Rauaaeg (0)

1) Selgita mõiste rauaaeg , dateeri (vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg)
2) Millal ja kus sai alguse rauatootmine? Miks eurooplased rauda hiljem tundma hakkasid?
3) Kirjelda rauasulatamise protsessi
4) Millal ja kus hakati kohalikult rauda tootma? Millised andmed meil sellest on?
5) Missuguse ajaloolise tähtsusega paik on Ilumägi? Kirjelda leide .
6) Miks võib väita, et eelrooma rauaaja lõpupoole oli Läänemere piirkond rahutu ?
7) Mis aastast pärineb muistsete eestlaste esimesi linnuseid? Nimeta linnus.
8) Millist infot annab ajaloolastele Virumaal asuv Uusküla?
9) Mida ütlevad Jaagupi tarandkalmed matmiskombestiku kohta? (3)
10) Nimeta 3 keskmisel rauaajal toimunud ühiskondlikku muutust!
11) Milline on keskmise rauaaja uurituim linnus? Kirjelda arvatavat elu selles.
12) Kuidas erinevad kivivarekalmed eelnenutest?
13) Nimeta noorema rauaaja suurim muutus Läänemere piirkonnas.
14) Kuidas olid Eesti ala muinasaja lõpuks asustatud?
15) Kirjelda Jõuga kääbaste hauapanuseid!

Rauaaeg on ajalooperiood, mis algas raudesemete kasutuselevõtuga Eestis, ning lõppes siinse ala vallutamisega sakslaste ja taanlaste poolt.
500 eKr – 450 pKr – Vanem rauaaeg
450-800 pKr – Keskmine rauaaeg
800-1227 pKr – Noorem rauaaeg

Rauatootmine sai alguse umbes 1500 a. eKr Lähis-Idas. See oskus püsis mitu sajandit tänapäeva Türgi alal elanud hetiitide saladusena, mistõttu see kohe Euroopas ei levinud. Euroopas sai see tuntuks alles pärast hetiitide impeeriumi lagunemist umbes 1200 eKr.

Rauda valmistati rauarikastest maakidest, mis sisaldasid raudoksiide. Maaki kuumutati puusöe abil küttekolletes. Põlemiseks vajalik õhuvool tekitati lõõtsa abil või loomuliku tõmbega. Söe põlemisel eralduv CO ehk vingugaas reageeris hapnikuga ning taandas oksiidist raua. Temperatuurt ahjus pidi tõusma vähemalt 1200 kraadini.

Kohalikku rauda hakati tootma 1. Sajandist eKr Põhja- ja Ida-Eestis, ühed sulatusahju jäänused on kaevatud välja Tartumaal Tindimurrus.

Ilumägi oli vanema rauaaja elupaik, seal asus laugjal nõlval paiknev 4-5 sajandi talu. Asulakohalt pole leitud küll ehitiste jäänuseid, kuid kaevati välja kaks savinõude valmistamiseks kohale toodud savikuhilat ja üks lahtine tulease. Koguti ka üle 500 savinõu killu. Tööriistadest leiti luiske ja rauast noa katkeid, ehetest pronksist spiraal ja tahuline klaashelmes. Leitud on ka mitmeid koduloomade luid.

Mitmetes kohtades rajati kindluseid, haudadesse hakati panema relvi, mis osutavad kogukondadevahelistele konfliktidele.

Esimene eestlaste linnus võis olla Alatskivi Kalevipoja sängiks kutsutud küngas Peatskivi külas Ida-Eestis, mille jäänused pärinevad aastast 270 eKr.

Seal on leitud hobuse luu, mis annab märku mingisusgusest maagilisest rituaalist. Surnutele on kaasa pandud kõigest üksikud esemed.

Sinna sängitati põlenud luud koos hauapanustega. Matmistega kaasnes ka sööming. On leitud palju sõlgesid ja klaashelmeid. See näitab, et surnuid kardeti ja neile anti hauataguse elu jaoks kaasa palju asju, et nad rahul oleksid, maagilised rituaalid

Moodustusid külad, Eesti alal püstitati linnuseid, hakati kasutama relvasid, relvadest peitleiud ja haudadesse pandi kaasa sõjaleide.

Uurituim linnus on Rõuge linnus. Palkelamud, millel olid savipõrandad. Sepikojad, kus valmistati pronksist esemeid. Seal elas püsiv kogukond 20-30 inimest. Palkehitised.

Puudub konstruktsioon , erinevad kivistiku tiheduse poolest, sinna sängitati surnuid peamiselt põletatult, need on märgatamalt leiuvaesemad, on leitud ka ainult kehaosasid.

Naabermaades kujunesid riigid omaks võetus ristiusk oli sissejuhatus Eesti keskajale , korraldati ristisõdasid ja sõjaretkesid.

See oli tihedalt asustatud, Eesti territooriumil võis elada umbes 150 000 inimest

Jõuga kääbastest leiti mitmeid surnutele kaasa pandud panuseid, peamiselt ehteid . Leitud on palju oimu- ja kõrvarõngaid, ning klaashelmetest koosnevaid kaelakeesid, ning ka ripatseid ja sõlgi. Haudadest leitud tekstiilifragmendid osutavad, et surnud maeti kinnastatud kätega. Tööriistadest on leitud vaid kirves ja sirp , relvad puudusid sootuks.