Terminil ,,kohalik omavalitsus" ei tohiks mingil juhul rõhk olla sõnal ,,valitsus". Kohaliku omavalitsuse puhul tuleks õigupoolest rõhutada sõna ,,oma". See on elanike OMAvalitsus. Kohaliku omavalitsuse olemuse paremaks mõistmiseks tuleks kohalikku omavalitsust lugeda kui kohalikku omavalitsemist, kus kogukonnal peab olema võimalus iseseisvalt korraldada oma kohalikku elu.Kohaliku omavalitsuse termini kasutamine tekitab omaette probleeme siis, kui käsitletakse ka regionaalse tasandi omavalitsust. Sellisel juhul võiks kasutada üldistavat terminit ,,territoriaalne omavalitsus", sest olenemata sisust on nii kohalik kui ka regionaalne omavalitsus seotud mingi kindla territooriumiga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Kuni 1925. aastani olid Eestis luteriusu maakogudused seotud kindla territooriumiga (kihelkonnaga), mistõttu selle
Regionaalne integratsioon ja integratsiooniprotsessid maailmas Regionaalsetesse ühendustesse kuulub tänapäeval enamus maailma arenenud riike ja arengumaid. Selliste regionaalsete ühenduste omaduseks on soov vähendada omavahelises kauplemises piiranguid. Põhjused regionaalsete ühenduste loomiseks ·Poliitiliseks põhjusteks on julgeoleku suurenemine regionaalse integratsiooni kaudu. ·Majanduslikud põhjused regionaalse ühenduse moodustamiseks on vaba kauplemisega kaasnevas kasus. Kaubanduspiirangute kaotamine ja ühise turu loomine aitab kasvatada ka liikmesriikidevahelist kaubandust. Majandusliku koostöö vormid ·Vabakaubanduspiirkond - liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, aga säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega(nt. EFTA, NAFTA). ·Tolliliit - kasutatakse ühtseid väliskaubanduspiiranguid ning
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1
Majanduslike põhjendustena tuuakse esile, et mahajäänud piirkonnad peidavad endas kasutamata jäänud ressursse, mille rakendamine võimaldab tõsta toodangut ja seeläbi ka sissetulekut. Teiseks võimaldab erinevate regioonide võrdne arendamine vähendada inflatsiooni ja suurendada majanduskasvu. Kolmandaks aitab efektiivne regionaalpoliitika vältida inimeste liikumist maalt linna ja seeläbi vähendada ka linnade getostumise probleeme. Mida suuremad on regionaalse arengu erinevused ELi sees, seda suuremad on takistused süvendatud majandus- ja rahandusintegratsiooniks. Regionaalpoliitika põhiidee sätestati juba EMÜ asutamislepingu artiklis 2 (majanduselu harmooniline arendamine ühenduse piirides). 1960. aastatel oli Itaalia Euroopa Ühenduse (EÜ) regionaalpoliitika ülesehitamine liikumapanevaks jõuks. Euroopa Komisjon moodustas aastal 1967 regionaalpoliitika peadirektoraadi ja koostas esimesed kontseptsioonid.
Kus õpilasel on paar kohustuslikku ainet ja ülejäänud on ta enda valik, peaasi et saadakse täis kohustuslik kursuste arv, Gümnaasiumis ainete, mis päriselt huvi pakuvad õppimine, lihtsustab ülikoolis eriala valiku tegemist ning on ka tuleviku plaanis kasulik. Ma ei väida, et praegune süsteem ei toimi, küll aga rääkides eakaaslastega leidub palju arvamusi, kuidas praegust süsteemi muuta. 6.Otsi 4 ettepanekut, mida on poliitikud teinud regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks. 1. Sild Saaremaa ja mandri vahel parem ühendus, rohkem võimalusi inimestele, ebavõrdsuse vähendamine. Ettepaneku tegi toonane majandusminister Juhan Parts (IRL) 2007.a lubades, et Saaremaa sild tuleb aastaks 2015. Reformierakonna poliitik Arto Aas aga kirjutas oktoobris 2010, et "Tallinnast Mäoni ulatuva neljarealise maantee kõrval on Saaremaa silla ehitamine üks olulisemaid eesmärke". Mida pole aga siiamaani on sild. 2
liidu sõlmitud kaubanduslepingud. Euroopa Liiduga ühinemine tõi väliskaubanduspoliitiliselt kaasa suured muutused. Muutunud kaubandustingimused avaldavad aga ka mõju väliskaubanudse mahtudele ja suundadele, mis omakorda mõjutavad riigi kui terviku, aga samuti tema tootjate ja tarbijate ning riigisektori heaolu. Euroopa Liidu võimalik laienemine, aga samuti mitmete teiste riikidevaheliste kaubandusplokkide moodustamine on tõstatanud taas päevakorda regionaalse integratsiooni problemaatika. Üldiselt mõistetakse majandusliku integratsiooni all olukorda, kus integreeruvate riikide vahel kaotatakse kõik kaubandustõkked ning kolmandate riikide suhtes rakendatakse diskrimineerivat väliskaubanduspoliitikat. Traditsiooniliselt tuuakse välja kolm regionaalse majandusliku integratsiooni vormi: vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühtne turg. Tolliliidu all mõistetakse üldiselt riikidegruppi, kus on omavaheliselt kaubavahetuselt
On osa valla või linna planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine. Kohaliku omavalits siseste ülesannete jaotuse määramikseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis-ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Selle kehtestab kohalik omavalitsus. 5. Mis on üleriigiline planeering? On kogu riiki hõlmav planeering, mis sisaldab tasakaalustaud ja säästva arengu pm, loob riigi regionaalse arengu kujundamise aluseid, asustuste arengu, üleriigiliste taristute ja transpordi arengu suunamine. eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamise ning maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmise. Roheline võrgustik 6. Mis on maakonnaplaneering, kuidas võib maakonnaplaneeringut koostada?
