Ilmselt peegeldas see teadlikku soovi rõhutada rahva kui poliitilise võimu alge tähtsust. 1.1 1920.aasta PÕHISEADUSE TÄIENDAMINE 1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel: 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum; 2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. a. mässukatset, pakkudes saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10- 12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks
Viktoriin 2015 Mis saarel toimus tegevus ? Madeira Mis ansambliga laulis ? Beergrass Mis on roosa kleidiga baleriina nimi ? Angelina Mis filmist on lõik? Oru valitseja Mõtle !!!! Mis lillesordid on Tuglas , Päts ja Savisaar ? Vastus Roos Mõtle !!!!!!!!! Mis on Eesti rahvuskivi ? Vastus Paekivi Mõtle!!!!!!!!!! Kes on Eesti hümni sõnade autor ? Vastus Johann Voldemar Jannsenn Mõtle hoolega !!!!!!!! Mis oli esimese "Kalevis " tehtud närimiskummi nimi ? Vastus Tirijala kombdki Mõtle !!!!! Meie ütleme sõõrik venelased ........... Vastus Pontsik Mõtle ja uuri !!!!!!! Mis linnale taheti nõukogude ajal panna Stalini nimi?
veeb. 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veeb. 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11. nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja
Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 – hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea – s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 – sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 – Eenpalu) siseministrina. valitsemine dekreetidega kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord keelati poliitilised meeleavaldused
Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina. · valitsemine dekreetidega · kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord · keelati poliitilised meeleavaldused
"vapsid"), mis üldise kriisi süvenedes võimule pürgis.1933. aastal pandi hääletusele vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50- liikmelise parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale suured volitused,muu hulgas ka vetoõiguse Riigikogu otsuste suhtes ning seadusjõuliste dekreetide andmise õiguse. Nüüd astus valitsuse eesotsas olnud Jaan Tõnisson tagasi ja uue koalisatsioonivalitsuse moodustas Konstantin Päts. Uus põhiseadus hakkas maksma 1934. aasta jaanuarisja sama aasta aprilliks kuulutati välja riigivanema valimised, mis aga ei toimunud. 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner põhiseadust rikkudes demokraatia kaitsmise - s.o. paremäärmuslike jõudude ("vapside") poolt kavandatud riigipöörde ärahoidmise ettekäändel toime sõjaväelise riigipöörde ja haarasid võimu
vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse. Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a
varustada toorainega Põllumajandusele : võimaldati värske piima ja koore turustamine Eesti suurtematesse linnadesse ja Peterburi. Eestlaste rahvustunde süvendamisele: raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri nurkade ühendamisele, eestlased said paremini suhelda Asutuspildile: mitmed väikelinnad(Jõgeva, Elva, Antsla, Abja-Paluoja, Tapa) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? TV Jaan Tõnisson Postimees taastada eestikeelne kooliharidus, Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles, lõpetada eestlaste venestamine ja saksastumine Konstatin Päts Teataja parandada eestlaste majanduslikku olukorda, kasvatada rahvustunnet, otsida liitlasi venelaste seast, baltisakslasi vältida 12. Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis? 1. Demokraatlike vabaduste kehtestamist 2. Talurahvale maad 3
