Vabadussõda (0)

Vabadussõda

Autor: Carmen Tiinas
Kuupäev: 17.04.18
1918. aasta novembris, kui Nõukogude Venemaa valitsus tühistas ühepoohepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud  Brest -Litovski rahulepingu, andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vācietis käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis punaarme 12 000 mehega üle Eesti piiri Narva, kus pidid esimese vastupanu esitama Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega. Pealetungivale vaenlasele astuti täiesti ettevalmistamatult vastu ning kaitsejõude loodi taandumislahinguis. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Sõja algusperiood oli Eestlastele väga raske - Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti, sealhulgas Tartu. Rahvast kadus usk võitluse edukusse Venemaaga. Ka vabatahtlik kokkukutse ja osalt ka sunduslik mobilisatsioon ei andnud loodetud tagajärgi.
Sõja õnne pöördumine algas 1918. aasta detsembris, kui Tallinnasse jõudsid Suurbritannia sõjalaevastik ja vabatahtlikud Soome armeed . Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA andis Eestile eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril nimetati Johan Laidoner Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhatajaks ning algas vaenlase seljataguses väeosade loomine ja korraldamine. Tema energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. aasta veebruariks juba 30 000. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing. Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Kui paju lahing oli võidetud, liiguti edasi Valkka, kus asus oluline radteesõlm. 24. veebruariks oli vaenlane Eesti piiridest välja aetud . Vastupealetungi käigus said Eesti väed saagiks üle 40 suurtüki.
Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi, Petseri- Pihkva , Põhja-Läti. Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai alguseks, kui saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist, kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Vallutati Kroonlinna eelkindlused ja Pihkva. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast.
Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Ernst Põddra juhtimisel Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri.
Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Nõukogude Venemaa loobus muutunud olukorras Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta ning Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast . Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest. Küllalt suurte kaotuste tõttu hakati uuesti mõtlema rahukõnelustele. 5. detsembril 1919 taasalustatud rahukõnelused osutusid seekord edukaks ja 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 jõustus relvarahu.
5. detsembrit 1919 loetakse Eesti vabadussõja lõpupäevaks. Järgnes rahulepingu sõlmimine Tartus 2. veebruaril 1920. Tartu rahuga tunnustas Venemaa tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti riiklikku iseseisvust ja Vabadussõja tulemusel kehtestatud piire ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir. Kokku langes Vabadussõjas 3588 Eesti sõdurit.