rahuldamiseks. Tehnoloogiline areng meditsiinis on juba praegu toonud kaasa inimeste parema tervise ning võimalusi ka invaliididel paremaks eluks. [1] Ühiskonna sidusus ehk sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sidus ühiskond loob kasvavale põlvkonnale piisavalt motivatsiooni, et Eestisse ka tulevikus jääda. Sidusa ühiskonna kriteeriumid on sotsiaalne kaasatus, kõrge tööhõive, regionaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemine, poliitiline osalus, riigi ja kodanikuühiskonna partnerlus. Praeguse Eesti sotsiaalse sidususe probleemide hulka kuuluvad ühiskonna kihistumise ja vaesuse probleemid, rahvusrühmade vahekord, põlvkondadevahelised erinevused, soolise ebavõrdsuse vähendamine. Väga tõsised probleemid tulenevad rahvastiku kiirest vähenemisest, alkoholismist ning kuritegevuse kõrgest tasemest.[2] Kui riik ja rahvas omavahel hästi koostööd teevad, siis on ka
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja Majandusarvestuse Õppetool Ä13 Aleksandra Kudrjasova Euroopa Liidu kaubanduspoliitika Lühiülevaade Õppejõud: Diana Tandru Mõdriku 2013 1 Sisukord 1.Iseloomustus ....................................................................................................lk 3 2. Sise-ja vääliskaubandus...................................................................................lk 3 3. Kaubandus ülemaailmne süsteem.................................................................lk 5 4. Kauplemine juhtpositsioon maailmas..........................................................lk 6 5.Euroopa Liidu kaubanduse ja arengu poliitika põhijooned..............................lk 7 2 1.Iseloom...
Seadusandliku võimu jagunemine: Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel · otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek · olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust · mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö (transport, keskkond, arenguabi, tööohutuse, regionaalse arengu ja sotsiaalpoliitika küsimused) · Osades tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus kaasotsustamismenetluseks Euroopa Kohus · EK on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks · igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi · kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust
..................................................................9 aKOV demokraatia.......................................................................................................................................................9 e)KOV-i enesekorraldus ja arendamine.......................................................................................................................9 f)Piirkondliku koostöö ja Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamise problemaatika..................................................9 g)KOV rahastamine, tulubaasi kujundamine.............................................................................................................10 h)Reformi mõju teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile........................................................................................10 1. Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad
Erakonna esindajad valitsustes Rahvaliidu eelkäijate ridadest kuulusid valitsusse: Aavo Mölder 1992-1995 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Rahvaliit valitsustes: Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister; Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister; Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister; Tiit Tammsaar 2003 - 2004 põllumajandusminister; Ester Tuiksoo 2004 - 2007 põllumajandusminister; Aivar Sõerd 2005 - 2007 rahandusminister; Rein Randver 2006 - 2007 keskkonnaminister.
esmatarbekaupade kui kinnisvara hinnad. Ettevõtjate poole pealt vaadates on lisaks negatiivne tõik, et töötajate väljaränne võib teatud erialadel tekitada surve palgatõusuks. Ajude väljavool – See tähendab haritud ja heade oskustega töötajate lahkumist Eestist. Pikemas perspektiivis toob selline protsess kaasa nii tootlikkuse kui ka riigi konkurentsivõime vähenemise. Sellega kaasneb ka regionaalse ebavõrdsuse suurenemine. Rahvastiku vananemisest tulenevaid probleemid- lahkub palju noori, kes parimas pereloomeeas Sotsiaalsed probleemid- NT: sageli jäetakse lapsed vanavanemate kasvatada või päris omapead, perekonnad lähevad lõhki jne. - Kui visioneerida tulevikku, siis kuidas muutub olukord Teie arvates Eestist väljarände puhu järgneva 50 aasta perspektiivis?