Ettevõtted riigistati, kuid tp maad ei antud. Loodi Eesti Punavägi. 4.1918 AASTA Veebr algab Saksa armee üldpealetung saartelt ja Lätist. Punavägi ei suutn saks-I takistada ning hakkas Eestist lahkuma. Enamlaste lahkumise ja saks-e lõpliku tuleku vahele jäi u 1,5 päeva, mil kuulutati välja EV. 19veebr moodust Päästekomitee. Iseseisvus kuulutati välja Haaps-s, Vilj-s, Võrus, Tarus, Paides, Pärnus jm. 24veebr kuulut EV välja Tln-s. Loodi ka Ajutine Valitsus, peaministriks Päts. 25veebr tungisid sakslased Tln-sse. 3märtsil kogu Eesti oli saks-e poolt okup, kuid välismaale saadi öelda, et okup iseseisev riik, mitte mingi VM provints. 19nov lõppes I MS SM lüüasaamisega. SM pidi lahkuma okup aladelt. 21nov tuli taas kokku Ajut Val ja hakkas EV ülesehitamine. 28nov tungib EV kallale Nõuk Punaarmee ja algab Vabadussõda. 4. VABADUSSÕDA(28nov1918-02.veebr1920) Sõda algab Punaarmee sissetung Narva. Sõja esim per-l on edukas Punaarmee
1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter tsaarivalitsusega, poliitiliselt aktiviseerusid nii
Koosolek, kus otsus vastu võeti jagunes kaheks, üks oli Bürgemusse, mis oli teine koosolek? Teine koosolek oli Aulakoosolek. 4. Töö pildiga. Kes on piltidel ja millega nad 20.sajandi algul tuntuks said?(4p) Pildil on Konstantin Päts, kes oli 1901. aastal ilmuma hakanud Pildil on Jaan ajalehe 'Teataja' peatoimetaja. Lisaks Tõnisson, kes oli 1896.aastast 'Postimehe' sellele, oli Päts 1904.aastast Tallinna peatoimetaja. Tõnisson oli 20. sajandi algul abilinnapea ning Eesti Vabariigi esimene Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutaja, president 1938.aastast. mis oli üks esimesi Eestis. 5.Märgi õige väite juurde +, vale juurde -. (6p) Rahvuslik liikumine oli eriti elav Läänemaal. - 20. sajandi algul oli sotsiaaldemokraatide häälekandjaks ajaleht Uudised. + 1884
¤ täidesaatev võim- valitsus pidi saama nii parlamendi kui riigivanema usalduse - põhiseaduse tegelik rakendumine pidi toimuma pärast parlamendi- ja riigivanema valimisi - valimisvõitluse käigus vapside populaarsus kasvab, samal ajal maj. olukord stabiliseerub - 1934.a. 12.märtsi riigipööre- Riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner teostavad sõjaväe abil riigipöörde, et ennetada vapside võitu valimistel - kehtestatakse üleriigiline kaitseseisukord, vapside organisatsioonid suletakse, valimised lükatakse edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusega läks seadusandlik tegevus valitsuse kätte ( riigivanema dekreedid) Algab vaikiv ajastu. VAIKIV AJASTU 12.märts 1934a. riigipööre
1. Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloolised sümdmused a) Eesti saavutas autonoomia 30.03.1917 1 b) EV väljakuulutamine 24.02.1918 2 c) Vabadussõja algus 28.11.1918 3 d) Võnnu lahing 21-22.06.1919 5 e) Asutava kogu kokkutulek 23.04.1919 - 4 2. Millega on silma paitsnud Eesti iseseisvumine ajaloos järgmised isikud: a) Jaan Poska kirjutas alla Taru Rahule b) Konstantin Päts EV I Pres c) Johann Laidoner sõjavägede ülemjuhataja 1918-1919 d) August Rei Asutava Kogu esimees, sots.dem. 3. Kuidas nim neil aastateil eesti rahva esindusorganeid? Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis. a) 1917-1919 Maapäev kuulutas välja EV iseseisvuse b) 1919-1920 Asutav Kogu - maareform 4
