Erinevused piirkondades (0)

Edgar
Erinevused piirkondades
Toimumas on rahvastiku koondumine suurimatesse linnapiirkondadesse, eeskätt pealinna- ja Tartu linnapiirkonda, sest muude piirkondade arenguväljavaated on demograafilise muutuse tõttu ebasoodsamad. Siserändes tuleb kõige sagemini esile rändesuundumus nende tagamaale ja ääremaa omavalitsusele on paraku olnud negatiivne siserände saldo . Siserände suundumused tervikuna ja eeskätt noorte siseränne on siiski üheks suuremaks regionaalse arengu väljakutseks tänases Eestis . Noored 15-29 aastased on olnud kõige aktiivsemad elukohavahetajad maakondade äärealadelt Tallinna ja selle tagamaale. Noored lahkuvad kuna maakondades pole kõrgkoole ja edasiõppimisvõimalusi, ega ka muid eduvõimalusi suuremate linnapiirkondadega ei ole Eesti rahvastiku inimkapitali arengule iseenesest halb. Noorte rännete eeskujuks on suuresti vanemaealised põlvkonnad. Oluliseks piirkondlikke arengutingimusi mõjutavaks suundumuseks on tänapäeval üldised muutused rahvastiku igapäevases ruumilises käitumises, eeskätt elanike ruumilise mobiilsuse ja pendelrände kiire kasv ja igapäevaste tegevusruumide avardumine. Eesti inimeste igapäevane tööga ja vaba- ajaga seotud mobiilsus piirkondlike tööjõuareaalide keskuste ümber on muutunud üha intensiivsemaks ja vahemaad pikemaks. Ühelt poolt suurendab see koormust keskkonnale. Teisalt loob suurenev mobiilsus uusi eeldusi piirkondlikuks arenguks. Mobiilsuse kasu kõrval on ka rahvastiku ruumilise paiknemise sesoone ebaühtlus oluliselt suurenenud seega varieerub nõudlus geograafiliselt eri teenuste järgi ajas märkimisväärselt. Sesoonse rände põhjustavad suuremas osas linnaliste omavalitsuse inimesed, kes lähevad suveperioodiks linnas ära maapiirkondadesse.
Aktiivsem majandustegevus on endiselt koondumas pealinnaregiooni ja teistesse suurematesse keskustesse, mille kõrval jäävad muude piirkondade panused sisemajanduses kogutoodangusse liiga tagasihoidlikuks . SKT geograafiline jaotus näitab, et aktiivsem ja tootlikum majandustegevus on ettearvamatult koondunud piirkondadesse kus paiknevad suuremad linnad ja on suurem elanike kriitiline mass. Majanduskasvu ja kogutoodangu regionaalsete erinevuste suurenemine on olnud jätkuv. Ettevõtlusaktiivsus on positiivse trendina suurenenud kõikides Eesti maakondades, kiirem kasv on toimunud just seal kus on ettevõtlusaktiivsus olnud niigi kõrgem ka varem. Piirkondlikud erinevused ettevõtlusaktiivsuses erinevalt sisemajanduses on kogutoodangust jätkuvalt kasvamas . Väga oluline on aidata tõsta ettevõtlusaktiivsust kõikjal Eestis eriti maapiirkondades. Ettevõtete juurde kasvu tempo on pärast 2005 aastat olnud kiirem maakondades. Kahaneva konkurentsivõimega ettevõtlusharudes on hõive piirkonniti üsna erinev. Suurema töötuse määraga maakondades toimunud siserände tagajärjel on ka mõnevõrra kiirem rahvastiku vähenemine. Töötuse regionaalsed erinevused on majanduskriisi mõjul kahanenud. Linnalistes asulates on rohkem töötuid kui maalistes asulates. Tööjõu haridustaseme erinevused on kasvanud Harju- ja Tartu maakonna kasuks ja ülejäänud maakondade kahjuks. Tööealiste ümber- ja täiendõpe on üheks olulisemaks hoovaks mis on viimastel aastatel suurema töötuse tasemega maakondades olnud. Tööturu olukorra ja tööhõive regionaalsed erinevused sõltuvad suuresti piirkondlike tööjõuareaalide toimimisest. Eesti elanike sissetulekute maakondlikud erinevused on proportsionaalselt vähenenud. Maapiirkondades on selgelt väiksemad sissetulekud kui linnapiirkondades. Ka riigi teenused ei ole täna regionaalselt ühtlaselt hästi kättesaadavad.