Erinevused piirkondades Toimumas on rahvastiku koondumine suurimatesse linnapiirkondadesse, eeskätt pealinna- ja Tartu linnapiirkonda, sest muude piirkondade arenguväljavaated on demograafilise muutuse tõttu ebasoodsamad. Siserändes tuleb kõige sagemini esile rändesuundumus nende tagamaale ja ääremaa omavalitsusele on paraku olnud negatiivne siserände saldo. Siserände suundumused tervikuna ja eeskätt noorte siseränne on siiski üheks suuremaks regionaalse arengu väljakutseks tänases Eestis . Noored 15-29 aastased on olnud kõige aktiivsemad elukohavahetajad maakondade äärealadelt Tallinna ja selle tagamaale. Noored lahkuvad kuna maakondades pole kõrgkoole ja edasiõppimisvõimalusi, ega ka muid eduvõimalusi suuremate linnapiirkondadega ei ole Eesti rahvastiku inimkapitali arengule iseenesest halb. Noorte rännete eeskujuks on suuresti vanemaealised põlvkonnad. Oluliseks piirkondlikke arengutingimusi mõjutavaks
Peatükk "Gasell" Birchi indeks Näitab kui palju on töötajate arv teatud aja jooksul kasvanud Absoluutne töötajate arvu kasv x suhteline töötajate arvu kasv Näide: Kui töökohtade arv firmas kasvab 200st 800ni aastatel 2005-2007, oleks Birchi indeks selline: =(800-200)x(800/200)=600x4=2400 Giacomo Becattini Itaallane 1927 Majandusteaduste professor Firenze ülikoolis (1968) Piirkondlik majandusidee Asutas Toskaana Majandusliku Planeerimise Regionaalse Instituudi Uurimused Tegutses kogu oma kärjaari Firenze ülikoolis Piirkondlikele majandustele suunatud uurimistööd Sotsiaalsetel ja kultuurilistel teguritel suur mõju piirkondlikule kasvule ja arengule · Koostöö majandusteadlase Christopher Freemaniga(1960. a London) · Tähtis uurida tegeliku elu nähtusi ja olla ühiskonnale kasulik Selleks, et välja selgitada, kuidas majandused ja ühiskonnad funktsioneerivad ning kuidas vältida
2.presidentaalne vabariik. Rahvas valib otse presidendi kui parlamendt(vene, usa). Rahvas saab uue valitsuse pärast presidendi valimisi mitte parlamendi valimisi. Autoritaarneriik. Seaduse muutmine käib valitseja suva järgi pole õigeid valimisi, kodanike organisetsioone on ainult 1 erakond. Totalitaarneriik. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimunut. (Kodanike eraelu ametialasdeid suhteid ja liikumised.) Siirderiigid. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning regionaalse võimu vahekorda: *föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida. *kodanikel on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda salaj. *hääled loetakse ausalt ja tlemused avalikustatakse täielikult.
Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooniga (IMO)) · võetud meetmeid, et takistada kõik ebaseaduslik heide Läänemerre laevade poolt · loodud rahvusvaheline tegevuskava võitlemaks meresaastamise vastu, mis ühendab kõiki üheksat HELCOMi riiki2 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Helcom 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Helcom Läänemere Agenda 21 Otsus Läänemere piirkonna riikide regionaalse säästva arengu alase koostöö algatamiseks tehti 1996. aastal Visbys Läänemeremaade Nõukogu (Council of the Baltic Sea States - CBSS) tippkohtumisel, kui Läänemere-äärsete riikide juhid ja välisministrid ning osalenud Euroopa Liidu esindajad otsustasid käivitada regionaalse Agenda 21 loomise. Läänemeremaade Nõukogult saadud mandaadi alusel võtsid piirkonna keskkonnaministrid 1996. a.
