Külm sõda 1960.-1970.aastatel - sarnasused ja erinevused (0)

Külm sõda 1960.-70. aastatel – sarnasused ja erinevused
Külm sõda, mis sai alguse jõudude vahekordade muutumisega pärast Teist maailmasõda, oli demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku maailma vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, ilma otsese sõjategevuse toimumiseta. Kuigi tegemist oli ülemaailmse vastasseisuga, põrkusid kõige teravamalt Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu huvid. Kuidas muutusid nende kahe üliriigi suhted läbi kahe aastakümne ning mis oli kümnenditel sarnast, mis erinevat?
USA ning NSV Liit püüdsid külma sõja jooksul üksteist edestada erinevatel viisidel , neist üheks olulisimaks kujunes võidurelvastumine: mõlemad riigid proovisid teisest kiiremini ja efektiivsemalt välja töötada uusi ja võimsaid relvi. 1950.aastatel töötati nii USA-s kui ka Nõukogude Liidus välja erinevaid tuumapomme ning seetõttu muutusid riikidevahelised kriisid eriti ohtlikuks ja maailm seisis 60.aastatel mitmel korral tuumasõja lävel. 1970.aastatel hakkasid lääneriikide ja kommunistliku süsteemi suhted paranema ning võidurelvastumist asuti piirama: 1972. aastal allkirjastati Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas ning SRP-1 leping, mis puudutas strateegilist relvastumise piiramist. Kuigi 1979. aastal rahvusvaheline pinge hakkas uuesti kasvama ning võidurelvastumine jätkus uue hooga , võib võidurelvastumist silmas pidades 70.aastaid 60-ndatega võrreldes lugeda oluliselt rahulikemaks ning pingevabamaks.
Tehes edusamme uute relvade väljatöötamises, muutusid ka kriisid 60.aastatel kahe maailma vahel üha pingelisemaks, mille ehedaimaks näiteks on Kuuba raketikriis 1962.aastal. Kasutades Kuubal võimule tulnud Fidel Castro abi, toimetas NSV Liit Kuubale salaja ründeraketid, mille olemasolu USA-le siiski ilmsiks tuli. Mõlemad osapooled ähvardasid rünnakuga, kuid Moskva -poolse järeleandmisega jäi sõda siiski olemata. Kuigi 70.aastad oli kriiside osas tänu pingelõdvendusele leebemad , jätkas NSV Liit erinevate kriisikollete tekitamist, kasutades näiteks Castro abi Angolas 74.-75.aastatel, et tekkinud kodusõjas riiki enda mõju alla saada.
Mõjualuste territooriumite laiendamine oli külma sõja lahutamatu osa ning toimus üsna sarnaselt läbi mõlema kümnendi. Püüdes erinevaid riike enda mõju alla allutada, toetati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades, näiteks Ühendriigid üritasid muuta Vietnami terviklikult demokraatlikuks ning kukutada Põhja-Vietnamis NSVL ja Hiina toetusel võimul olevat valitsust, toetades lõunavietnamlasi, kuid pika ning verise sõja järel kukkusid siiski läbi ja see viis kommunistide positsiooni tugevnemiseni kogu Indo-Hiinas.
Läänemaailma eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi hävitamine ning kommunistlikel maadel seevastu kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas, mistõttu 1960.aastatel omavahel koostööd ei tehtud ning suhted olid pingelised . Selline välispoliitika aga ei andnud mingeid reaalseid tulemusi ega edasiminekuid, mistõttu 70.aastate alguses pandigi alus pingelõdvendusele ehk lääneriigid hakkasid normaliseerima suhteid NSV Liiduga ja teiste sotsialistlike maadega. Kõigepealt paranesid NSV Liidu suhted Euroopa riikidega, seejärel ka Ühendriikidega. Lääneriikide ja idabloki suhete paranemise eesmärgil toimus ka Helsingi protsess, et arutleda erinevaid koostöövõimalusi ja allkirjastada lepinguid nii julgeoleku-, kultuuri- kui ka inimõiguste alaselt. Kuigi Lääne ja Ida koostöö ei leevendanud kommunistlikku režiimi ega vähendanud repressioone NSVL maades võrreldes 1960.aastatega, õõnestas see pikemas perspektiivis siiski idablokki ning inimõiguste ideed jõudsid ka raudse eesriide taha.
Külm sõda mõjutas ka teadust ja kultuuri, ka nendes valdkondades proovisid läänemaailm ning sotsialismimaad teineteisest paremad olla. 1960. aastatel arenes teadus kiirelt mõlemas leeris, kuid kosmonautika arengus jõudsid Ühendriigid NSV Liidust ette ning esimese inimesena kuule astus ameeriklasest astronaut N.Armstrong 1969.aastal. Kui 60.aastatel oli konkurents USA ja NSV Liidus vahel olnud tugevam võidurelvastumises, siis nüüd kandus see üle muudele aladele: kultuuri, sporti ja isegi muusikasse. Arvan, et saanud innustust kosmonautika arendust, hakkas Lääs arengus edestama NSVL-i ka tehnikas ning kultuuris.
Võrreldes 1960.aastatega, olid 70.aastatel lääneriikide ja idabloki suhted oluliselt soojemad – oli pingelõdvenduse aeg. Kuigi mõlemad pooled jätkasid mõjualade laiendamist Kolmandas Maailmas ning kommunistlikku režiimi Ühendriikidel kukutada ei õnnestunud (ega vastupidi), vähenes konkurents võidurelvastumises ning otsese konflikti oht.