Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tähtsad aastaarvud Eesti ajaloost (0)

1 HALB
Punktid
õ
  • 1920 aastal koostas asutav kogu esimese Eesti põhiseaduse.
  • 1920 aastal üritati teha Balti Liit
  • 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule
  • 1930 aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.
  • 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks parandada põhiseadust.
  • 12. Märts 1934 tuli sõjaväe abiga võmule Päts ja algas Vaikiv Ajastu.
  • 11. November 1918 kirjutatas Saksamaa Alla Compiegne ’i vaherahu .
  • 28. Novemberil 1918 ründasid enemlased Narvat ja algas vabadussõda.
  • 7. Jaanuaril 1919 läks Eesti sõjavägi vastupealetungile, et vallutada tagasi Eesti
  • 18. 919 Jaanuaril maabusid Soome vabatahtlikud
  • 14. 1919 Jaanuaril vallutati Tartu
  • 1. Veebruariks oli Eesti puhas
  • 1919. Mais viid sõjategevus eestist välja.
  • 23. Juuni 1919 vallutati Võnnu
  • 2. Veebruar 1920 sõlmiti vaherahu Eesti ja Venemaa vahel
  • 1920. Aastal hakkasid Eesti-Saksamaa suhted paranema.
  • 1922. Aastal astus eesti Rahvasteliitu.
  • 1923. Aastal sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping.
  • 1925. Aastal Toimus viimane koverents ja liit jäi tegemata.
  • 1930. Aastal suurenesid Saksamaa ja Eesti sõjaväelised suhted.
  • 1932. Aastal sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungileping .
  • 1934. Aastal soovis Venemaa Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingut .
  • 1935. Aastal sõlmiti sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping.
  • 1939. Aastal sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping


Tähtsad aastaarvud Eesti ajaloost #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingeborg Õppematerjali autor
1920 - 1939

Sarnased õppematerjalid

Eesti 1920-- 1930-aastail kordamisküsimused
2
docx

Eesti 1920. - 1930. aastail kordamisküsimused

1. Miks ja millal puhkes Vabadussõda? 28 nov. 1918- 2 veeb 1920, Eesti tahtis saada vabaks ja venemaa tahtis taastada endiseid piire. 2. Mis oli Landeswehri sõda? Millal ja miks see toimus? 5. juuni 1919 kuni 3. juuli 1919 sõda Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Sakslased tahtsid saada osa lätist endale ja Eesti ei lasknud seda teha 3. Nimeta põhjuseid, miks eestlased võitsid Vabadussõja. Aina rohkem inimesi läks appi. paranes relvastus ja varustus, korraldati ümber vägede juhtumist, saadi abi välisriikidelt, targad otsused. 4. Millal sõlmiti Tartu rahu? Mis olid selle tingimused? Milles seisneb selle olulisus Eesti riigile? 2. veebruaril 1920. Leping lõpetas sõja, tagas eestile soodsa idapiiri ning lahendad mitmed majanduslikud probleemid

Ajalugu
9 klass-ptk 9 9a 9b 11 11a
3
doc

9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

Ptk 9 ­ Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament ­ Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud

Ajalugu
Eesti 1920-1930 aastatel
1
odt

Eesti 1920-1930 aastatel

Demokraatlik Eesti 1918-1934 1920. aastal loodi Eesti esimene põhiseadus- Valitsuse käes on peamine võim, valitsuse valib Riigikogu, nende tegemist juhtis Riigivanem. 1930. jõudis Eestini kriis, muudeti põhiseadust, et luua riigipea ametikoht. Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi seaduses parandused ja nende senise populaarsuse tõttu oli oodata valimistelt head tulemust. Jaan Tõnisson 1868-1941 Kahel korral Riigikogu esimees, neljal korral riigivanem. Ta oli ,,Postimehe" peatoimetaja 40 aastat, peale riigipööres tõrjuti ta sealt kui ka valitsusest välja. Kujunes demokraatliku opositsiooni liidriks. Autoritaalne Eesti 1934-1940 Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks.

Ajalugu
Eesti Ajalugu
5
rtf

Eesti Ajalugu

Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933

Ajalugu
Eesti riiklikkord poliitiline elu-1918-1934-
3
docx

Eesti riiklikkord/poliitiline elu (1918-1934 )

Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 )­ pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12

Ajalugu
Eesti 1918-1934-kordamine
2
doc

Eesti 1918-1934 (kordamine)

Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes ­ põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ­ põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform ­ riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad

Ajalugu
Ajaloo kordamine pt 9-10
2
doc

Ajaloo kordamine pt.9-10

AJALUGU pt.9-10 MÕISTED Balti liit ­ Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Landeswehr ­ Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki. Sürrealism ­ mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 ­ Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 ­ Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga.

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87
3
docx

Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87.

Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87. 1. Mõisted. 1) Vabadussõda ­ Eesti võitlus Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920. 2) Landeswehri sõda ­ Eesti võitlus baltisakslaste vastu aastal 1919. 3) Riigivanem ­ isik, kes juhtis riigikogu poolt ametisse määratud valitsuse tegevust. Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ­ suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ­ ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts 1934, kui Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde. 6) Maareform ­ olulisim ümberkorraldus majanduse alal, mõisnike maavaldused riigistati ja jagati soovijatele

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun