JÜRI VILMS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Referaat Jüri Vilms

.................................5 1.2.Isiklik..................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 6 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................... 7 LISAD.............................................................................................................. 8 Lisa 1. Jüri Vilmsi päevik, mis kirjeldab ta hukkamist..................................8 Lisa 2. Pilt Jüri Vilmsist..............................................................................10 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ajalooline isik Jüri Vilms. Käesolev töö koosneb ühest suuremast peatüksist. Antud peatükis tehakse ülevaade Jüri Vilmsi eluloost. Alapeatükides

Ajalugu

8

odt

Jüri Vilms

Jüri Vilmsi lühike elulugu Jüri Vilmsi võitlusrikas ja saatuslik elutee (13.03.1889 - 13.04.1918) 1901. aasta sügisel võeti vastu Pärnu gümnaasiumi 2. klassi 12-aastane tugevaõlgne ja tragi Pilistvere poiss Jüri Vilms. Juba karjapoisina oli ta endast suurematele külapoistele, kes talle olid liiga teind, tõotanud, et oodaku need, kui ta kord advokaadiks saab, küll ta siis neile õigust mõistab. Gümnaasiumi astumisega tegi ta selle ihaldatud kutse poole esimese sammu. Selle mõisaehitustöölise- talurentniku poja haridustee ei olnud aga majanduslikult kerge. Vanemaile teinud raskusi kooliraha tasumine, esimesel õppeaastal pidanud vanemad müüma isegi oma ainukese lehma, et tasuda kooliraha.

Ajalugu

4

doc

Eesti 1917-1920

1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20

Ajalugu

10

doc

Eesti teel iseseisvusele

Elavnes rahvuslik liikumine, loodi sõjaga seotud ühiskondlikke organisatsioone. Linnadeliidu Komitee Tallinnas, Põhja-Balti Komitee Tartus. Tegeldi Vene armee ja sõjapõgenike abistamise ja tagala korrastamisega. Jätkati võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist. Koosolekutel arutati päevapoliitilisi küsimusi, aga ka Eesti tulevikku. Esile kerkisid sotsialismist mõjustatud noored haritlased. Haritlased tähtustasid sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Jüri Vilms nõudis 1916. aastal avalikult rahvuslikku autonoomiat Eestile Vene koosseisus. AASTA 1917 Veebruarirevolutsioon Sõja tõttu õõnestas majandust inflatsioon. Valitses puudus kütusest, toiduainetest, tarbekaupadest. Ei toiminud transpordisüsteem. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet. Kasvas sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu. Kõneldi paleepöördest ja keisri kukutamisest. Veebruari lõpul vallandusid toitlusrahutused Petrogradis, kasvasid üle revolutsiooniks.

Ajalugu

21

docx

Jaan Poska referaat

nõupidamisest osa võtta. Oma kurvastuseks sai Poska teada, et esseerid pole Eestimaa iseseisvumisest huvitatud. 1917-18. aastavahetusel peeti ,,Estonia" teatris parteidevahelisi läbirääkimisi, kus tuli Eesti iseseisvumine rõhutatult esile ning sooviti ka bolsevikute poolehoidu selles, kuid nemad keeldusid. Peale bolsevikute keeldumist hakkas Poska mujalt abi otsima ­ seega hakkaski ta saatuse tahtel tegelema Eestit puudutava välispoliitikaga. Koos Jüri Vilmsi ja Julius Seljamaaga asus Poska 1918. aasta jaanuaris Petrogradis uurima, mida arvatakse Läänes Eesti iseseisvuse perspektiividest. 10. jaanuaril 1918 külastasid nad kolmekesi Suurbritannia saatkonda. Kuna suursaadik oli ära, siis võttis neid vastu tema asetäitja. Poska seletas lahti, mis Eestis toimub ja kirjeldas Venemaal toimuvat korralagedust ja veenis neid, et bolsevikud ei pea kinni rahvaste enesemääramise õigustest

Ajalugu

15

docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

paljudes valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine. See moodustati 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid tuntud ja kogenud poliitikamees Konstantin Päts, poliitikute nooremal põlvkonda esindav advokaat Jüri Vilms ning Maavalitsuses andeka organisaatori maine pälvinud arst Konstantin Konik (1873-1936). 21. veebruaril kütis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele") teksti, mille põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Samal päeval tegid Päts ja Vilms katse sõita Haapsallu, et seal paikneva 1. Eesti polgu kaitse all manifest avalikult ette lugeda. Paraku jõudsid sakslased Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning kavatsusest tuli loobuda. Kui

Eesti ajalugu

43

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

üritatud esitada. See nõukogu nägi ette, et Eesti saab oma maanõukogu ja parlamendi?. Ühtseks jäävad välispoliitika, riigikaitsepoliitika, majanduspoliitika, tollisüsteem. Maailmasõja eel tekkis Tallinnas Eesti Intelligentide klubi, mis koondas kõiki Eesti haritud seltskonna tegelasi. Seal arutati kõikvõimalikke päevapoliitilise probleeme. Tekkisid mingid väiksemad seltskonnad, ühte sellist hakati nimetama autonomistide rühmaks, nende eestkõnelejaks kujunes Jüri Vilms, enamik neist panid hiljem aluse Eesti tööerakonnale? 1915. aastal Vilms tutvustas autonoomia mõtteid ajakirjas Vaba Sõna. 1916 esines ta Eesti talurahva vabastamise pidulikul aktusel, kus kuulutas autonoomia saavutamise Eesti rahvuse kõige olulisemaks eesmärgiks. Vilms koostas uue seaduseelnõu, nägi välja samasugune nagu 1906. Sveitsis koostatud, rohkem tähelepanu pööratud rahvusautonoomiale. Pärast veebruarirev toimumist tekkis reaalne võimalus autonoomia esitamiseks

20. sajandi euroopa ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)