Demokraatlik Eesti (1918-1934) (0)

Demokraatlik Eesti
(1918-1934)
9. klass
1.  Sisepoliitika
a) I  põhiseadus  (1920):

seadusandlikuks võimuks  Riigikogu – 
ühekojaline  EV  parlament

täidesaatvaks võimuks valitsus

riigivanem  – valitsuse juht, kes täitis ka 
ri gipea ülesandeid 

demokraatlikud õigused ja  vabadused
b) Mitmeparteisüsteem ja 
koalitsioonivalitsused:

erimeelsuste tõttu sagedased 
valitsuskriisid

ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud
c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. 
detsembril 1924:

vasakpoolsete ideede populaarsus

EKP plaan Vene kommunistidega võim 
haarata ja ühendada Eesti  NSVL -ga

mässu ebaõnnestumine ja EKP 
keelustamine
2. Välispoliitika
a) Peaeesmärk – omari kluse 
kindlustamine:

Suurim oht nõukogude 
Venemaa
b) Balti liidu loomise kava (Soome. 
Eesti, Läti, Leedu ja Poola) 
ebaõnnestus:

Eesti-Läti kaitsekoostöö leping
c) Osalemine Rahvasteliidus (alates 
1921)
3. Majanduslik areng
a) Tähtsaim haru põllumajandus:

maareform – mõisamaade 
riigistamine ja jagamine 
soovijaile taludeks

peamiseks jäi  loomakasvatus , 
mille  saadused  olid põhiliseks 
ekspordiks – või, liha, munad
b) Tööstuses orienteeruti idaturult 
ümber lääneturule:

suleti või korraldati ümber 
hiigeltehased

uued  tööstusharud  kohaliku 
toorainega  - põlevkivikeemia, 
puidutööstus jm.
c)  Rahareform  1928:

Margad ja pennid asendati 
kroonide ja sentidega

Document Outline

• Demokraatlik Eesti (1918-1934)
• 1. Sisepoliitika
• 2. Välispoliitika
• 3. Majanduslik areng