turuplatvormi. Turgude ühendamine on suur samm edasi, sest ühise turuplatvormi kasutuselevõtt suurendab riikide vahelise kauplemise efektiivsust. Selle tulemusel muutub ka tootmise efektiivsus. Rohkem, kui kunagi varem, tuleb investeerimisotsuste tegemisel hakata arvesse võtma piiriülese konkurentsi mõju. On selge, et garanteeritud turuosale ei saa tulevikus loota ükski Eesti tootja. Turgude avamise tulemusel tekib alus regionaalse tööjaotuse tekkeks, mis on kahtlemata tarbijate huvides. Turule hakkab pääsema see elekter, mille tootmine on kõige konkurentsivõimelisem ja tarbijale taskukohasem. Pehme talve tõttu on elektri hind Põhjala elektribörsidel olnud võrdlemisi madal ja mitmed kommentaatorid on juba ennustanud hindade jätkuvat alanemist suveperioodil. Julgen nendes ennustustes kahelda. Seda põhjusel, et alates Eesti NPS hinnapiirkonna avanemisest on
riigieelarve kontrolli erikomisjoni Rahvaliit varasemates valitsustes Aavo Mölder 1992 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister; Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister; Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister; Tiit Tammsaar 2003 - 2004 põllumajandusminister; Ester Tuiksoo 2004 - 2007 põllumajandusminister; Aivar Sõerd 2005 - 2007 rahandusminister; Rein Randver 2006 - 2007 keskkonnaminister. Erakonda kuuluv skandaalseim isik: Villu Reiljan Ükskõiksus Eesti loodushoiu suhtes kui ka korruptiivsetes tehingutes. Reiljanit on seostatud maadevahetusafääri süüasjaga. Rahvaliidu ajaleht
Tollal naasis kodumaale poliitilisi pagulasi ja majanduskriisi tagajärjel mujal Euroopas töötuks jäänuid. 1978 töötas lepingualusel muudes Euroopa riikides 392 000 hispaanlast. Tööstuse areng ja linnastumine on elavdanud siserännet. Linnad hõlmavad 67%, rahvastikust. Majandus Hispaania on tööstus-põllumajanduslik maa. Euroopa Liidu liikmesriigina saab Hispaania Euroopa Liidult toetust, sest ta on teistest Euroopa maadest regionaalselt maha jäänud. Regionaalse mahajäämuse probleemi teeb keerulisemaks varem hästi elanud piirkondade ümberkorraldamine, mille abil püütakse vananenud tööstusharudelt nagu näiteks söekaevandamine, terasetootmine, laevaehitus ja tekstiilitööstus minna üle neile tööstus- ja teenindusharudele, millel on tulevikku. Vähearenenud piirkondi on Hispaanias vaid üksikuid. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/spain/index_et.htm http://www.hot
pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 10. Iseloomusta vabapinnalist põhjavee kihti Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi samas tasandab seda. Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, näiteks savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest (inversioon). Režiimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Ülaveekiht-vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub
majandusoluko d suhted koosseis rd · Valimised · Migratsioon · Sissetulekute · Eetilised kihistumine hoiakud · Regionaalse · Sotsiaalsed majandusareng eripärad programmid Maailmapanga ettevõtluskeskkonna edetabel Maailmapanga uuring Doing Business (DB) 2013 paigutab Eesti äritegemise poolest maailmas 21. kohale. Äri alustamise hõlpsust hinnati Eesti puhul 47. kohaga. Parimaks hinnati Eestis piiriülest kauplemist, kus tuldi 7
geograafid tegelevad. Allpool on toodud välja erinevate inimeste eri aegadel väljapakutud definitsioone ja arvamusi geograafiast: · Geograafia eesmärgiks on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. Ptolemaios, 150 · Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi. Immanuel Kant, 1780 · Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845 · Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja ratsionaalne kirjeldus ja tõlgendus. Richard Hartshorne, 1959 · Geograafia on ühtaegu nii teadus kui ka kunst. Henry Clifford Darby, 1962 · Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. Yi-Fu Tuan, 1991 Inim- ja loodusgeograafia sarnasused ja erinevused
2004-11: EL ja NATO täisliige. Riigi sissetulekude vähenemisega seotud küsimused; kokkuhoimeetmed. Ministeeriumite vastutuspõhimõttest lähtuv halduskultuur. Avaliku halduse reformi strateegiad: 1)Eesmärk oli luua tõhus kodanikule orienteeritud avalik teenistus (keskvalitsuse pädevuse tõstmine; tõhus ja eesmärgile suunatud toimemehhanismid sh parem koordineerimine. 2)2001 avaliku halduse reformi kava hõlmas 5 strateegilist valdkonda: regionaalse arengu tagamine; avalike organisatside funktsioonide optimeerimine; nn eelarve reform, sh finantsjärelvalve suurendamine, sisekontroll; kliendipõhine lähenemine; avaliku teenistuse arendamine. OECD oluline sõnum oli, et rahvas ei jõua oma riiki ülal pidada (vananev rahvastik, vähene sündimus); avalik haldus on killustunud ja detsentaliseeritud (ei toimi ühtse tervikuna) Väljakutsed: 1)tervikliku riigivalitsemise edendamine- pajud ülesanded ei kuulu vaid ühe
