....................................................................................................... 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp 3 Riigi geograafiline asukoht Horvaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Tema naaberriigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Jugoslaavia ja Ungari. Põhjast piirneb Horvaatia Sloveenia ja Ungariga . Idapiiri Serbiaga moodustab osaliselt Doonau jõgi .
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE ÜLEVAADE RIIGIST HORVAATIA Referaat Juhendaja: Helna Karu-Baher Tallinn 2014 SISUKORD ÜLEVAADE RIIGIST.........................................................................................................1 HORVAATIA.......................................................................................................................1 Juhendaja: Helna Karu-Baher..................................................................................................1 PEAMISED ANDMED..............................................................................................................3 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD.......................................
Kaevandatakse kivisütt ja sulatatakse alumiiniumit, tsinki, niklit ja vaske. Põllumajandusmaad on vaid kohati orgudes ja fjordide ning järvede ääres. Kasvatatakse otra, kaera, nisu ja kartulit. Põhilised tegevusalad on kalapüük ja töötlemine, samuti jätkab Norra vaalapüüki. SKT-st põllumajandus 2%, tööstus 42% ja teenindus 56% (2005). Ungari Ungari Vabariik on merepiirita riik Kesk-Euroopas, tal on piir Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austriaga. Ungari pindala on 93 030 km2 ning rahvaarv 10 037 800 inimest (2007.a.). Pealinn on 1,7 miljoni elanikuga Budapest. Ungari on jaotatud 19 komitaadiks, pealinnaks ja 22 komitaadi õigustega linnaks. riigikeeleks on ungari keel ja rahaühikuks forint. Ungari on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Presidendil on eelkõige esindusfunktsioon. Seadusandlik organ on 386-kohaline Rahvuskogu
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik................................
sellest pea 11 000 km kiirteid. Eesmärk on rajada 15 000 km pikkune kiirteede võrgustik. Turism Hispaania suurim majandusharu on turism, mis moodustab 12% SKPst ja millega seotud aladel töötab 10% tööealisest elanikkonnast. 2010. aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 52 miljonit turisti, kellest vaid väike osa on ärireisijad. Hispaania on Euroopa liider nn "päikeseturismi" vallas, kuid liidripositsiooni ohustab uute sihtkohtade nagu Türgi, Bulgaaria ja Horvaatia esiletõus. Ka Hispaania enda turismiettevõtted tunnevad laienemisel ja investeerimisel huvi Vahemere idaosa ja Kariibi mere riikide vastu. Viimastel aastatel on võetud eesmärgiks turismi hooajalisuse vähendamine ja turismivõimaluste mitmekesistamine (näiteks golfi- ja suusaturism, konverentsiturism, SPA-d ja terviseturism, kultuuriturism jne). Tähelepanu pööratakse mainekujundusele pakkumaks senise "päikese-, veini- ja
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja p
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
Kõik kommentaarid