Külma sõja järgne aeg (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Külma sõja järgne aeg

Demokraatia areng – lagunesid tortalitaarne ja autoritaarne režiim
1988 Põhja – Iirima küsimuse rahumeelne lahenemine
Lõuna – Aafrika vabariigis kaotati paari aastaga rassistlikud diskrimineermisrežiimid, uueks presidendiks sai Mandela
India poliitika endiselt ebastabiilne, kuid avatud majanduse reformimine aitas kaasa kiirele majanduse kasvule

Demokraatia lämmatamine hiinas

1976 suri Mao Zedong . Hiina hakkas tasapisi avanema. 1986 algasid meeleavaldused demokraatia kaitseks.
1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang
1989 taevase rahu väljaku meeleavaldused mais alustati ka näljastreiki, toetust saada Gorbatšovilt
Hiina kommunistliku partei dilemma , peale jäävad vanameelsed , välja kuulutati sõjaseisukord
4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud
Hiinda endiselt kommunistlik riik

Lahesõda 1990-1991

Ajendiks oli see kui 2.august 1990 iraak ründas kuiveiti, sest tahtis seda endaga liita
ÜRO komplekteeris rahuväed, eesotsas USAga oluliseim baas oli saudi araabia
Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga
24. Veebruar 1991 algas maavägede pealetung , mile käigus lükati iraak oma piiridesse tagasi. Algas husseini vastane meeleavaldus, kuid 28 veebruar sõlmiti juba vaherahu

Balkani tragöödia

1989 alagasid jugoslaavia lagunemine
1991 iseseisvus sloveenia , serbia kuulutas talle sõja, kuid kuna neil polnud ühiseid riigipiire läks sloveenial hästi. Sama hästi ei läinud aga horvaatial ning bosnial ja hertsogovinal. Algas verine võitlus, millesse nato sekkus 1995
1998 kuulutas serbia sõja kossovole, kasutades etnilise puhastuse meetodit.
1999 kevadel alustasid nato väed serbia pommitamist, suvel jõudsid sinna ka üro sinikiivrid
2000 konflikt lõpetati

Kes ja ida euroopa riikide areng

1993 tšehhi ja slovaki eraldumine
1999 natoga ühinesid poola, ungari ja tšehhi
2004 natoga ühinseid eesti, läti, leedu, bulgaaria , rumeenia

Euroopa 20 saj lõpp ja 21 saj algus

1997 tulid võimule leboristid, nad tõid endaga kaasa sotsiaal demokraatliku ideoloogia, kuid 19 saj lõpp ja 20 saj algus nad nõudsid lisaks sotsiaal demokraatiale silmas pidada ka konservatiivseid seisukohti. Seetõttu hakati Blairi poliitikat nim kolmanda tee poliitikaks.
Inglismaa sõbralikud suhted USAga. Kui alags teine iraagi sõda oli inglismaa kohe usa liitlane , nato sellesse ei sekkunud.
Prantsusmaa tunneb end jätkuvalt euroopa südamena ning kontrollib saksamaa arenguid, sest saksamaa ja prantsusmaa on euroopa liidu ühed olilisimad tegelased.
1981 prantsusmaa presidendiks mitterrand, esimene sotsialist peale teist MS
1995 valitakse presidendiks Chirac. Mõlemad soodustasid koostööd saksamaaga kuid suhted usaga läksid kehvemaks teise iraagi sõja ajal
1980 saksa liitvabariigi kantsleriks Kahl, kes aitas kaasa kahe saksmaaa ühinemisele
1998 saksam kantselreis schöder jätkas kahe saksamaa ühte sulatamist
Nii nagu saksamaal, tekkisid raskused kõikides ida-euroopa riikides inimesed arvasid, et geograafiline areng toob endaga kaasa kiire majandusliku heaolu kasvu.

Islamimaailm

Islamiusu alguseks loetakse aastat 632, mil islamiusk tekkis araabia ps.
20 saj islamipositsioonid tugevnesid tänu sellele, et araabia ps avastati naftamaardlad. Tänu rikastunud riikidele rikastus ka usk e kirik .
Muhhameedlastest arusaamiseks on väidetavalt 2 versiooni : 1) muhhameedlased maksavad läänemaailmale kätte oma pikaajalise raske elus eest 2)islami maailma püha seaduste raamat šariaat toetub koraanile sunnale ja araabia tavaõigusele ning tänu sellele erineb muhhameedlik kultuur ja ellusuhtumine oluliselt lääne omast
Paljud muhameeldikud riigid on muretsenud või muretsemas massihävitus relvi .
Esimesena sai tuumarelva pakistan, tuumaprogrammi kallal töötavad ka iraan, egiptus ja liibüa
Muhhameedi maailmas on 2 suuremat terroristliku organisatsiooni. 1) hamas, mis põhiliselt palestiinlaste organisatsioon , mis peab lokaalset sõda juutide vastu 2) teine suurem on al-qaida, mis omab alaorganisatsioone pea kõikides moslemi riikides
Lisaks konfliktidel islam vs kristlus on ka islami sisene konflikt šiiitide ja sunniitide vahel.
Iraan on ainus šiiitlik riik maailmas

