sain selle arutluse eest 4.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid?

Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda algas aastal 1914 ja kestis aastani 1918. Esimest maailmasõda tunti kaevikusõjana, mis kaasas suurt osa maailmas ning kus langes üle 9 miljoni inimese. On teada, et ükskõik millise sõjategevuse tagajärjel on alati kannatajaid, aga kas Esimeses maailmasõjas oli ka võitjaid? Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Riigid ei osanudki aimata, et sõda võib puhkeda, sest esiteks poleks see olnud globaliseerumise tõttu kasulik ning üleüldse alahinnati ohtu, romantiseeriti sõda, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid ja sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Kas I maailmasõjas oli võitjaid?

Tähtsamaks allveelaevade kasutamist võib pidada Jüüti merelahingut 1916. aastal. Kolmandaks tähtsamaks arenguks võib pidada tankide kasutamist. Suurima tankirünnaku andsid britid sakslatele Cambrai´ lahingus 1917. aastal. Tankid aitasid purustada vastase tõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ning tekitasid vastaste hulgas paanikat. Need olulisemad arengud tehnikas on andnud ka suure panuse tänapäeva tehnikale, kus neid arendatakse järjest paremateks. Suur võitja oli I maailmasõjas USA, kes tänu sõjale hakkas muutuma tähtsamaks riigiks maailmas. Sõja tagajärjel hakkasid paljud Euroopa riigid majanduslikult sõltuma Ühendriikidest. Edu saavutas ta laenude andmisega, sõjavarustuse tootmisega ning sellega, et sõda ei toimunud Ameerikas. USA kaotas suurriikidest vähim sõjajõude, kuna astus sõtta teistest hiljem. Ühendriigid ei pidanud kartma ka diktatuuri, kuna Ameerika sõdis võitjate poolel ning on tugevate demokraatlike traditsioonidega riik. 20

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Julm kuid edasiviiv I maailmasõda

Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda oli esimene sõda, mis kaasas suure osa maailma riikidest. Sõjategevus algas 28.juunil 1914. aastal ning kestis 1918. aasta 11. novebrini. Esimeses maailmasõjas tegi kaasa kogunisti 38 riiki, mis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Nii nagu igal asjal nii on ka sõjal nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Mida antud sõda maailmalt võttis ning mida ta andis? Esimene maailmasõda, mille peamiseks puhkemise põhjuseks oli imperialistlike suurriikide vastuolud nii majanduses kui ka territooriumide osas, oli sõda, mis ületas ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varajasemad sõjalised konfliktid. Üle nelja aasta väldanud

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda

novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali ekspordi võimaluste · mõjupiirkondade · asumaade pärast · võitlus turgude · rahvuslik tõus · majanduse areng

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Esimese maailmasõja kaotajad ja võitjad

maailma suurvõimude vahel, kus ühele poole kuulusid Inglismaa ja Prantsusmaa ning teisele poole Saksamaa. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia üliõpilase poolt 1914. aastal. Esimene maailmasõda läks ajalukku kaevikusõjana ja seda eelkõige Läänerindel. Esmakordselt võeti kasutusele keemiarelvi, kasutati lennuväge ning ka mereväel oli tähtis osa sõjas. Sõja tagajärjel langes üle 9 miljoni inimese. Arvult hukkus vaid Teises Maailmasõjas rohkem inimesi, seega pälvis Esimene maailmasõda endale ajaloos hukkunute arvu poolest teise koha. Sõja suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika Ühendriike, kelle kahjud olid minimaalsed. Sõda nende maad ei puudutanud ning leidis aset Euroopas. Tugevnes ka USA majanduslik seisund ja seda tänu Euroopa riikidele, kes võtsid Ameerika Ühendriikidelt laenu ning kasutasid ka ära armeedele mõeldud sõjavarustust. USA ei sekkunud eriti sõtta ning aitas teisi riike, kui

Ajalugu
thumbnail
12
docx

I MS ajend ja tulemus

Keskriigid sõdisid Antandi moodustanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Algselt oli Keskriikide hulgas oli ka Itaalia, kes aga hiljem asus Antandi poolele. Antant oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894.Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastasjõud. 5. Sõjaplaanid. Saksamaa – Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa- Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Venemaa- Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa-

Ajalugu
thumbnail
13
docx

Esimene Maailmasõde REFERAAT

Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikide rohkuse tõttu (esialgu 8 riiki, neis kokku 732 mln elanikku, sõja lõpus Antandi poolel 34 ja Keskriikide poolel 4 riiki, neis kokku rohkem kui 1,5 mrd elanikku, s.o umbes 75% tolleaegsest maakera rahvastikust. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Põhjused Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. 1914. aastal puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on vajalik terviklik analüüs eeltingimustest ja ajenditest

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ?

*kurnamissõda *Verduni lahing-ohvrite rohkeim Kus ja millal võeti kasutusele: mürkgaas, tank, positsioonisõda, lennukid, allveelaevad . *Mürkgaas-võeti kasutusele I maailmasõja ajal Ypres'i lahingus.( 1915. Aprill) *Tank- 15.september 1916 võtsid inglased kasutusele *Positsioonisõda ehk kaevikusõda-alates septembrist 1914 algas *Lennukid-Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas. *Allveelaevad- Toimunud muutused *Naiste olukord- pidid hakkama tegema töid mida ka mehed tegid(kaevanduses, tehastes), muutusid iseseisvamaks, õpetaja roll kandus üle naistele, arsti amet *Mood-hakkati kandma pükse(naised), *Eetika ja moraal, ellusuhtumine-inimesed muutusid realistlikemaks. Revolutsioonid ja kodusõda Venemaal *Sotsialistlik nõukogude Venemaa, kadus tsaarivõim I MS EESTIS -praktiliselt ei jõudnud Eestisse, sõjalõpul -tekitas puudust(tarbekaubad)

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun