Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
riso.k
Õppematerjali autor
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks linnaks oli tänapäeva Kesk-T�
TOTEMISM- usuti, et inimesed pärinevad loomast/linnust e. tootemlinnust, neid austati. See seletetab ka seda, miks on maalitud loomi, keda ei kütitud. PRAKTILISED HARJUTUSED- on leitud maalitud piisoneid, millel on palju odatäkkeid ja erinevaid kujusid. Teoseid loobiti küttimise harjutamiseks. MÄNGUTEOORIA- (loodud E. Kanti poolt) inimestel oli lihtsalt igav, teoseid loodi mängurõõmuks (käejäljed Austraalias, Altamira makaronid) MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti
· Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg
Altamirira ,,makaronid". Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Mesoliitikum algab jääkilbi sulamisega 10 000 a eKr. Üleminek tootvale eluviisile, põlluharimisele. Lähid-Idas 8. At eKr esimesed põlluharijad. Eesti alal u 2. At eKr. Põhja- Euroopas võeti aluseks keraamika kasutamine. Eestisse jõudis keraamika 4 at. eKr. Neoliitikumi lõpp metallide kasutuselevõtt. Pronks 3500 eKr. Raua kasutuselevõtt 2. At eKr. Põhja-Euroopasse pronks ei jõudnud. Eestis lõpeb neoliitikum u 5. saj. eKr. Mesoliitikumis koopamaalida allakäik ehitatakse endale puidust, mätastest elamud. Ilmuvad seinamalid kunstnike kodude seinale, kuid need on väikesemahulised. Maalikunsti märgatav taandareng. Maalikunsti peamiseks liigiks kujunevad kajudele kraabitud, värviga täidetud joonistused e. petroglüüfid. Leiukohad: Põhja-Euroopa(Karjala, Põhja-Norra, Valgemere rannik), Lõuna-Euroopa. Vanemad 4. At. eKr. Eesti aladelt pole leitud, küll aga hilisemad leiud Põhja Lätist
On leitud ka väga vanu kivist ja luust loomakujukesi (30-40 000 a. vanad) Suuremad kujud on tehtud savist ja on purunenud. Esimesed tarbekunsti leiud aukudega teokarbid Vahemere äärest Willendorfi Veenus (30 000. a vana) Koopamaale seostatakse usundiga 1) jahimaagia 2) viljakusmaagia mänguteooriaga 18.saj. Kunstil puuduvad tagamaad ja see on mängulustist tingitud. Altamira koopas on nt värvilised lained. Mesoliitikum ja neoliitikum Mesoliitikum algab jääkilbi sulamisega 10 000 eKr, lõpuks üleminek toomiseluviisile. Neoliitikum lõpeb metallide kasutuselevõtuga (pronks) Pronks levib 3. at eKr laiemalt lõunapoolsemates maades. Eestis lõpeb neoliitikum 2. at eKr. mesoliitikumis koopamaalingud kaovad, sest kliima soojeneb petroglüüfid kaljudel, kividel. Kivi on kraabitud, lisatud värvi. Leidub P-Europas soome-ugri rahvaste elukohas. Mingi lind. Tehti juba mesoliitikumis, Eestis pole.
4200-500 e.Kr. Mollestrufossen, Norra Põdrad- palju kasutatud disainis tänapäeval Valge mere ääres tehti “kuradi” kujutised õigeusu ristidega “kahjutuks” Verikallio, Soome punased kuradi sarnased kujutised Neoliitikum ja eneoliitikum Lähis-Idas Göbekli Tepe u. 11at.-6at. Ekr 10-8 at kõrgaeg III kiht 9500-8800 e.Kr Kultusliku otstarbega ehitised looduskividest, ümar ruum, arvatavasti mäe tipus olev pühamu. Küttide ja korilaste kultuur. Keraamikaeelne neoliitikum. Lähedalt on leitud skulptuure: “Inimfiguur”, Piilarid kätega, Osadel piilaritel on loomafiguurid, müstilised märgid, leitud on ka ümarplastikat( sisalik-lõvi) II Kiht Nn Lõvipiilari hoone Teooria järgi astronoomilise struktuuriga, tähtkujude kujutamisega Nevali Cori 8500-7900 eKr Tänapäeval veealune ning ei ole uuritav. Sarnased Göbekli leidudega. Varane madalkuumuskeraamika Catal Hüyük 7500-5700 e.Kr Elamuala, inimasula, linnatüüp
· Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias)
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika seotud ehitis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid