Kivimid Eestis (0)

Kivimid Eestis
Koostasid: Ranno Kiveste
Egle Kuusik
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
2012
Põlevkivi
• Põlevkivi- on peenekihiline musta või
pruuni värvi settekivim. Koosneb
mittetäielikult lagunenud orgaanilisest
ainest ja mitmesugustest mineraalidest.
Orgaaniline osa koosneb enamasti
vetikate või bakterite jäänustest
moodustunud kerogeenist.Kasutatakse
fossiilse kütuse ning keemiatööstuse
toorainena.Leidub Kirde-Eestis.
Põlevkivi
• -musta või pruuni
värvi settekivim.
• -koosneb
mineraalidest ja
orgaanilistest
ainetest.
• -tähtsaim maavara
Eestis.
• -kasutatakse
kütusena.
Põlevkivi leiukohad
Gneiss
• Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt
kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel
põhiline. Tähtis on moondeaste ja vöödiline
väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde
lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või
muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim
savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub
edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja
temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks.
Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on
kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja
paljudes muudes kohtades.
Gneiss
• -moondekivim
• -sisaldab päevakivi ja
kvartsi
• -rändkivi
• -leidub kogu Eesti
aluskorras
• -kasutusel laialdaselt
ehituses ja disainis
Graniit
• Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise
struktuuriga tardkivim.Peale magma kristalliseerumise
saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise
käigus.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja
päevakividest. Eestis leidub graniiti aluskorras ja
rändkividena. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski
mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest
moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast
tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride ning
mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks
Graniit
• -punakas,roosakas
või hall tardkivim
• -koosneb kvartsist ja
päevakividest
• -kasutatakse ehituses
mälestus- ja
hauasammaste
valmistamiseks
Graniidi leiukohad
Fosforiit
• Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi
fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega
magmakivimeid on olemas , mida tihti samuti fosforiidiks
nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis, mineraal
apatiidina. Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui
tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%.Fosforiidilademed
on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud
jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide
(lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist)
kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid
madalas šelfimeres.Fosforiit on tähtis maavara, mida
leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata.
Fosforiit
• -sisaldab fosforit
• -settekivim
• -kasutatakse
väetisena
• -on tekkinud
organismide settinud
jäänustest
Fosforiidi leiukohad
Paekivi
• Paekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite –
lubjakivi,dolomiidi ja mergli üldnimetus.Tavalisim
paekivi on lubjakivi, mille karbonaatsest osast
moodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO
sisaldus on kuni14% ja lahustumatu jäägi
sisaldus on kuni 25%. Tihti esineb lisanditena
savi osakesi, glaukoniiti ja liiva. Lisanditest
oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieeruda
valgest või kollakashallist kuni rohekani.
Dolomiidiks nimetatakse sellist paekivi, milles
magneesiumoksiidi sisaldus on 14% või rohkem.
Mergel on suure savisisaldusega paekivi.
Paekivi
• - värv, võib varieeruda
valgest või
kollakashallist kuni
rohekani
• -on hõlpsasti
töödeldav
• -kasutatakse ehitustel
• -tehakse skulptuure
Lubjakivi
• Lubjakivi on peamiselt kaltsiumkarbonaadist
(CaCO3) koosnev settekivim. Peamine mineraal
on kaltsiit. Peamine osa lubjakividest on
moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist
kodade ladestumisest veekogude põhja, mis
kivistudes ning tihenedes moodustavadki
lubjakivi. Tänu sellele sisaldavad lubjakivid tihti
kivistisi. Teine võimalus lubjakivi
moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi
sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub
näiteks allikalubi.Põhja- ja Lääne-Eestis
Lubjakivi
• -settekivim
• -moodustunud
protistide kodade
ladestumisest
• -koosneb
kaltsiumkarbonaadist
• -kasutatakse lubja
tootmiseks tööstustes
Lubjakivi leiukohad
Marmor
• Marmor tekib paekivide moondumisel.
Peamiseks mineraaliks kaltsiit või dolomiit.
Marmorite värvus on väga varieeruv –
helevalgest mustani. Marmorile on sageli omane
voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt
ülessulanud kivimite liikumisest üksteisesuhtes.
Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja
dekoratiivkivina. Eestis leidub marmorit väheses
koguses moondunud aluskorrakivimeis.
Marmor
• -moondekivim
• -värvus helevalgest
mustani
• -sisaldab galtsiiti ja
dolomiiti
• -kasutatakse
ehitusmaterjali ja
dekoratiiv kivina
Basalt
• Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult
musta värvi vulkaaniline kivim. Basalt koosneb
põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja
titaanoksiididest ning oliviinist.
Ränioksiidisisaldus 45...52%, leelisoksiidealla
5%. Basaldist koosneb suurem osa ookeanide
põhjast(ookeaniline maakoor), samuti
moodustab basalt suuri laavavoole maismaal.
Basalt on levinuim kivim maakoore ülaosas.
Kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride
valmistamiseks.
Basalt
• -harilikult must
• -koosneb põhiliselt
plagioklassist,
pürokseenist, raud- ja
titaanoksiididest ning
oliviinist.
• -kasutatakse
ehitusmaterjalina ja
skulptuuride
tegemiseks
Liivakivi
• Liivakivi on settekivim, mis koosneb tsementeerunud
liivast. Põhiline mineraal on kvarts, tsementeerivaks
materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike
kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid.
Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse.
Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi.
Liivakivi on enamasti kihiline. Liivakivi sisaldab tihti
kivistisi, ehk kivimitest on reeglina säilinud vaid
fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib
kvartsiit. Suur osa Eesti aluspõhjast koosneb Devoni
ajastul ladestunud liivakivist
Liivakivi
• -on punaka või
kollaka värvusega
• -settekivim
• -koosneb kvartsist
• -kasutatakse
ehituses, tööstuses,
klaasi tegemisel
Liivakivi leiukohad
Dolokivi ehk Dolomiit
• Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt
laguunide setted, sest tema peamise
komponendi, samanimelise mineraali
sadestumiseks vajalik kõrge
magneesiumikontsentratsioon tekib vee
aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid
on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon,
raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja
organismide jäänuseid on dolomiidis
vähem kui lubjakivis.
Dolomiit
• -settekivim
• -karbonaatkivim
• -tekkinud lubjakivist
• -koosneb mineraalist
• -kasutusel ehituses,
tööstuses
Dolomiidi leiukohad
Looduskaitse objektid
Üksikobjekt
• Kallastel asub
kõige pikem,
umbes 930 m
pikkune Devoni
liivakivi paljand
Eestis.
Järvelained on
liivakivisse
uuristanud mitu
väikest koobast.
Paljandis on üks
Eesti suuremaid
kaldapääsukeste
kolooniaid.
Rändrahnud
• Vaindloo hiidrahn – üks
kõrgemaid
• rändrahne Eestis –
küünib 7,7 meetrini.
• Majakivi Juminda
poolsaarel Lahemaa
• rahvuspargis on üks
matkajate lemmikuid
• Eestis.
Rändrahnud
• Sageli lagunesid
rändrahnud tükkideks
juba jää sees. Nii tekkisid
rahnude kogumid ja
kivikülvid. Matsalu
näärikivid.
• Rahvasuu järgi on see
Kalevipoja lingukivi
• Prossa järve ääres
Vooremaal.
Kivistised
• Nautiloidi kivistis.
• Ürgse teo kivistis Saxby
rannas.