Töövaldkonnad · Kultuuri (P. Kreitzberg, SDE) · Komplekteerimine · Maaelu (K. Kotkas, SDE) Alamkoda · Majandus (U. Klaas, Reform) · Otsesed valimised · Põhiseadus (V. Linde, Reform) Ülemkoda · Rahandus (T. Rõivas, Reform) · Seisuslik esindusorgan · Regionaalse printsiibi alusel · Riigikaitse (M. Raidma, Reform) · Tööjaotus · Sotsiaal (U. Reinsalu, IRL) Alamkoja otsuste heakskiitmine · Välis (S. Mikser, SDE) Finantsküsimused eelkõige alamkoja vastutada · Õigus (K-M. Vaher, IRL) · Euroopa Liidu asjade (M. Mihkelson, IRL)
informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tööstusomandi kaitse, konkurentsijärelevalve, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused, vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Konkurentsiamet, Lennuamet, Maanteeamet, Patendiamet, Tarbijakaitseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet. Helir Valdor Seeder põllumajandusminister Valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete
ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata
tõenäoliselt kõige vanem alkohoolne jook. Õlle valmistamist nimetatakse pruulimiseks. Tooraineks oder. Paljudel juhtudel põhjustab ülekaalulisust. VEIN Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook. Alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks. Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholid http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol http://et.wikipedia.org/wiki/Viin_(jook) http://et.wikipedia.org/wiki/Viski http://et.wikipedia.org/wiki/Konjak http://www.prike.ee/kultuur.php?cat=4 http://www.jootargalt.ee/rumm http://et.wikipedia.org/wiki/Lik%C3%B6%C3%B6r http://et.wikipedia.org/wiki/Lik%C3%B6%C3%B6r http://et.wikipedia.org/wiki/Absint http://et
Teadus ise on inimkultuuri üks tähtsamaid saavutusi, resp. hüvesid. Teaduse tekke põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng (tootlike jõudude areng); 2) ühiskondliku tööjaotuse süvenemine. Teaduse spetsiifika, mille poolest ta erineb teistest inimtegevuse aladest, väljendub uue otsingus. Teaduse põhiülesanded: 1) turunõudlusele vastavate tootmisvõimsuste arendamine ja nende efektiivne kasutamine. Tootmisvõimsusi tuleb korrigeerida turunõudlusele vastavalt. 2) tootmise ainelise ja regionaalse struktuuri selline täiustamine, mis vastaks rahvamajanduse kõige mitmekülgsematele vajadustele ja tagaks kõigi piirkondade majandusliku arengu kiirendamise. Majandusõpetuse olemus Majandus kui uurimisobjekt on keeruline süsteem. Selliseid süsteeme kirjeldav teooria, seda enam aga fikseeritud tingimustel formuleeritud mudel, ei saa olla kunagi üks ja ainuõige. Sõltuvalt lähtesituatsioonist, eesmärkidest ja valitud meetoditest saab majandusprotsesside
» pakkus minister. «Me ei pea rääkima tööle võetavast pensionärist. Jah, ta on 65. aastane ja ta soovib töötada, järelikult tema pensioniiga algab kunagi hiljem. Me ei peaks teda pensionäriks sildistama,» andis Sikkut mõista, et tulevikus tuleb tõenäoliselt tunduvalt kõrgema eani tööl käia. Märksa olulisemaks pidas ta seda, et tööjõuturule saaks tulla kõik Eesti inimesed, kes tööle tulla tahavad ja seda suudavad. «See on parem nii ühiskonna sidususe ja regionaalse arengu seisukohalt, lisaks aitab see vähenenud töövõimega inimesi, ääremaal elavaid inimesi ja vanemaealisi inimesi,» leidis naine. Nõudlust mõjutavad tegurid Tarbijate harjumuste ja eelistuste muutus Sikkuti sõnul on Eesti probleem hoopis see, et meil diskrimineeritakse liiga palju vanemaealisi inimesi, kes tahavad tööjõuturule tulla. «See, kui palju värbamisel vanust arvesse võetakse, on ehmatav! Meil on ajakirjanduses lood, et 55
astme kohtutes on protseduurid õigesti läbi viidud.) Lisaks on võimalik edasi kaevata Euroopa kohtusse kelle otsust võib aga ei pea Eesti Riigikohus arvestama. 11. KOV ülesanne KOV ülesanne on kohaliku elu korraldamine, KOV-l on oma eelarve(vallad linnad) 12. Regionaalpoliitika vajadus Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Regionaalpoliitika hõlmab endas nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi. 13. 14. 15. 16. 17. EL(27 liiget) Euroopa parlament EL kodanike esindus, ÜL: EL seaduste vastuvõtmine ja EL eelarve vastuvõtmine(5aastat, eestist 6 liiget, kokku 706 liiget) EL Nõukogu liikmesriikide valitsuste esindus, ÜL: seaduseelnõu arutlus. Euroopa Komisjon EL esindus ja täideviiva võimu esindus, ÜL: algatada seaduseelnõusid, jälgida täitmist.