arvamust kuulanud, ei oleks iseseisvumise kaotus tulnud ilmselt nii kergelt. Olukord välismaailmas soodustas samuti Eesti iseseisvuse kaotust. Saksamaa rikkus korduvalt Versailles' rahulepingut, ilma, et sellega oleks kaasnenud tõsiseid tagajärgi Saksamaale endale. See omakorda andis Nõukogude Liidule julgust, et tungida Balti riikidesse. Kuna Saksamaale tehti pidevalt järeleandmisi, ei kartnud ka Nõukogude Liidu juhid, et keegi tuleks nende tegemisi kritiseerima. Kuna K. Päts kitsendas ebademokraatlikult rahva poliitilisi õigusi, vähenes lääne demokraatike riikide lugupidamine Eesti Vabariigi ja selle valitsuse vastu, mis viis selleni, et kui iseseisvus kaotati, ei olnud Eestil enam ühtki sõbralikku riiki lääne semokraatlike riikide hulgas, kes oleksid vastu seisnud Eesti Vabariigi vägivaldsele vallutamisele Nõukogude Liidu poolt. 1939.-nda aasta sündmused aitasid kaasa sellele, et Eesti kaotas iseseisvuse. 23.augustil
Sunnitud oldi kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra, kartes vägivaldset riigipööret. Kolmas rahvahääletus siiski toimus(okt1933, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas võidu. Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks. Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Keelustati kõik meeleavaldused ja vabadussõjalaste ühingud suleti. Kolmas oluline isik Pätsi ja Laidoneri kõrval oli Karl Einbund. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, sest nad arvustasid valitsuse tegevust. Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi erakondade tegevus
Peale seda muutus: 1) vene ametnikkond kõikidel tasanditel asendati eestlastega. 2) asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3) eestikeelne haridus 4) hakati looma relvastatud salku eestlastest 5) hakati ettevalmistama rahvusväoosade loomisi Olulist vastupanu ümberkorraldustele osutasid Vene ametnikud ja bolševikud. Juulis 1917 tuli esimest korda kokku maapäev – parlamendi laadne kokkutulek. Polnud täiesti demokraatlik. Moodustati täidesaatva organid maavalitsuses, mille etteotsa sai K. Päts. Maapäeval seati esmakordselt eesmärgiks taotleda Eestile osariigi staatust Jüri Vilms. 1917. a sügiseks oli Venemaa olukord muutunud väga kriitiliseks. Septembris 1917 jõudis sõjategevus esimest korda Eesti aladele . Sakslased hõivasid Saaremaa ja saarestiku. Mandrile nad too aasta ei jõudnud. 1917. a. lõpuks oli Eesti ~20000 bolševikku. 1917. a. ok. toimus riigipööre Pietrokraadis, oktoobri revolutsioon.
R. Kreutzwaldi sulest 1862. aastal eestikeelse väljaandena . V. Jannsen (1819-1890) on pärit Vändrast. Ta alustas oma ametiredelit kutsarina, tõusis köstriks, siis kooliõpetajaks ja lõpuks esimese järjekindlalt ilmuva ajalehe Perno Postimees (ilmus esmakordselt 1857. a.) peatoimetajaks. Jannseni suurimaks teeneks oli esimese üldlaulupeo korraldamine Tartus aastal 1869. 12. 1905. a. sündmused. "Noor Eesti"-revolutsiooniline liikumine, konstantin päts 1907. aastal loodi Eesti Kirjanduse Selts Esimese Maailmasõja (1914-1918) Esimese Maailmasõja (1914-1918) 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada.
Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt . 6. Eesti iseseisvumise eelduses kohalikul (3) ja rahvusvahelisel tasandil (3) rahvusvahelisel tasandil: impeeriumide lagunem I maailmasõja sündmused – sakslaste sõjaline edu 7. Millal ja millise dokumendiga kuulutati välja Eesti Vabariik ? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril,1918. Aastal Iseseivusmanifestiga, 8. Millist rolli mängis selles Päästekomitee, kes sinna kuulusid ? Konik, päts, ja vilms.kooostati iseseisvusmanifest , milles nimetati eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 9. Miks võib öelda, et iseseisvuse välja kuulutajad ei tegutsenud iseenda vaid rahva huvides? Kuna Eesti rahvas oli juba enne näidanud soovi iseseisvuda ja tänu sellele võib öelda, et need iseseisvuse väljakuulutajad tegutsesid rahva huvides. 10. Miks otsustati just sellel hetkel luua iseseisev riik ?
