Irimaaa (0)

Iirimaa
Referaat
Asend
Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest , mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.
Üldandmed
Iiri Vabariik hõlmab 80% Iiri saarte territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire .
Üldandmed
Pindala: 70280 km2
Rahvaarv: 3883159
Pealinn: Dublin
Keeld: Iiri-gaeli ja inglise
Rahaühik: euro
Kliima
Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa.
Maa keskosa on tasane, rannikut ääristavad aga madalad mäestikud. Shannon (386 km) on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi , millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar.
Golfi hoovuse ja pidevate , peamiselt edelast puhuvate tuulte mõju tulemusena on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuur terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4C ja 7C vahel, ning kõige soojemad kuud on juuli ja august (14C kuni 16C). Temperatuurid alla -10C või üle 30C on väga haruldased .
On ka juhtumeid, kus alla 4-kraadise külmaga suletakse näiteks koolid.
Usk
Iiri põhiseadus tagab kõigile kodanikele südametunnistuse- ja usuvabaduse. Ligikaudu 86,8% rahvastikust on roomakatoliku usku ning omavad katoliiklikku tausta . Küsitluste põhjal ei pea ennast usklikuks ainult 4,4% Iirimaa rahvastikust.
Kultuur
Ehkki Iirimaa ajalugu iseloomustavad mured ja vapustused, on selle elanikke alati seostatud muusika ja lugude jutustamisega. Iirimaa kultuur on väga mitmekesine. Iirimaad nimetatakse tihti pühakute ja õpetlaste maaks, seal on sündinud kuulsad inglise keeles kirjutanud autorid Yeats, Joyce , Beckett, Wilde ja Shaw. Väga tuntud on maailmas Iirimaa rahvamuusika ja rahvatants , eriti kuulus on Riverdance. Kõige populaarsemad spordialad Iirimaal on Gaelic jalgpall ja nn tavaline jalgpall ehk soccer . Iirimaalt on pärit rahvusvaheliselt tuntud rokkansamblid ja lauljad U2, The Corrs ja Sinéad O’ Connor . Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad – kartul , porgand, naeris ja pastinaak.
Tööstus, põllumajandus
Talupidamine ja Euroopa
Iirimaa on põllumajandusmaa ja kuulus oma piimatoodete , näiteks või poolest.
Maa keskosas asuvad suured rabad on täis turvast (surnud taimede jäänuseid), mida lõigatakse ja kuivatatakse kütteks. Euroopa Liiduga (EL) ühinemise järel on vabariik muutunud jõukaks, sest EL-is rahad on aidanud moderniseerida põllumajandusmasinaid ning põllutöömeetodeid.
Tööstus ja Linnad
Iirimaa tehastes valmistatakse elektroonilisi aparaate, tekstiili, plastmasse ja muid tooteid. Pruulitakse ka alkohoolseid jooke .
Tööstus on peamiselt koondunud Dublini , Corki ja Limericki ümbrusesse - kolm viiendikku rahvastikust elab tänapäeval linnades, kus suurem tõenäosus tööd saada.
Iirimaa ja Suurbritannia
16.sajandiks läks Iirimaale Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Šotimaalt. Kui Iirimaa 1921.aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja-Iirimaa kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks. Iiri Vabariigis on enamik inimesi katoliiklased. Saare jagunemine kahe võimu vahel põhjustab pidevalt pingeid.
Valitsus
Iirimaa rahvusparlament (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann ( Senat ). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. Iirimaa president elab Phoenix Pargis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House’is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest 6. detsembril 1922.
Iiri valitsus asub valitsushoones, mille arhitektiks on Sir Aston Webb, kes on ühtlasi Buckinghami Palee fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku Teaduskolledži tarbeks. 1921. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House’i läheduses, võeti osa teaduskolledži hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui Leinster House pidid olema valituse ja parlamendi ajutisteks asukohtadeks, ent täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi.
Poliitika
1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vabariik, kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. 1973. aastal Euroopa Liitu astumise järel kujunes varem peamiselt põllumajanduslik Iirimaa (Éire) kaasaegseks tehnoloogiliselt eesrindlikuks majanduseks, pälvides nime keldi tiiger. Parlamendi alamkojas (Dáil) on 166 liiget ja ülemkojas (Seanad) 60. Parlamendivalimised toimuvad viie aasta tagant. Seitsmeaastaseks perioodiks valitaval presidendil on peamiselt esindusfunktsioon.
Iirimaa iseseisvumine
1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga.
1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud.
Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21. Jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus.
Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabriiklik Armee ).
1921 sõlmiti Inglise- Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja-Iirimaa) pidid jääma Suurbritannia koosseisu. 1937 a. Põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president.