Ameerika Koostöö Assotsiatsioonile (ALADI) 11 liiget Lõuna Ühisturg (Mercosur) 5 liiget kaubandusepiirangute vähendamine ning vabakaubanduspiirkondade loomine Vaikse Ookeani Basseini Majanduskooperatsioon (APEC) 21 liiget vabakaubanduspiirkonna rajamine aastaks 2020. Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) 10 liiget kaupade, teenuste, kapitali ja tõõjõu vaba liikimine liikmesriikide vahel aastaks 2015. Lõuna-Aasia Regionaalse Koostöö Assotsiatsioon (SAARC) 8 liiget selle raames loodi Lõuna- Aasia Vabakaubanduspiirkond (SAFTA) 7 liiget tollimaksude kaotamine liikmesriikide omavahelises kaubanduses aastaks 2016. Araabia Liiga 22 liiget Araabaia Riikide Koostöönõukogu (GCC) 6 liiget Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) 15 liiget saavutada majanduslik sõltumatus liikmesriikidele ühise turu ja rahaliidu abil Aafrika Liit 53 liiget eesmätk sarnane Eliga 8
Põlevkivi • -musta või pruuni värvi settekivim. • -koosneb mineraalidest ja orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeaste ja vöödiline väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja
3. Planeerimissüsteem. Planeerimistüübid alates kõrgemast: - Üleriigiline planeering Ruumiline planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Seaduse järgi on see aluseks maakonnaplaneeringule. Üleriigilise planeeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse §6 lõige 2: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete määramine; 2) Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. - Maakonnaplaneering Koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta
· Suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele samas esineva tööpuuduse taustal; · Elatustaseme tõusust tingitud palkade tõus; · Kõrge kvalifikatsiooniga tööliste kõrgem sotsiaal-poliitiline aktiivsus; · Suurenenud sotsiaalne vastutus ühiskonna kõigi liikmete heaolu eest. · Kasvav konkurents rahvusvahelistel ja riiklikul tööjõuturul Personaliga seotud uuringud: Makrotasandil (riigi tasandil): · Töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine; · Tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes; · Personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades; · Erialase väljaõppe korraldamine. Ettevõtte tasandil: · Tööjõu jaotumine ja tootlikkus; · Tööjõu liikumise(voolavuse) prognoosimine; · Tööjõu defitsiidi(ülekülluse) lokaalne prognoosimine · Tööliste kohanemine tehnika ja tehnoloogia arenguga. Töö olemus
Kohalikud omavalitsused: - 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Kollektiivpõllumajanduse territoriaalse loogika järgi - 1990ndad ja hiljem: ökonoomika Praeguse haldussüsteemi miinused: - Väiksusest tulenevad võimetused kvaliteetsete ja piisavate teenuste pakkumiseks - Võimetus vältida tühiinvesteeringuid, killustatust - Väiksusest tulenev korruptsioonioht - Omavalitsuste rahastaine - Regionaalse tasandi nõrkus ja KOV-de vahelise koostöö ebapiisavus KÄIMASOLEVAST HALDUS-TERRITORIAALNE REFORMIST - Maavalitsuste kaotamine, ülesannete delegeerimine KOV-dele jt subjektidele - Märgatav KOV-de arvu vähenemine, eeldatav minimaalne suurus 5000 elanikku - Mitmed eesmärgid tulenevalt eeldatavalt suuremate omavalitsusüksuste ,,plussidest" - Erandid: väikesaared ja veel mõned - Haldusmuutused vaevaline tegevus.
Tööjõumahukas majandusharu Kogu riigi territooriumi hõlmav tegevus Välisvaluuta sissetooja Olemasoleva tööhõive säilitaja ja uute töökohtade looja Maksude näol raha tooja riigi ja kohalikesse eelarvetesse Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele sobiv majandussektor Tugevalt seotud teiste majandusharudega Suure kasvupotentsiaaliga majandussektor Üldise toimetuleku ja elukeskkonna parandaja Maapiirkondade ja regionaalse arengu tõhustaja Ökoturismi roll majanduse ümberkorraldamises Ökoturism on oluline regionaalse arengu tööriist, mis võimaldab piirkondade enda potentsiaali ja ressursside ärakasutamist. Turism, sh. ökoturism toimib majandusliku regulaatorina, kus kõrgemal majanduslikul tasemel olevad piirkonnad toetavad vaesemaid, viibides maapiirkondades turistidena. Toimub tulude iseeneslik ümberjaotamine ilma riikliku regulatsiooni meetmeteta.
