Mesoliitikum ja Neoliitikum (0)

MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg
Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega . Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega.
Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist - u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu.
Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr.
Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku - koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur . Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest.
Vanim selline linn oli Jeeriko/Jericho, tänapäeva Iisraeli aladelt, pärineb u 8000 eKr. Jeerikos elas paar tuhat elanikku, linn oli kindlustatud kaitsemüüri ja -tornidega ning vallikraaviga.
Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt suurem kui Jeeriko, linn oli samuti kindlustatud. Tänavaid seal ei olnud, majad oli kokku ehitatud ja liiklemiseks kasutati majakatuseid. Catal Hüyukis oli kasutusel ka pronks, selle töötlemisoskust hoiti ilmselt salajas. Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis.
Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut - maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan.
u 5000 eKr ehitati Maltal juba suurtest kividest ja sideaineta templeid ja haudehitisi - tekkisid megaliitehitised. Peamiselt kasutati ristikheina lehe kujulist põhiplaani. Malta lähedalt pisisaarelt on leitud üks paremini säilinud megaliittempleid - Ggantija, mis on ehitatud u 3000 eKr.
Enim megaliitehitisi on säilinud Inglismaal ja Prantsusmaal. Pole kindel, kes need algselt lõi, aga neid on omal ajal kasutanud ka Keldid, kes tulid Inglismaale 5. sajandil eKr. Keldid püstitasid ka ise megaliitehitisi.
Newgrange on Iirimaalt Dublini lähedalt Boyne'i jõe äärest leitud vanim suur Iiri kuningate hauakamber , selle läbimõõt on u 50 meetrit. Ehitatud u 3200 eKr sideainet kasutamata. See on ühtlasi ka vanim Briti saarte megaliitehitis. Selle lähistel asub ka Tara kuningaloss. (Võimalik, et eestlaste Taara pärineb keltidelt, mitte Skandinaavia Thorist.)
Stonehenge on üks kuulsamaid megaliitehitisi. Selle Inglismaal asuva vabaõhutempli (kromlehhi) raadiuseks on 60m ja valminud on ta u 2000 eKr. Keskel ohvrikivi üksikute sammastega, välisringi moodustavad muistsed hauakohad. Ehitamisel kasutatud kivid on 7-8 meetri kõrged ja kohale toodud 300 km kauguselt.
Carnaci menhirid - Prantsusmaal Bretagne poolsaarel asuv suur menhirite ''parv''. Väljal asub u 3000 hiiglaslikku megaliit kivi suurte ridadena.
Kromlehh - vabaõhutempelt (Stonehenge)
Dolmen - kaks või enamat vertikaalset kivi, mille peal on üks horisontaalne kivi; tähistab hauakohta.
Menhir - üks suur püstine kivi, selle otstarve on teadmata. Nad võivad moodustada ka suuri allesid või välju. (Carnaci menhirid, veel on neid leitud Skandinaaviast ja Saksamaalt)
Neoliitkikumis tegi tohutu arengu arhitektuur ja tarbekunst (keraamika ja tekstiilikunst), kui maalikunst jäi tahaplaanile. Siiski on leitud Hispaania idarannikult 5000-6000 aastat vana kaljujoonis, mis kujutba mesilaste pidamist.
Petroglüüfkunst- reljeefsed kaljumaalid, esineb rohkesti Põhja-Euroopas.
Vanimad säilinud petroglüüfid on Põhja-Norras Altas, seal asub ka nende muuseum . Sealsed põhjapõdramaalingud on umbes 6000 aastat vanad.
Veel on petroglüüfe leitud Koola poolsaarelt, Karjalast, Valgemere äärest. Koopamaalingutest on nad palju primitiivsemad, eriti taandarenenud on loomade kujutamine.
Kalju Põllu - Eesti graafikakunstnik, kes on petroglüüfe oma taiestes kasutanud ja neid kaitsnud
Kärt Summatavet- Eesti tarbekunstnik, samuti petroglüüfe kasutanud.
2001. aastal leiti Mongooliast seni suurim petroglüüfide leiukoht.
Erandlikult elati mõnel pool neoliitikumi ajal veel ka koobastes. Saharas Tassilis on leitud sellest ajast pärit koopamaale , kus on kujutatud ka mitmesuguseid fantastilisi olendeid. Need on äratanud elava kujutlusvõimega ulmemõtlejate tähelepanu. (H. Lhote)