09.13 · 1932 aastani oli olnud 23 valitsust kui üks võim kinnistub, võib olla ka samas probleem. Kuid ka kiire vahetumine on halb, sest ükski ei jõua oma võimu kinnitada. Rahulolematus rahva seas oli väga suur. Sellega kaasnes rahva tüdimus ja pettumus demokraatiast. Kõige olulisem oli see demokraatlik legitatsioon. Tasakaalus välja lakkas toimumast. · Põhiseadus oli nö süüdi, tuli hakata ette valmistama põhiseaduse muutmist. Räägiti korporatiivriigist, ideoloogiast, Euroopas oli tekkinud Saksamaa natsionaalsotsialistlik partei, mis oli väga mõjukas, Itaalias fasistlik partei, selle eeskujul tekkisid sellised liikumised ka mujal, ka Eestis. Eestis oli selle liikumine Vabadussõjas. Moodustati keskliit. Hakati võtma liikmeks ka neid, kes ei osalenud
EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 7-12.KLASS Mis aastal hakkas kehtima Eesti praegune põhiseadus? 1992 Mis oli Kalevipoja laeva nimi? Lennuk Mis värvi passid antakse Euroopa Liidu kodanike lemmikloomadele? Sinised Mitu Eesti naist on pälvinud Vabadussõja risti? Üks. Mis kuu on Mihklikuu? September. Mis aastal sai eesti endale esimese presidendi? 1938 Mille puhul antakse inimesele Lõvi märk? Tulekahjus või veeõnnetuses kellegi elu päästmise eest. Millised on Koidula kolm eesnime? Lydia Emile Florentine Mitu maailmarekordit püstitas Jaan Talts? 43
Näiteks võib maksusüsteem olla ümberjaotava toimega, tagamaks sotsiaalset õiglust ning vältimaks ühiskonna kihistumist. Samuti on sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt võimalik tulude ümberjaotamine muudel alustel. Näiteks võib riik osutada teenuseid, mida igaüks kasutada ei soovi. Kas või seetõttu on lubatud näiteks pensionikindlustuse olemasolu. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Põhiseadus ei kirjuta ette näiteks pensionide suurust, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatust või ühiskonna kihistumise kriitilist astet, mis riigile aktiivse tegutsemise kohustuse paneks. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida ja tagama ka neile äraelamise
1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Olulised protsessid ja sündmused eestis 1990-1991 Omariikluse taastamise järel algas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseadlikus Assamblees 1991. a lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. a toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. a septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses voorus ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida kahe enim hääli saanud kandidaadi (Arnold Rüütel ja Lennart Meri) vahel Riigikogul. Riigikogu valis Meri. Mis muutus endise idabloki maade majanduses ja poliitikas 1990. algul? Poola presidendiks sai Lech Walesa. Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon ning
Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789 Liitriik e föderatsioon, osariikide liit Föderaal e keskvõimu pädevusse kuulusid: § välispoliitika § kaitsejõud § kaubavahetuse korraldamine osariikide vahel ja teiste riikidega § rahandus, post, föderaalmaksude kogumine q Osariigid vastutasid: hariduse, tervishoiu, ja ühendusteede eest. USA põhiseadus. Kongress o Kõrgem seadusandlik organ, kahekojaline:
Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Õigusaktide hierarhia: kõrgeimaks aktiks on seadus Riigivõimuinstitsioo Üldakt Üksikakt 1) Põhiseadus n 2) Põhiseaduslikud seadused riigikogu Seadus otsus 3) Seadused Vabariigi president seadlus Otsus,käskkiri 4) Seadlused Vabariigi valitsus määrus korraldus 5) Määrused Minister määrus Käskkiri, 6) Kohaliku omavlitsuseõigusaktid korraldus Maavanem Valla- ja määrus otsus linnavolikogu
1936.aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis Pätsi vastavale kavale ülekaaluka jah-sõna. Seejärel valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937. Aastal. Kuna opositsioon valimisi boikoteeris, osutus Rahvuskogu vägagi õksmeelseks ja võttis vastu põhiseaduse, mis vastas riigivanema soovidele. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1938. aastal. Uus põhiseadus nägi ete tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt kuueks aastaks. Nii nagu 1933. Aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii oli ka presidendil täielik võim valitsuse üle. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 80-liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkod ehk Riigivolikogu aga moodustus kutsekodade esindajaist, teatavatest kõrgematest ametnikest ja presidendi poolt määratud isikutest
*Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, kuhu kuulus 50 liiget., 1937/1938 *EV riigipeaks on president. *President valitakse 6 aastaks. *Riigikogu oli kahekojaline: riigivolikogu 80 saadikut, valis rahvas; riiginõukogu 40 saadikut, osa määras president, osa ameti kaudu, valitakse kutsekodade kudu. *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. *Valimisõigus saadi 22 aastasekt, *Valimised olid isikuvalimise., 1992. aasta põhiseadus on tänapäeval kehtiv põhiseadus. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: ROOSEVELT USA president, koostas New Deal'i, HITLER Saksamaa diktaator 1934-1945, STALIN Nõukogude liidu diktaator, LENIN Rahvakomissaride Nõukogu liider, MUSSOLINI Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943, PÄTS EV riigitegelane, esimene president, LARKA Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, SIRK - Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, LAIDONER Venemaa ja Eesti sõjaväelane ja Eesti poliitik
informatsioon. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel. Avalik haldus on haldus avaliku võimu teostamisel Avaliku halduse ülesanded Avaliku korra ja julgeoleku kaitse • Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine • Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine • Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine • Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid Põhiseadus Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik õiguslikus teenistusja usaldussuhtes Töötaja on isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd
toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid mõnes ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid „seinastseina“ valitsuse. Kultuuriautonoomia kehtestamine- Kultuuri edendamine 1925. aastal väikerahvaste seas. Anti õigus kultuuri edendamisele, seltside ja organisatsioonide loomiseks. Enamasti kasutasid seda sakslased ja juudid. Parlamentarismi kriis1930. aastate algul- Väga demokraatlik põhiseadus ei vastanud enam rahva enamuse uutunud poliitilistele eelistustele. Rahvas tüdines Toompeal käivaist võimumängudest (sagedased valitsuse vahetused) ja korruptsioonist. Toimus erakondade võimuvõitlus, mis takistas seaduste vastuvõtmist, majanduskriis. Vabadussõjalased- 1926. aastal tegi Eesti Rahvaerakond ettepaneku muuta põhiseadust, et Riigikogu võim väheneks ning valitsuse võim suureneks. 1929. aastal
detsembril 2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest? Karistusseadustik § 173. Kalliskivide vahendamine isikliku kasu saamise eesmärgil (1) Kalliskivide kokkuostmine ja selle edasimüümine isiklikku varalist kasu taotlemise eesmärgil karistatakse rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses või arestiga 12 kuud. § 437. Rakendussäte (1) Käesolev seadus jõustub 12. augustil 2003. (2) Käesoleva seaduse § 173 kohaldatakse alates 14. novembrist 2001. Mina ei ole sellega nõus. Põhiseadus § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kui täna on pastakaga kirjutamine näiteks lubatud ja homme tuleb seadus et edaspidi võib ainult harilikuga kirjutada siis minule ei saa tagasiulatuvalt rakendada antud seadusest tulenevaid karistust isegi tõendite olemasolul. 5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu. Kumb norm kehtib? Miks? Kuberneri seadusjõuga deklaratsioon 1834:
Võimuriigis kehtib distsipliin, mis surub alla vabaduse. Õigus on jäetud tahaplaanile ja võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu. 17.Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust? Rahvahääletusel ehk referendumil Põhiseaduse muutmise vastuvõtmine kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt Põhiseaduse muutmine Riigikogu poolt kiireloomulisena paragrahv 163 järgi 18.Iseloomusta kehtivat põhiseadust Esimene põhiseadus võeti vastu 21. detsembril 1920. aastal Asutava Kogu poolt. Kehtiv, ehk neljas põhiseadus võeti vastu 1992. aastal 28. juunil Põhiseaduse Assamblee poolt ning seda muudeti viimati 2007. aastal. Põhiseadus sisaldab riigi toimimise ja teiste seaduste aluseid. 19.Mille poolest erineb demokraatlik otsustusprotsess valimistel ja referendumil? Referendumil langetab kodanikkond üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses
Revoltsioooni põhjused: *Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud *Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus. *Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim. *Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja. Mõju kirikule ja usule: Vaimulike eesõiguste kaotamine Kiriku maade riigistamine Jakobiinide diktaturri ajal kehtestati ajutiselt kõrgema olevuse usk. Häv...
* juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil. Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõjakommunism:
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell 8 õhtul kus hugo Kuusner iseseisvusmanifesti ette luges endla teatri juures. 24.veb õhtul moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus,koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajadest.peaministriks Püts,asetäitja Vilms. Eesti iseseisvuse I ohver Joh...
sama iseseisvalt riiki üleval hoidma ning seda edasi arendama. Sellega seoses oli palju probleeme, kuid iseseisvus andis inimestele lootust ning palju häid külgi Eestimaa arendamisele. Esmalt tuli paika saada riiklik korraldus ning põhiseadused. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) Asutav Kogu, mis loodi 23. aprill 1919 hakkas tegelema esimeste Eesti päris seadustega. Nii loodigi Maaseadus aastal 1919 ning omariikluse saavutamisel loodi esimene Eesti Põhiseadus. Need seadused andsid Eesti rahvale nende kauaoodatud maad tagasi ja hakati suurt tähelepanu pöörama kodanikuõigustele. Eesti Vabariik oli muutunud vägagi demokraatiliseks. Parlament oli 100-liikmeline, kuid parlamendist sõltumatult riigil presidenti ei olnudki. Valitsust, mis moodustati erakonna või erakondade koalitsioonist juhtis inimene, keda nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid.
Tema siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. 1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi, mis suunas eesti noori välismaa ülikoolidesse ja arendas kultuurisidemeid Läänega. Pärast töötamist välisministrina ja suursaadikuna Soomes, valiti Lennart Meri Eesti vabariigi presidendiks. Ta vannuti ametisse 6. oktoobril 1992. aastal ning 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi riigipeaks. Kui põhiseadus jätaks võimaluse valida president tagasi kolmandaks ametiajaks, toetanuks kokku 48 protsenti Eesti elanikest Lennart Meri jätkamist Kadriorus riigipeana. Kuid 1992. aasta rahvahääletusel kinnitatud põhiseadus ütleb, et kedagi ei tohi valida vabariigi presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Mis tagas Lennart Merile sellise populaarsuse ja tunnustuse? Meri ei ole kunagi leppinud tavapärasega, sest nii ei jää ei sina ega su riik võõrastele meelde. Tema riigivisiitide kavasse olid
Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel, eesotsas riigivanemaga, mis vastutas seadusandliku võimu Riigikogu ees), siis autoritaarsel perioodil (peamiselt 1934-1938) võimude lahususe printsiipi ei kasutatud. Riigikogu oli saadetud ,,vaikivasse olekusse", riiki valitseti riigivanema dekreetide alusel. Pätsil/Laidoneril puudus oma poliitika elluviimisel rahva mandaat, kuna valimisi polnud ju toimunud. Ka 1938 põhiseadus polnud demokraatlik kahekojaline parlament võis ju olemas olla, aga opositsioonile tehti takistusi Riigikogusse kandideerimisel ning parlamendi ülemkoda moodustati Pätsi suvast lähtuvalt. Lisaks sellele hakkasid parlamendi otsused kehtima ainult presidendi nõusolekul. Sisepoliitika demokraatlikul kui ka autoritaarsel perioodil oli üsna keeruline. 1920. aastatel tekitas Riigikogus ebastabiilsust näiteks parteide paljusus. Iga partei soovis oma programmi ellu viia ja
EESTI VABARIIK Demokraatlik Eesti 1919.aasta alguseks oli teada, et Venemaa kaldus pärast enamlaste riigipööret Eesti asjaajamisest kaugele. Eesti oli saanud iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei
Eestis mõjutas kriis eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandus saaduste hinnad, tööpuudus maal, paljud asundustalud läksid pankrotti. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis 1930ndatel (eesmärgid tegevus) Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas Vabadussõdalasi (tuntud kui ka vapsid). Vapside nõudmiseks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. (`'kord majja'') Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Keelustatakse erakonnad, piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse sellega keelustati streigid, loodi ainupartei Eestis Isamaaliit. 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli ühe kojaline parlament , 1938 aga kahe kojaline parlament.