Vaikiv ajastu Kristel-Kai Kooskora Sandra Aruste Vaikivajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12.märts 1934 kuni 21.juuni 1940 Vaikiva ajastu algus Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat
EESTI VABARIIK 12 klass 23.02.1918 02.02.1920 I EV president K. Päts 20.08.1991 Taasiseseisvumine 17.09.1991 ÜRO 06.1992 Eesti kroon II EV president L. Meri 29.03.2004 NATO 01.05.2004 EL III EV president A. Rüütel IV EV president T. H. Ilves 04.2007 Pronksiööd 2008 MASU 01.01.2011 Eurotsoon EV LIPP EV VAPP Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal,
10. Rahareform eestis Eesti 1930 10. märts 2009. a. 15:07 1. ülemaailmne majanduskriis ja selle olemus 2. Olukord Eesti põllumajanduses ja tööstuses 3. Vapside liikumine, eesmärgid 4. Põhiseaduslik kriis. Kaks rahvahääletust. 5. Vapside põhiseaduse vastuvõtmine, selle sisu 6. 1934 aasta 12 märtsi riigipööre , olemus 7. vaikiv olek, selle olemus 8. 1938 aasta põhiseadus, selle sisu 9. uue riigivolikogu valimised 10. Konstantin Päts - Eesti esimene president 11. Majanduse 1930-date teisel poolel 12. välispoliitika selle prioriteedid. 1. Vili ikaldus. New Yorgis alanud majanduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema. Ostuvõime langes ka ekspordimaades, näiteks Inglismaal ja Saksamaal. 2. Vaata esimest küsimust. 3. 1929
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
tööstuse integratsioon, muulaste immigratsioon). Suuri inimkaotusi toonud massirepressioonid leevendusid pärast Stalini surma (1953). Sellega ning majandusliku olukorra paranemisega (sealhulgas põllumajanduses) kaasus aga süsteemiga mugandumine ning kaasajooksiklus (väljendus eriti parteiliikmete arvu kasvus). Üleliidulise majandusliku ja poliitilise stagnatsiooni olukorras NSVL lagunemisel õnnestus Eestil taastada iseseisvus 20. augustil 1991. Eesti esimene president oli Kontstatin Päts ,teine Lennart Meri neljas Arnold Rüütel ning hetkel valitseb Toomas Hendrik Ilves.
EESTI VABARIIGI PRESIDENT 1)Eesti Vabariigi presidendiks kandideerimise tingimused. · kandidaat peab olema sünnijärgne Eesti kodanik · vähemalt 40-aastane · kohtulikult karistamata · iga isik võib presidendiks kandideerida max 2korda järjest(st. 10-ks aastaks) 2)Presidendi valimine. · kandidaate saavad üles seada vähemalt 21 riigikogu liiget · presidendi valib riigikogu vähemalt 68 poolthäälega · kokku on võimalik kokku korraldada 3 valimisvooru 2-l päeval(3 vooru) · kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ame...
o 3 kcal o 4 kcal o 5 kcal 2. Baklažaan ehk ... o Munavili o Tsukiini o Fenkol 3. Kui suur on soovitatav päevane kogus soola? o 1g o 5g o 20g 4. Mis on manna? o Teraline jahvatus tera keskosaast o Terved või purustatud viljaterad o Söödavatest teradest jahvatatud pulber 5. Nisujahu tüüp nr 812 tuhasisalduse protsent on: o ... – 0,5 o 0,51 – 0,63 o 0,64 – 0,90 6. Tortilla on... o Tugeva köömnemaitsega ümmargune päts. o Mehhiko köögist pärinev pehme maisi- või nisuleib. o Ümmargune kerge dieettoode, mis valmistatakse nisu-, riisi- või tatrajahust. 7. Piimasuhkur on... o Laktoos o Fruktoos o Maltoos 8. Kuidas tunda ära poeriiulil ökokohvi pakki? o Lõhna järgi o Pakendil on Fairtrade’i märk o Röstimistaseme järgi 9. Rohelise tee liigid on: o Oolong o Bancha o Assam 10.Milline ei ole Eesti maiustustetootja? o Kalev o Marmiton
Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 19181919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega.
Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega.
ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi. 1 § 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Poliitilised erakonnad Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised
a oktoobris ülisuure häälteenamusega 417000 poolt ja 157000 vastuhäält heaks. EV teine, autoritaarne põhiseadus hakkas kehtima jaanuaris 1934. Selle järgi sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem suured õigused. Ta võis anda seadusjõulisi dekreete, panna edasilükkav veto Riigikogu otsustele, nimetada ametisse ja tagandada valitsus, saata laiali Riigikogu ja määrata uued valimised. Riigivanema ametisse pürgisid Konstantin Päts, Johan Laidoner, sotsialist August Rei ja erukindral Andres Larka. Vapsid olid oma võidus kindlad, valimisteni siiski ei jõutud. 2. Autoritaarne ajastu RIIGIPÖÖRE 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht K. Päts ja kindral J. Laidoner toime veretu sõjaväelise riigipöörde. Samal päeval kuulutas valitsus välja üldriikliku kaitseseisukorra ja määras J. Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks.
..............................................................5 Majandus.....................................................................................................................................7 Kultuur....................................................................................................................................... 9 Vabadussõjalased..................................................................................................................... 11 Konstantin Päts.........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 Sisepoliitika Poliitilised erakonnad Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks
juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV) Nimeta 1940nda aasta riigipöördele iseloomulikke jooni. · Korraldajaks Moskva/NSVL ja tema käsilased · vastupanu ei osutatud · Moskva toetus meeleavaldust korraldades kohalikele vasakmeelsetele ja punaarmeelastele, mitte eestlastele · riigipööre ei olnud verine Miks sai juunipööre võimalikuks? · Päts kirjutas vaidlemata kõigele alla, ei otsinud muud väljapääsu · Eestis paiknesid Vene sõjaväe baasid 5. Uue valitsuse moodustamine. Mõni minut enne südaööd kirjutas Päts alla dekreedile uue valitsuse moodustamise kohta. Peaminister J. Vares-Barbarus Peaministri asetäitja H. Kruus Haridusminister J. Semper Siseminister M. Unt
5 LISANDIGA LAUSED, RIND- JA PÕIMLAUSET Lisandiga laused: 1. Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2. Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 3. Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 4. Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 5. Tartu linn valis uue volikogu. Rindlaused: 1. Päike paistab, aga õues on külm. 2. Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. 3. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. 4
Selle ostsid ära Tartu rahvuslaste juhid ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni (1868-1941). EÜS-i esimees, seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestuimse kui ka saksastumise vastu. 1902. a. Tartu linnavolikokku valituna muutus Tõnisson baltisakslastest koosneva linnavalitsuse jaoks varsti ebasoovitavaks isikuks. 1901. a. tekkis "Postimehele" võistleja Tallinnas - "Teataja", mille asutajaks ja toimetajaks oli K. Päts (1874-1956). Erinevalt Tõnissonist seadsid tallinlased rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. 1904. a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai abilinnapea. Sotsiaaldemokraatlikud vaated hakkasid Eestis levima 19 saj lõpus ning seda peamiselt kõrgintelligentsi vahendusel. Sotsiaaldemokraadid tegutsesid illegaalselt. 1903. algas selle areng - Tartus alustas ilmumist
Riigipööre Vapside põhiseadus jõustus 1934.a jaanuaris. Selle kohaselt pidid uue riigivanema ja Riigikogu valimised leidma aset märtsis. Kanditaatideks kindral Johan Laidoner, August Rei, Konstantin Päts, vapside esindaja kindral Andres Larka. Juba eelhääletusnädalal sai Larka üksi tunduvalt rohkem hääli kui teised kokku. Võimule tulles lubasid nad kroonuvargustes süüdistavad K.Päts ja J.Laidoneri kohtu alla anda ning trellide taha toimetada. 12.märtsil 1934 kasutas Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi ning kehtestas samastas päevast alates kuueks kuuks kaitseseisukorra kogu riigis, nimetades J.Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks, põhjendas seda vajadusega ära hoida vapside riigipööre. Vabadussõjalaste organisatsioonid ning ajakirjad suleti, nende juhid vahistati. Kaitseseisukorra kehtimise ajal keelati kõik poliitilised rongkäigud ja koosolekud, kehtestati tsensuur. Riigivanema dekreediga pandi
