Külma sõja arutlev kirjand (1)

Külm sõda 1960- ja 1970. aastatel- sarnasused ja erinevused
Külm sõda , oli kahe üliriigi vaheline võimuvõitlus, kuhu olid kaasatud ka paljud teised riigid. Ühed riigid olid sellised, mida iseloomustas tugev majandus ja inimeste elu pidev paranemine näiteks : USA , Lääne –Euroopa riigid ,Jaapan. NSV Liit ning Ida-ja Kesk Euroopa liitlased olid , aga hoopis halvemas olukorras. Inimeste elatustase nendes maades oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Tugev konkrents oli USA ja NSV Liidu vahel pidev . See oli aeg mil , uuendati oma tuumarelvade täpsust ja asusid esimesed raketid kosmossesse.
1960-nenda ja 1970 nda aastate üheks sarnasuseks saab pidada lepingute sõlmimisi. Kuuba kriis teravdas kahe riigi suhteid, kuid tuumasõjaoht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima . Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti leping, millega NSVLiit ,USA ja Suurbritannia kohustusid tuumapomme mitte katsetama kolmes keskkonnas: atmosfääris, kosmoses ja vee all. Seda peetakse , kui esimeseks dokumendiks mis aitas piirata tuumariikide võidurelvastumist .Riigid võistlesid pidevalt teineteisega ja nad olid muutunud mõlemad suhteliselt haavatavaks . NSV Liit uuendas pidevalt oma relvastust , seetõttu kartis USA , et nad võivad ähvardada nende julgeolekut,kuna NSV Liit suutis toota piisavalt palju relvi, tahtis USA neile järgi jõuda ja alustas samamoodi relvade uuendamisega.
Külma sõja ajal valitsevate riigijuhtide mõttekäigud ja teod olid täiesti erinevad . USA presidendi J.Kennedi pani suurt rõhku demokraatiale. Tema valitsemisaeg ei olnud küll pikk, aga tema pärandit kanti edasi . Järgmiseks presideniks sai L.B. Johnson , kelle eesmärgiks oli saavutada ‘’suur ühiskond’’ – mõistuse, teaduse ja sallivuse abil muuta eri klasside ja rasside vahelist kuristikku, niiet nad muutuksid üheks ühiskonnaks. See andis ennenägematult suuri tulemusi, kuid tegeliku võrdõiguslikkuseni oli pikk maa minna . Stalini surma järel hakkas NSV Liidus valitsema N.Hruštšov , ta ei pooldanud kõike Stalini tegusi , aga hoidis siiski stalinstliku seisundit .Ka tema soov oli muuta kogu maailm kommunistlikuks. Ta kukutas isikukultuse ja armastas improviseerida . Hruštšov pidi valitsusohjad käest andma ning tema asemele asus riiki valitsema Leonid Brežnev. Teda nimetati kui neostalinistlikuks valitsejaks. Kuigi suursugune inimõiguste idee jõudis ka raudse eesriide taha , muutus Moskva hoopis rahulikumaks, mis viis lõpuks nad täielikule mandumisele. NSV Liidu juhtkond viis oma riigi vaimsele ja majanduslikule stagneerumisele, millest nad välja enam ei suutnud tulla.
Suur kahjustusi tekitati nii mitmeteski sõdades , näiteks võib tuua Vietnami sõja 1964-1973 aastel. Riik oli jaotatud kaheks ühel pool valitses kommunistlik mõtlemis viis ja teisel pool läänemeelne viis. USA arvates tuli sõda Vietnamis lõpetada , sest nende arvates hakkas tänu sellele sõjale kujunema doominoteooria , mis tähendas, et kui riik muutub kommunistlikuks, siis langevad teised tema järel ja see ei tõotanud head. Ameerika ühiskonna jaoks oli Vietnami soda suur pettumus, mis riivas USA kodanike eneseuhkust ning vähendas nende eneseusku. Lisaks sõjakaotusele mõjusid ameeriklastele masendavalt ka riiki vaevanud majandusraskused.
Külma sõja ajal pandi alused erinevatele liikumistele , muidugi ei hakanud kogu ühiskond iseenda vastu mässama, vaid seda tegi üks osa ühiskonnast , enamasti noored. Seda on nimetatud kui põlvkondade konfliktiks. Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoe, viisakusreeglid , sündsustunde jne. Mässumeelne noorus oli meelestatud valdavalt vasakpoolne. Toetust leidsid pigem kommunism , anarhism ,kui sotsiaaldemokraatia . Erinevalt Euroopast ei saavutanud communism USA-s kunagi mingit kõneväärset toetuspinda, nende probleemiks tekkis hoopis 1960.aastatel tekkinud mustanahaliste liikumine. Samuti tugevnesid nii mõnedki mud liikumised, võrdsust ja õigust hakkasid nõudma veel naised ja vaesed, kes saavutasid ka märkimisväärset edu .
Külma sõda sai tõgendada erinevalt, psühholoogiliseks või majanduslikuks sõjaks, eks igaüks tegi sellest isemoodi järeldused. Kui palju see riikide elu muutis on raske hinnata , kellel paremaks , kellel halvemaks. Kui uut sellist sõda oleks raske üle elada.