kongress. USA moodustas algul 13 iseseisvat riiku, Põhiline probleem kas kujuneb riikide liit või liitriik. Iseseisvussõda 1776 1783 iseseisvussõda. Miks sõda puhkeb? Sõja puhkemise põhjus oli see, et Inglismaa ei olnud nõus loobuma kolooniataest Põhja-Ameerikas. Ameerikalste liitlased olid Madalmaad ja Prantsusmaa 1783 sõlmiti Versailles rahuleping, eissmene suurem võit 1777. Aastal. Uus riik USA 1789 uus põhiseadus. Seaduse kirjutamisel võttis föderalistlik suund osariikide võimupädevus oli majandus, õiguskord, kooliharidus. Keskvõimm födreallvõim tegeleb riigi rahanduse, kaitse välispoliitika ja maailmakupade kümnistega Uus osariik tekib siis kui mingil territooriumil elab vähemalt 60 000 meest. 1789 valiti esimene president G.Washington, kes kujundas oskuslikult valitsusstruktuuri. Ta rajas ka uue pealinna Washingtoni, et mitte eelistada ühtegi osariiki
aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (25), Põllumeeste Kogud (24) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondus (42), Rahvuslik Keskerakond (23) ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (22). 1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. 28
Ajaloo KT EESTI VABARIIK 1. 1920ndad a) 1920. aastatel oli Eesti äärmiselt parlamentaarse riigikorraldusega demokraatlik vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1920. aastal. Sellega moodustati 100 liikmeline riigikogu, mis moodustas valitsuse. Valitsusjuht, riigivanem täitis ka riigipea kohustusi. Parlamendis polnud kunagi ühel erakonnal valitsuses enamust ja seetõttu vahetus valitsus pidevalt, mis tähendas ebakindlat sisepoliitikat. b) Majandus oli 1920. alguses kehva ning teiste riikidega ei õnnestunud mitte mingisuguseid majandussuhteid luua. Majandus hakkas mõne aasta pärast Otto
Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued valitsused(koaltisioonivalitsused). · 1930 algus majanduse ja ühiskonna kriis. Inimesed süüdistasid valitsust. Taheti riigipead. · Eesti Vabadussõjalaste Keskliit nõudis põhiseaduse muutmist, riigipead ja tema laialdasi õigusi. · 1934 1940 Autoritaarne Eesti. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12. Märts 1934 vabadussõjalaste vastu
valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada tühjalt lehelt. Kuigi Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 aastal. See dokument oli demokraatlikkuse ja liberaalsuse poolest üks maailma eesrindlikemaid konstitutsioone, mis andis rahvale väga laialdased kodanikuõigused. Kuna valimisseaduse tõttu sai parlamenti palju erinevaid erakondi, oli koalitsiooni moodustamine keerukas ning süsteemi ebastabiilsuse tõttu tehti konstitutsioon 1933. aastal ümber. Suurim tagasilöök sel ajastul on vaieldamatult K. Pätsu ja J
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilita...
Vaikiv ajastu Kristel-Kai Kooskora Sandra Aruste Vaikivajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12.märts 1934 kuni 21.juuni 1940 Vaikiva ajastu algus Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille
Arutlus: Põhiseadus II peatükk § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Ma usun, et minu valitud põhiseaduse punktid on väga tähtsad kuna tõesti ei tohi kedagi rassi või usundi järgi diskrimineerida. Mida tähendab, et kedagi ei tohi alandada usundi või rassi järgi. Lisaks ei tohi ka piinata ega vägivalda kas...