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
1739- Piibel esmakordselt eesti keeles 1802-avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks" 1816/19- Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest / Liivimaa talupojad vabastatakse.. 1857-Pärnus hakkab ilmuma leht Perno Postimees 1862-ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 1865-Tartus asutatakse laulu ja mänguselts Vanemuine 1869-esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus 1884-Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1904-Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 16.10 1905-sõjavägi tulistab rahvakoosolekut Tallinnas 1906-Vanemuine ja Estonia saavad esimesteks Eesti kutselisteks teatriteks. 15.11 1917 - Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis Suvi 1914- puhkeb Esimene maailmasõda 24.02 1918-Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti vabadussõda 02.02 1920-Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse 23.08 1939- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida Euroopa mõjusfäärideks 28.09 1939- kirj
Veebruariks 1918 oli diviisi koondunud 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit. 3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: · sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; · välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; · rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei
Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletuse l 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Piirati kodanike õigusi ja vabdusi. kehtesti tsensuur. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad
teeneks Eestile oli kultuurilise edenemise õhutamine. 12. Villem Reiman oli Kolga-Jaani kirikiõpetaja. Edendas üle kogu maa karskus liikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 13. Friedrich Magnus von Berg lõi talvekindla "Sangaste rukkisordi" ning aretas seda. 14. Jaan Tõnisson oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. "Postimehe" üks toimetajatest. Sattus konflikti baltisakslastega. Oli 1902. aastal Tartu Linnavolikogus. 15. Konstantin Päts oli "Teataja" asutaja ja toimetaja ning ka Tallinna abilinnapea. 16. Peeter Speek oli "Uudised" üks asutajatest ja toimetajatest. 17. Aleksander Läte asutas 1900. aasta Tartus esimese sümfooniorkestri. 18. Karl Menning oli "Vanemuise" teatrijuht 1906. aastal. 19. Johannes Pääsuke oli esimene Eesti soost filmi autor. 20. Amandus Adamson kirjutas realistlikuid teoseid rannarahva elust. Lõi "Russalka" mälestussamba Tallinnas. 21. Martin Klein tõi 1912. aasta Eestisse esimese olümpiamedali
4) Oktoobripööre Käik: hulk erakondi liitusid üksteisega, enamlased olid rahvuslikult eitaval seisukohal Tagajärg: enamlaste nõukogu, partei diktatuur 5) Venemaast lahkulöömine ja iseseisvuse väljakuulutamine. Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati, teised läksid põranda alla või põgenesid välismaale. Viimastest moodustus Eesti Vabariigi esimene välisesindus, mis hakkas taotlema riigi tunnustamist Antandi poolt. 1918. aasta jooksul õnnestuski saavutada Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia de facto tunnustus Eestile, täpsemalt tunnustati seadusliku võimuna
Aasta septembris katse taastada Eesti iseseisvust, kuid se ebaõnnestus.Muistne Eesti kaotas vabadusvõitluses sellepärast, et kogu rahvas ei olnud ühel meelel. Eesti NSV nimetati taas Eesti Vabariigiks aastal 1990, toimusid Ülemnõukogu vabad valimised. 20 augustil 1991 saavutasid Ülemnõukogu ja Eesti Kongress kokkuleppe Eesti iseseisvuse taastamiseks. Eesti võeti ÜRO-sse ja Eesti Vabariik tunnustas järjest enam riike.Eestil on olnud 4 presidenti esimene oli Konstatin Päts, teine Lennart Meri, kolmas Arnold Rüütel ja viimane ehk praegune president on Toomas Hendrik Ilves .1992 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel valiti Riigikogu, presidendiks sai Lennart Meri. Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuslind on suitsupääsuke ja rahvuskivi paekivi.
