Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö (0)

Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö
1.Too 5 näidet Eestist kui heaoluühiskonnast.
1. Sünnitoetus – iga sündiva lapse pealt maksab riik vanemale 320 eurot.
2. Samasooliste kooseluseadus – iga abielu on aksepteeritud.
3. Töötuskindlustus – tagab töötuks jäänud töötajale asendussissetuleku, mis samas toetab tööotsinguid ja pakub tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal.
4. Sooline võrdõiguslikkus – hääletamisõigus kõigil vähemalt 18.aastastel kodanikel, nii naistel kui meestel.
5. Tulude ümberjaotamine väiksemate võimalustega ehk majanduslikult vähem kindlustatute kasuks – näiteks organisatsioon Eesti Toidupank.
2.Kas Sinu arvates on rahvusel kaasaegses maailmas enam tähtsust? Palun põhjenda.
Rahvusega kaasnevad keeled ja kultuurid, mis omakorda muudavad meie maailma mitmekesisemaks. Kaasaegses maailmas kaovad rahvused , kui need kaotavad oma identiteedi. Rahvuse hoidmine on tähtis juba sellepärast, et riigid erineksid teineteisest. Mina arvan, et isegi kaasaegses maailmas on sellel tähtsust, sest rahvusi on nii palju, et nende muutmine üheks suureks oleks väga raske. Rahvusega kaasnevad ühised väärtused ja traditsioonid ja need ei saa kaduda, sest inimesed ei jõua kunagi sellisele arusaamale, mis sobiks kõigile. Samuti on rahvusel tähtsus, sest sellega kaasnevad erinevad kultuurid ja maailmapildid, mis tekitavad huvi teise rahva esindajates. Just sellepärast reisivad inimesed erinevatesse riikidesse ning tutvuvad erinevate rahvuste ja kultuuridega ning kui neid poleks, ei oleks ka mõtet reisida , sest kõik oleks samasugune .
3.Kas Eestisse võiks ehitada mošee? Palun põhjenda.
Eestisse mošee ehitamisel on nii häid kui halbu külgi. Arvan, et praeguse aja ühiskonnas, mil Eestisse saabub palju põgenikke, tuleks mošee olemasolek kasuks. Eelkõige aitaks see põgenikel siinse eluga paremini kohaneda ning lisaks palvetamisele, saaksid moslemid seal omavahel suhelda. Samuti tekitaks see Eesti rahva seas huvi selle usu vastu ning muudaks neid leplikumaks. Muidugi tooks see endaga kaasa lahkhelisi ja probleeme ning riigile läks mošee ehitamine kalliks maksma. Kuid arvan, et positiivseid aspekte mošee ehitamisel on rohkem ning seda tuleks teha.
4. Kas toetad pigem parem- või vasakpoolset ideoloogiat ? Põhjenda.
Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism ja konservatism . Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et igale inimesele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Mina pooldan pigem parempoolset ideoloogiat, sest kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg ikka isiklikest jõupingutusest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp . Sellepärast pole minu arvates õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tuleviku kindlustamisele. Samuti ei peaks riik tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Kuna olen väga traditsiooniline inimene ja pean perekonda esmatähtsaks arvan, et kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Kui inimesel puudub perekonna tugi, peaks riik maksma talle abirahasi ja toetusi.
5.Mida muudaksid Eestis, kui oleksid peaminister ?
Kui oleksin Eesti peaminister, muudaksin ma esimese asjana seda, et võrdsustaksin inimeste palgad nii palju kui võimalik. Ettevõtete juhid, direktorid on alati saanud kõrgemat palka kui nende töötajad, sest siis tuleb mängu vastutuse hind. Kuid miks on riigiametnike ja ministrite palgad nii suured? Kui riigil läheb halvasti ja rahvas ei ole rahul, siis ei peaks ka meie esindajad suuri palkasid saama. Tegelikult ei ole ju ükski poliitik ühiskonnale rohkem vajalik kui õpetaja, prügivedaja, koristaja või poemüüja. Nii ilma nende ametite pidajateta kui poliitikuteta ei toimiks riigi elu. Kuigi palkade erinevus on vältimatu ja jääv, on nende võrdsemaks muutmine võimalik.
Samuti muudaksin ma gümnaasiumi haridussüsteemi. Olen terve elu käinud eliitkoolis ja pooldan täielikult nende süsteemi. Põhikoolis on kõik ained kohustuslikud, sest õpilastel peab tekkima harjumus õppida. Teine lugu on aga gümnaasiumis, kus õpilastel on tekkinud juba kindlad huvid ja ained, mida soovivad õppida. Muidugi on elementaarseid õppeaineid, milleta ei saa aga arvan, et peaksime minema üle rohkem ameerikalikumale haridussüsteemile. Kus õpilasel on paar kohustuslikku ainet ja ülejäänud on ta enda valik, peaasi et saadakse täis kohustuslik kursuste arv, Gümnaasiumis ainete, mis päriselt huvi pakuvad õppimine, lihtsustab ülikoolis eriala valiku tegemist ning on ka tuleviku plaanis kasulik. Ma ei väida, et praegune süsteem ei toimi, küll aga rääkides eakaaslastega leidub palju arvamusi , kuidas praegust süsteemi muuta.
6.Otsi 4 ettepanekut, mida on poliitikud teinud regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks.
1. Sild Saaremaa ja mandri vahel – parem ühendus, rohkem võimalusi inimestele, ebavõrdsuse vähendamine.
Ettepaneku tegi toonane majandusminister Juhan Parts (IRL) 2007.a lubades, et Saaremaa sild tuleb aastaks 2015. Reformierakonna poliitik Arto Aas aga kirjutas oktoobris 2010, et "Tallinnast Mäoni ulatuva neljarealise maantee kõrval on Saaremaa silla ehitamine üks olulisemaid eesmärke". Mida pole aga siiamaani on sild.
2. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb suunata enam investeeringuid ja arendustoetusi majanduslikult nõrgematesse piirkondadesse. Urve Palo (SDL) on teinud ettepaneku, et riik peaks toetama ettevõtlust maakohtades. Samuti arvab ta, et peaks kaaluma ettevõtte tulumaksu taastamist, siis oleks see maapiirkondades väiksem.
3. Jevgeni Ossinovski ettepanekul on regionaalse ebavõrdsuse vähendamise tarvis vaja hajutada riigi keskaparaadi töökohti maapiirkondadesse, viia osa riigiasutusi pealinnast välja ning luua võimalused 3000 inimese kaugtööks.
4. Liisa Oviiri sõnul vähendavad üürielamud regionaalset ebavõrdsust. Inimesed elavad seal, kus on mugav tööle minna, kus on hea panna lapsi kooli ning kus saab kerge vaevaga kätte kõik vajalikud teenused. Paraku on Eestis piirkondi, nt Hiiumaa ja Saaremaa, mille ettevõtjad on kurtnud, et töökoht on ja leiab ka töötajad, kuid elamispindu neile pole. Oviiri ettepanekul valmib 2020.aastaks Eesti eri piirkondadesse 6000 üürikorterit.