8) Mille õhutamine on Eestis seadusega keelatud ja karistatav? (Nimetage vähemalt kolme!) Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav 9) Kellel on õigus riigi ja seaduse kaitsele? Igalühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele 10) Loetlege/Nimetage vähemalt kolm igaühe põhiõigust, mida sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus elule, õigus säilitada rahvuskuuluvus, õigus südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele. 11) Kas Eesti riik kaitseb oma kodanikku välisriikides? Eesti riik kaitseb om akodanikku ka välisriikides 12) Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine? Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus
täitmiseks kohustuslik. Kohus ise aga oma otsust muuta ei saa. Ja kuigi karistusjärgne kinnipidamine määratakse tähtajatult, mis tähendab, et kohus võib otsustada selle lõpetamise igal ajal, siis kuna esmase kontrolli tegemise ajal ei ole seda osa otsusest veel täitma hakatud ei saa kohus seda ka lõpetada. Vastavalt KrMS § 410 lg-le 1 pööratakse kohtuotsus täitmisele, 30 Eelnõu seletuskiri, lk 8. 31 Ibid. 32 Eesti Vabariigi Põhiseadus. 28.juuni 1992 RT 1992, 26, 349; RT I 2007, 33, 210. 33 Eelnõu seletuskiri seisuga lk 16. 13 kui seaduses pole sätestatud teisiti. Et peale jõustunud kohtuotsust oleks võimalik vältida meetme täitmisele pööramist, peaks KrMS-s nägema ette vähemalt välistava tingimuse, mille esinemisel võib jätta karistusjärgse kinnipidamise kohaldamata. Segadust tekitab ka lisaks
Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda
Eesti Vabariigis on põhiseaduslikult kolm riigivõimu - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim; Eesti Vabariigis on riigivõimud üksteisest funktsionaalselt ja organisatsiooniliselt(organitena) eraldatud. Võimude tasakaal: Võimude vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiip: - Eesmärgiks on anda igale võimuharule võimalus olla vastukaaluks teise haru võimule, muutes nad seega üksteisest sõltuvaks - Eesmärgiks ära hoida isikute/institutsioonide võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu kasutuse - Riigivõimud küll eraldatud, kuid seatud samas üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Põhiseadus Osata mõtiskleda teemal, mida tähendab põhiseadus Eesti riigikorralduses. Teada, millised on Eesti põhiseaduse muutmise protseduurid vt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ptk 13. Põhiseadus kui regulatsioon, Põhiseadus kui institutsioon. EESTI PÕHISEADUS
Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad.
Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all. Esimene põhiseadus 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased
DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK Ligi 1200 saart Ainulaadne Suurim saar Krk Vahemereline kliima Boora Peamiselt kasvab männimets Palju kuurorte AJALUGU 1835. rahvuslik ärkamine 1848. talurahva ülestõus 22.dets. 1990 uus põhiseadus 25.juuni 1991 iseseisvus 1.aprill 2009 NATO VIDEO KASUTATUD MATERJAL Google.com Youtube.com Gmail.com Tänan kuulamast ja värki!
Soome Vabariik Suomen Tasavalta Republiken Finland Aleks Mark, Villu Kaljurand, Meriel Isok ja Henri Härm Üldinfo pealinn- Helsingi pindala- 338 430,53 km² riigikeeled- soome ja rootsi rahvaarv- 5 429 400 (2013) 65% linnas rahaühik- euro Ajalugu autonoomia- 29.03.1809 iseseisvus- 6.12.1917 riigihümn- Maamme (Vårt land) Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) finlandiseerumine Riigikord parlamentaarne vabariik president- Sauli Niinistö peaminister- Alexander Stubb Sisepoliitika põhiseadus valitsuse koostamine koalitsioonid Välispoliitika president koos valitsusega vastutab välispoliitika eest kuulub Euroopa Liitu, aga ei ole NATO- s ainuke Venemaaga piirnev Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei kuulu NATO- sse Seadusandlus põhineb Rootsi õigussüsteemil kuritegevuse tase on madal vähe korruptsiooni Majandus kõrgelt arenenud tööstusega segamajandus SKT elaniku kohta on kõrge pe...