JÜRI VILMS Elulugu • Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889. aastal Viljandimaal • Jüri Vilms alustas oma kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis • Tänu headele õpitulemustele jätkas oma haridusteed Pärnu poeglaste gümnaasiumi teises klassis • Vilmsi vanemateks koolivendadeks olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant Jüri Vilms koos abikaasa Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid • Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal kasvas Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus • 1906. aasta märtsis visati Jüri Vilms gümnaasiumist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes • Võimude tähelepanu alla sattnud Vilms oli
· Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. · Arturi kuulsaim teos on romanss "metsateel" Loomingu tähtsamad zanrid · Orkestrimuusika · Oreliteosed · Koori- ja soololaulud Loomingu mõjutajad · Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid · Ta asus õppima 13 aastaselt Peterburi konservatooriumi. · Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta oma isalt. · Ta on olnud Astrahani linna muusikaelu juht. · 1920 põgenes ta Tallinnasse, kuna venemaal oli oodata näljasurma. · 1920-1924 oli ta Estonia dirigent Teosed · "Metsatee" - https://www.youtube.com/watch?v=Ungm zh1u4Ao · "Suur oled sa" oratooriumist Hiiob - https://www.youtube.com/watch?v=DLy
õ 1920 aastal koostas asutav kogu esimese Eesti põhiseaduse. 1920 aastal üritati teha Balti Liit 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule 1930 aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks parandada põhiseadust. 12. Märts 1934 tuli sõjaväe abiga võmule Päts ja algas Vaikiv Ajastu. 11. November 1918 kirjutatas Saksamaa Alla Compiegne'i vaherahu. 28. Novemberil 1918 ründasid enemlased Narvat ja algas vabadussõda. 7. Jaanuaril 1919 läks Eesti sõjavägi vastupealetungile, et vallutada tagasi Eesti 18. 919 Jaanuaril maabusid Soome vabatahtlikud 14. 1919 Jaanuaril vallutati Tartu 1. Veebruariks oli Eesti puhas 1919
Üleminekuaeg: *Demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele *riigivanem-kõrgeim võim *Taastus vabadussõdalaste tegevus 1934 Eesti Vabadussõjalaste Liit *Maal oli tugevamaks agraarerakondadele,kuid linnades vabadussõdalased *1934 aprillis riigikogu ja riigivanema valimised *Johan Laidoner(Asunike Koondis); Konstantin Päts(Põllumeestekogud): August Rei(Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde *Vahistati u 400 vabadussõdalast ja suleti nende organisatsioonid(väidetav v õimuhaaramiskatse ja ,,Eesti rahva vaimne haigus" propagandast) *Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte
ja nõudsid uuendusi. Avaldage oma arvamust vabadussõjalaste poliitiliste seisukohtade kohta, leidke nendest nii pos. Kui neg. + - Riik tuleb välja tuua majanduskriisist ja kõrvaldada tuleks kommunismioht. - autoritaarne juht Autoritaarne Eesti. 32. peatükk 11. Riigipööre. Õpik lk. 52, TV lk. 21 tabel, lk. 22-23 allikate ülesanne. 1934. a 12.märtsi riigipööre Kes korraldasid? Konstantin Päts ja Johan Laidoner Mis oli eesmärk? Ennetada vapside eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel. Koondada võim enda kätte Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid? Kelle või mille vastu tegevus oli suunatud? Vabadussõjalaste vastu Milline oli riigipöörde tagajärg? Keelustati poliitilised meeleavaldused, suleti