11.sept 2001 new yorky kaksiktornide pommitamine

7. Okt 2001 kuulutati sõda afganistaanile

20. Märts 2003 kuulutati sõda iraagile mis lõppes 1.mai 2003

2010 toodi iraagist välja suurem osa võõrvägesid

2014 tuuakse võõrväed välja afganistaanist

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jarvelina Õppematerjali autor

Külma sõja järgne aegDemokraatia lämmatamine hiinasLahesõda 1990-1991Balkani tragöödiaKes ja ida euroopa riikide arengEuroopa 20 saj lõpp ja 21 saj algusIslamimaailm1.11.sept 2001 new yorky kaksiktornide pommitamine2.7. Okt 2001 kuulutati sõda afganistaanile3.20. Märts 2003 kuulutati sõda iraagile mis lõppes 1.mai 20034.2010 toodi iraagist välja suurem osa võõrvägesid5.2014 tuuakse võõrväed välja afganistaanist

demokraatia areng lahesõja ajend lahesõja lõpp jugoslaavia lagunemin natoga ühinenud riigid islamimaailm islam saksam nato

Sarnased õppematerjalid

pdf

Üldajalugu 20. sajandil

Ohu alahindamine sõda ei peetud võimalikuks, ega pööratud pingetele tähelepanu Sõda romantiseeriti kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Serbia toetaja Venemaa välja mobilisatsiooni, mida Saksamaa võttis kui sõjakuulutust. Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1. augustil sõja Venemaale ja seejärel Prantsusmaale, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.

Ajalugu

docx

Ajalooarvestus

SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks

Ajalugu

docx

Maailm 20. sajandi algul

Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest Ülemiinek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga, Panama kanal) Venemaa 20. Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest:  Kodanikuvabadus  Põhiseadus  Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911

Ajalugu

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit ● Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõja ärahoidmine. Rahvasteliidu hoone Genfis. Rahvasteliidu nõrkus: ● Puudus jõud oma otsuste elluviimiseks ● USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks ● Kaotajariike ei võetud algselt Rahvasteliitu. 1922 Rapallo leping ● SM ja Nõukogude Venemaa koostööleping. Rahulolematud võitjariigid ● võitjariikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan 1923.a. Ruhri kriis ● Saksamaa ei suutnud maksta reparatsioonimakseid

Ajalugu

docx

Lähisajalugu: Külm sõda

LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus  II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt

Ajalugu

doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik

Ajalugu

doc

Ajalugu

Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne. Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad, autod; AEG - elektrotehnika. 1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem

Ajalugu

pdf

Usundilugu, ühiskonnaõpetus, ajalugu

1) Vastloodud riigid kehtestasid demokraatliku valimiskorra 2) Vanades demokraatlikes riikides laienesid oluliselt demokraatlikud vabadused. Naiste poliitiline aktiivsus muutus märgatavalt. Demokraatia oli imeliselt hea valitsemisviis majandusliku tõusu perioodil. Kui aga jõuti aastasse 1930, muutus taas populaarseks igatsus tugeva käe poliitika vastu. Demokraatlikest ideoloogiatest olid: konservatism ja sotsiaaldemokraadid, oma värve hakkas kaotama liberalism. Kuigi kahe sõja vaheline periood oli majanduslikus mõttes väga keeruline, siis vanad demokraatlikud riigid säilitasid oma demokraatia. Nii Inglismaa kui Prantsusmaa tegid palju tööd selle nimel, et demokraatiat säilitada. Demokraatia säilimisele aitasid kaasa ka nendes riikides tekkinud traditsioonid. 1922. a iseseisvus Iirimaa 1931. a Westminsteri statuut- pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele, et säilitada koloniaalimpeerium 1934. a Prantsusmaa Rahvarinne, hoiti ära Saksa fasistide laienemine

Ajalugu

Rohkem sarnaseid