Demokraatlik Eesti (1918-1934) 9. klass 1. Sisepoliitika a) I põhiseadus (1920): seadusandlikuks võimuks Riigikogu ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924:
Gabon Marta 2010 Gaboni Asukohast. · Gabon on riik Lääne-Aafrikas. · Piirneb põhjast Kameruni ja Ekvatoriaal- Guineaga ning idast ja lõunast Kongo Vabariigiga. · Lääneosas on riigil merepiir Atlandi ookeani Guinea lahega. Gaboni asukoht kaardil · Gabonis kehtib demokraatlik põhiseadus. · Gaboni suurus on ligi 270,000 km ², mille keskmine rahvaarv on 1.500.000. · Gaboni Pealinn on Libreville . Gaboni lipp · Lipp on horisontaalsete laidudega rohe-kolla-sinine trikoloor, sellel on ühendatud Prantsusmaa lipu- ja panaafrika värvid. · Kollane viitab nii päikesele, kui ka ekvaatorile, mis läbib roheliste metsade ja sinise ookeani vahel asuvat riiki. Gaboni vapp · Kilbi all on lint
Norra Rahvastikupoliitika 10b Norras elab 5 051 275 inimest Norra Kuningriigi põhiseadus: Riigi ülesanne on tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Valimisõigus kuulub norra kodanikele, meestele ja naistele, kel täitunud 21 eluaastat ning on riigis elanud alaliselt 5 aastat. (Konstitutsioon §50) Storting Keskmine vanus on 38 aastat ja tavaliselt on peres 1 laps Nad püüavad suurendada soolist võrdõiguslikkus ning üldis heaolu (eriti lastele ja peredele)
Vastastikmõju saab muuta kiiruse suurust ja suunda Vastastikmõju suurust iseloomustab jõud (F) 1N on jõud, mis annab 1kg kehale kiirenduse 1 m/s2 Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudude liitmisel tuleb järgida vektorite liitmise reegleid Newtoni I seadus ehk inertsiseadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt Newtoni II seadus ehk dünaamika põhiseadus Newtoni III seadus ehk mõju ja vastastikmõju seadus kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. Impulss keha liikumishulk Ühik 1 kg×m/s Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss Impulsi jäävuse seadus Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning
Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 Alguses oli Eesti 47 450 km² pindalaga, kus elas 1 059 000 inimest. I põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava kogu poolt, milles enamused olid sotsialistlikud erakonnad. Dokumendi koostajad pidasid silmas Saksamaa, Prantsusmaa, Sveitsi ja mõnede teiste riikide tolleaegseid liberaalseid põhiseadusi ning kujundasid nende EV-st parlamentaarse demokraatia. Eesti kõrgeim seadusandlik organ 1kojaline 100liikmeline parlament RIIGIKOGU 3aastaks. Valijaid olid vähemalt 20aastased mehed ja naised. Riigipea puudus. Välissuhtlemises esindas riiki peaminister,
Tõlgendamise olemus- Õiguse tõlgendamine on seaduse mõtte väljaselgitamine seaduse rakendamisel Tõlgendamise meetodid: o Keeleline tõlgendamine o Süstemaatiline tõlgendamine o Ajalooline tõlgendamine o Teleoloogiline tõlgendamine Tõlgendamise reeglid: o õigusaktide alluvus o üldnorm vs erinorm o õigusaktide ajaline kehtivus o analoogia Riigiõigus Põhiseadus- Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992 PS preambul- Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele
aru, on oluline, et avalikus suhtluses järgitaks normeeritud kirjakeelt. Seetõttu on kirja pandud ka sätted, mis reguleerivad asjaajamiskeele kasutust Eestis. Järgnevad alaosad annavad ülevaate asjaajamiskeele kasutamisele laienevatest nõuetest, mis on reguleeritud põhi- ja keeleseaduses ja Vabariigi Valitsuse määruses “Eesti kirjakeele normi rakendamise kord”. 2.1 Nõuded põhiseaduses Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) reguleerib kõiki laiemate valdkondade põhimõtteid (riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, keelekasutus, õigusloome jms.). See seadus käsitleb ainult üldisi põhimõtteid ning seda täiendavad veel lisaks paljud muud seadused ja õigusaktid. Kuna põhiseadus on riigi tähtsaim seadus, siis alapeatükk toob välja paragrahvid, mis määratlevad keelekasutust. § 6. „Eesti riigikeel on eesti keel“ (Eesti Vabariigi põhiseadus 2011). Riigikeeles
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
, Ungari, Jugoslaavia kuningriik) · Pol eeldused:valdade loomine 1905.a revolutsioon andis palju kogemusi, tekkis organiseeritus, parteid Linnavalitsused eestlaste kätte · Kul eeldused: 100% kirjaoskus, eesti ajakirjandus, ülikool, ärkamisaja sündmused EESTI VABARIIK Maapäev-1917-1919 Eesti riigi alused pani paika Asutav Kogu (1919-1920) Asutav Kogu võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: · Maaseadus (1919) · EV põhiseadus · Seaduse selle kohta, et EV on suveräärne riik Põhiseadus, 1920. Eestist sai parlamentaane riik. Seadusandlik organ-Riigikogu (100 inimest). Riigikogu valiti 3ks aastaks. Eestis puudus riigipea, oli ainult riigivanem, kelle pani kohale parlament. Palju parteisid ja valimiskümnis puudus.
valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järkjärgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel. Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. Majandus Sveits impordib: Masinaid, mootorsõidukeid, keemilisi elemente, metalltooteid, põllumajandustooteid.
teisele. 37. Millistesse sektoritesse ühiskond jaotatakse? Avalik, era, mittetulundus 38. Mis on õigusriik? Seaduse ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. 39. Millised on õigusriigi tunnused? Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdok. Probleemi lahendamine seadusandlusest lähtudes. Seadus universaalne kõigi suhtes. Võimude lahusus. Õigus omada arvamust ja seda levitada. Kod õiguse tagamine ja eraomnadi kaitse. 40. Mitmes põhiseadus Eesti Vabariigis kehtib? 4. 41. Mis aastal võeti vastu praegu kehtiv põhiseadus? Kes töötas põhiseaduse välja? 1992, põhiseaduse assamblee 42. Missugune institutsioon kannab Eesti Vabariigis seadusandlikku võimu? Riigikogu 43. Mis on Eesti Vabariigi parlamendi nimi? Riigikogu 44. Missugune institutsioon kannab Eesti Vabariigis täidesaatvat võimu? Valitsus 45. Missugused on Eesti Vabariigi parlamendi erakonnad. (Kirjuta erakonna täisnimi.)
Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse
Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuur terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4C ja 7C vahel, ning kõige soojemad kuud on juuli ja august (14C kuni 16C). Temperatuurid alla -10C või üle 30C on väga haruldased. On ka juhtumeid, kus alla 4-kraadise külmaga suletakse näiteks koolid. Usk Iiri põhiseadus tagab kõigile kodanikele südametunnistuse- ja usuvabaduse. Ligikaudu 86,8% rahvastikust on roomakatoliku usku ning omavad katoliiklikku tausta. Küsitluste põhjal ei pea ennast usklikuks ainult 4,4% Iirimaa rahvastikust. Kultuur Ehkki Iirimaa ajalugu iseloomustavad mured ja vapustused, on selle elanikke alati seostatud muusika ja lugude jutustamisega. Iirimaa kultuur on väga mitmekesine. Iirimaad nimetatakse tihti pühakute ja õpetlaste maaks, seal on sündinud kuulsad
Ajalugu 1)Millal, miks ja kuidas loodi NSV liit? NSV liit loodi 1922.aastal, see ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Vabariiki. 1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