5.1 Autotööstus Henry Ford muutis auto paljudele inimestele kättesaadavaks tarbekaubaks. Ford T mudeli tootmisel rakendas ta ühena esimestest konveiermeetodit. Piltlikult öeldes sõitsid Fordi tehase ühest otsast sisse vagunid maagi ja söega ning teisest otsast väljus üleni mustaks värvitud valmistoodang omadel ratastel. Samalaadse suurkombinaatidel põhineva masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes teisteski tootmisharudes. Masstootmise tulemusena jäi autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus. 1970. aastate energiakriisi aastail osutusid edukateks väikesed säästlikud ja odavad Jaapani autod. Jaapani autotootjate edu põhjus Euroopas ja Ameerikas ei olnud ainult väikesed palgakulud ja odav hind, vaid ka uus tootmiskorraldus. Jaapanlased rakendasid tugit...
raamatuillustratsioonide näitus Kolomnas ja Karsnoarmeiskis. Aprillis sai uue püsinäituse endale A. H. Tammsaare majamuuseum Esto-Sadokis Kaukaasias. Euroopa päevade raames tutvustati Eestit mitmes linnas: Kaasanis, Stavropolis ja Permis. Permis avati Annika Haasi, Birgit Püve ning Age Petersoni fotonäitus eesti vanausulistest ,,, Revisited". Kaasani Riiklikus Ülikoolis toimunud debatil ,,Haridusprobleemid globaliseerumise ja regionaalse arengu taustal" oli üks peaesinejatest Tartu Ülikooli prorektor Birute Klaas. Muudest üritustest tuleb kindlasti esile tõsta Vladimiri linnas veebruaris toimunud kindral Laidoneri sünniaastapäeva tähistamist. Kirjanduse poole pealt väärib tähelepanu Juri Lotmani raamatute « » ning "Kultuuri ettearvamatud mehhanismid" esitlused Moskvas (viimase puhul lisaks ka Peterburis). 2010. aastal ilmus täielikult viieköiteline Eesti-Vene
ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus. Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile. Presidentaalne vabariik: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. 5. Föderaal- ja unitaarriik. Föderaalriik: Regionaalse ja kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erined riigiti suuresti. (Näiteks: USA, Saksamaa ja Venemaa) Unitaarriik: Kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. (Näiteks: Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti ja Skandinaavia) 6. Mis on põhiseadus? Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus 7. Millised on demokraatliku valimise 4 tunnust? · Kanditaare on ühele saadikukohale mitu.
vett rohkem erinevateks vajadusteks. 7) Välismajandus ja selle trended: mis on üleüldine olukord välismajanduses ja millised on suunad tulevikuks, ka väljaspool riiki toimiv või mittetoimiv majandus mõjutab kõik majandusüksusi. 8) Valuuta stabiilsus: stabiilne valuuta tagab meile ka kindlustatuma majandusolukorra 9) Eelarve tasakaal: tulude ja kulude vastavuse printsiip 10) Regionaalse majandusarengu eripärad: erinevates regioonides on majandus erineval tasemel. Sotsiaalsed tegurid: 1) Elanikkonna ja tarbijate elustiil ja selle muutused: elanikkonna vähenemine Võru linna vähendab tarbimist, tarbijate elustiil vastavalt sellele, kui palju vaba raha on inimestel. 2) Demograafiline olukord: kuidas elanikkond jaotub, kus suuremad tarbijad jne. 3) Eetilised tõekspidamised, religioosed iseärasused 4) Rahvuslik koosseis
Projekti rakendumisel on põllumajandussektorile (tootjad, riiklik järelevalve, põllumajandusuuringud jm) internetipõhiselt kättesaadav kogu olemasolev ja loodav teaduspõhine kaardimaterjal, mis võimaldab olemasolevat informatsiooni paremini kasutada põllumajandusliku tootmise efektiivsuse ja põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse tõstmise eesmärgil. Projekti tulemused võimaldavad välja töötada teadmistepõhise, efektiivselt toimiva ja keskkonda säästva Eesti põllumajanduse regionaalse arengukava. Projekti rakendumisega tagame looduslike ja majanduslike ressursside efektiivsema ja säästlikuma kasutamise, tõstame Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Efektiivsema ja säästlikuma põllumajandustootmise tulemusena suureneb Eesti toidukaupade tarbimise osakaal nii sise- kui ka välisturul. Põllumeeste nõustamine ja täiendkoolitus omandab uue kvaliteedi. AMGIS on aluseks konkreetse talu või ettevõtte majanduslikult tasuvate
Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka.Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Suurenev konkurents nii rahvusvahelisel kui ka siseriiklikul tööjõu turul sunnib rohkem tegelema personali arvukuse ja rakendamise küsimustega: Töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise prognoosimine Tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade järi Personali kasutamine – kõrge tootlikkuse tagamine: Tõõjou kogu vajaduse hindamine, mis tuleneb firma toodangust ja müügikäibest, personali kvalifikatsioonist ja firma poliitikast Eesmärkide püstitusest, tootluse tõstmise meetmetest Tulemuste hinnang- võrdlemine, parendamine Firma personal jaguneb: Juhtivpersonal- direktsioon ja peaspetsialistid
Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu toimel ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest. Põhjavesi on üldreeglina värvitu kuid sooveed pruunid, üldreegilina lõhnata ja maitsetu. 9. Vabapinnaline põhjaveekiht Esimene põhjavee kiht vett pidaval kihil, näiteks savi pidemel. Reziimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest. Vabapinnalise vee korral veeping üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda. Ülaveekiht- vabapinnalise põhjavee eriviorm, sageli on teke tehnogeenne. Reostuskatitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline,
Maaelu arengupoliitika peab olema integreeritud ning lähtuma kohalikest strateegiatest, mis võimaldavad eluliselt tähtsate töökohtade loomist või säilitamist. Tootmisüksuste ja toiduainetetööstuse kaasajastamine peavad tagama konkurentsivõime, eriti toodete kvaliteedi säilitamise. Selle valdkonna prioriteetsed on tegevused, mis võtavad arvesse tarbijate suurenevat nõudlust: hügieeni- ja kvaliteedinõuetele vastavate ning turvaliste toodete, ning kõrge regionaalse ja kultuurilise imidziga kvaliteetsete kohalike toodete järele Põllumajanduse on oma roll keskkondliku ja territoriaalse ühiskondliku iseloomuga toodete valmistamisel. II Struktuurfondid Euroopa liidul on 4 suuremat struktuurfondi, mis avanenud osaliselt või täielikult ka juba Eestile. Struktuurfondide eesmärgiks on vähem arenenud regioonide järeleaitamine. Struktuurfondid jagunevad järgnevalt.
hindamine - tegevuskava täitmise jälgimine, vajadusel plaani muutmine ning püstitatud eesmärkide täitmise hindamine, teenuste arendamine ettepanekute tegemine teenuste planeerimiseks ja arendamiseks, juhtumi lõpetamine 8 1. Sotsiaaltöötaja tegevus ühiskonna sotsiaaltöös - Arendusprojektide ja sihtprogrammide koostamine ja läbiviimine, piirkonna probleemi(de) analüüs ja andmete kogumine elanikkonnalt ja institutsioonidelt, regionaalse arengu perspektiivide sõnastamine, kogukonna hindamine, läbirääkimiste pidamine elanikkonnaga ja institutsioonidega ning poliitiliste parteide jm liikumistega, arengueesmärkide sõnastamine ja tegevuse hindamine, vajadusel tegevuse korrigeerimine, muutuste juhtimine, sotsiaalsete aktsioonide läbiviimine, teenuste arendamine, võrgustikutöö, kogukonna nõustamine ja jõustamine 2. Sotsiaaltöö tasandid sotsiaalhaldus, klienditöö,
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
rahvusvahelist abi; 13) teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras; 14) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. (3) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees on siseminister. (4) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus. § 4. Regionaalne kriisikomisjon (1) Päästeameti kohalik päästeasutus moodustab oma tegevuspiirkonnas alaliselt tegutseva regionaalse kriisikomisjoni. (2) Regionaalne kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist regioonis; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise,
14) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. (3) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees on siseminister. (4) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus . § 4. Regionaalne kriisikomisjon (1) Siseminister moodustab päästekeskuse tegevuspiirkonnas alaliselt tegutseva regionaalse kriisikomisjoni. [RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010] (2) Regionaalne kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise korraldust, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist regioonis; [RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]
3. Eesti keele ja kultuuri väärtustamine kultuurilise mitmekesisuse tingimustes. Eesti keele ja eestikeelse kultuuri säilimise ja arenemise jaoks tingimuste loomine on Eesti riigi üks peamisi ülesandeid. Eesti keele stabiilse arengu tagamiseks väärtustatakse riigikeele kõrval ka teisi Eestis kasutatavaid keeli: inglise keelt rahvusvahelisi suhtlemise põhilise vahendina, teisi keeli vähemusrühmade rahvusliku identiteedi tähtsa koostisosa ja regionaalse suhtlemisvahendina. 4. Õpivõimaluste paljusus. Rakendatakse erinevaid õppekavu, õppeasutuste tüüpe ning õppevorme, arvestatakse erivajadustega õppijate haridusvajadusi. 5. Ühtsus. Haridussüsteem toimib ühtse seadustiku, ühtsete standardite, ühtse õppekavade süsteemi alusel ja ühtse õppeasutuste süsteemina, mille tegevuse üldpõhimõtted ei sõltu õppekeelest, omandivormist ega õppetasemest. 6. Avatus ja paindlikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