soomega. Valitsused andsid vabad käed Rootis ja Soome armede tegevuse planeerimiseks. Koostöö plaan hõlmas ka meresõda kus tuli mängu ka Eesti. Soomel oli juba plaan varasemast ajast ühistegutsemiseks Eestiga Soome lahel vastasena nõukogude liit. Soome ja Eesti tegutsemine rootsi tugeva leavastiku toel oleks ka Ahvenamaad kaitsnud. Ahvenamaaa jäämine võõrvõimu kätte tähendaks piltlikult püstolitoru Rootsi oimukohal. Soome ja eesti koostöö taga olid eelkõige president Päts ja ülemjuhataja Laidoner. Mis peaasi oli olemas ka poliitiline konsensus. Juba Peeter 1. Tuleb mõttele sulgeda Soome laht muidugi lääne suunas. Patareid saavad valmis enne 1. Maailmasõda. Sõja lõpul taganedes õhivad venelased Aegna saare võimsad 12-tollised rannikupatareid. 20-dail ehitavad eestlased uuesti Aegna saarele kaks võimast suurtükipatareid. Aegna saarel asus kindlasti Euroopa ja kogu maailma võimsaim rannikupatarei. Patareisse kuulus kaks 350-mm raskesuurtükki
Inimeste elujärg hakkas halvenema, hakati süüdistama parlamenti ja valitsust, mille tulemusel leiti et riigikogu õigus ja luua riigipea ametikoht.Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. Oktoobris 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ja andis riigipeale laialdase õigused. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte korraldasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele
Tulemus – Riias taastati Ulmanise võim, langes ära Landeswehri oht Eestile 18. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? *Määratleti riigipiirid *Riigivarade jagamine (kummagi riigi varad jäävad antud territooriumi valjada omandisse) *Sõjakahjude hüvitamine (Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla) *Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul (kodumaale naasmine) 19. Tähtsamad sündmused ja isikud: 24. veebr 1918 ; 1918 nov – 1920 3. jaan; 2. veebr 1920; K. Päts, J. Vilms, J. Poska, J. Laidoner, J. Pitka. 1918. 24. veebruaril – Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1918. november-1920. 3. jaanuar – vabadussõda 1920. 2. veebruaril – Tartu rahu K. Päts – Eesti Vabariigi esimene president J. Vilms – Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister J. Poska – Eesti riigimees, Tallinna linnapea, linnavolikogu saadik jpm J. Laidoner – Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik J
1840. aastail hakkas tähelepanu äratama eesti talurahva seast pärinevate demokraatide (F.R. Faehlmann ja F. R. Kreutzwald) tegevus. Hariduse alal loodi Eestisse külakoolide võrk. kuigi muistne iseseisvus oli maarahva poolt ammu unustatud, oli ometi läbi raskete aastasadade alles jäänud üht-teist väga väärtuslikku. Selle hulka kuulus keel, rahvaluule, rahvamuusika, kunstipärane kodukäsitöö ning tugev külaühiskond. Rahvuslik ärkamine. Venestamine. J. Tõnisson ja K. Päts Mis eestlasi ärkamisaja künnisele tõi? Tänu paremale haridusele osa eestlasi saksastus, kuid teine osa ei unustanud oma rahvust ning pani aluse rahvusliku haritlaskonna tekkele. Sinna aega kuulub ka esimene rahvuslik poeet, noorelt surnud Kristjan Jaak Peterson (1801-1822). Oma isamaalüürikas ülistab ta eesti keele ilu ning usub selle tulevikku. Samaaegselt algas ka tegevus vallavalitsustes, laulukoorides ja orkestrites, mis andis usku, et ollakse millekski võimelised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
