Eesti vabariigi loomine ja vabadussõda kordamisküsimused (0)

Kordamisküsimused: eesti Vabariigi loomine ja Vabadussõda
1. Kuidas mõjutas 1917 aasta revolutsioon Eestit, Venemaad? 
EEtis:.Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk . Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele.
2. Milles seisnes autonoomia tähtsus Eesti jaoks (2)? Millal ja kuidas see saadi? 
1917 märts, tartu. Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa
3. Milliseid muudatusi viidi läbi peale autonoomia saamist ?
Tekkisid esimesed valimised maanõukogutesse. Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu. Eesti keel sai ametlikuks keeleks.
4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? 
Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale , tugevdada kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks.
5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4)
Tekkisid erakonnad, Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt .
6. Eesti iseseisvumise eelduses kohalikul (3) ja rahvusvahelisel tasandil (3)
rahvusvahelisel tasandil:

• impeeriumide lagunem
  
• I maailmasõja sündmused – sakslaste sõjaline edu
  

7. Millal ja millise dokumendiga kuulutati välja Eesti Vabariik ? 
Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril,1918. Aastal Iseseivusmanifestiga,
8. Millist rolli mängis selles Päästekomitee , kes sinna kuulusid ?
Konik , päts, ja vilms.kooostati iseseisvusmanifest , milles nimetati eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
9. Miks võib öelda, et iseseisvuse välja kuulutajad ei tegutsenud iseenda vaid rahva huvides? 
Kuna Eesti rahvas oli juba enne näidanud soovi iseseisvuda ja tänu sellele võib öelda, et need iseseisvuse väljakuulutajad tegutsesid rahva huvides.
10. Miks otsustati just sellel hetkel luua iseseisev riik ? 
Peale Riia langemist sakslate kätte hakati eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Leiti, et venemaa ei suuda enam eestit Saksa sissetungi eest kaitsta ning tuleks luua neutraalne Baltiriik.
11. Kuidas suhtus Eesti Vabariiki Saksamaa? 
Mitte tunnustavalt, vaid kehtestas siin terrorisimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsevat balti hertogriiki. rahvusväeosad saateti laiali.
12. Miks lahkusid sakslased Eestist? 
Kuna esimeses maailmasõjas oli sakslane kaotuses ja see hakkas lõppema ja tänu sellel hakati ka saklasi eestist minema ajama
13. Millal toimus Eesti Vabadussõda (kuupäevaliselt)? 
28.november 1918
14. Kuidas üritas Moskva näidata alanud sõda? 
Moskva üritas anda sissetungile sõja ilmet ning kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun .
15. Mida kujutas endast Narvas välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuun? 
Kommuun -enamlaste sõnul iseseisev riik . Kuulutati Narvas välja, et
anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas
enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms.
16. Kuidas suhtusid eestlased alanud Vabadussõtta? 
Eestlased suhtusid alganud vabadussõtta võrdlemisi negatiivselt, kuna meeleolu mõjutas üldine sõjatüdimus, kuna neli aastat kestnud Esimene maailmasõda oli äsja läbi saanud ning keegi ei igatsenud läbielatut tagasi.
17. Mis aitas eestlastel saavutada murrangu sõjakäigus? 

• Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet
  
• Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik        
  
• Eestil oli andekas väejuhatus
  

18. Kes osutasid Eestile välisabi? 
Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik
19. Seleta lahti Landeswehri sõda, mis see oli, kes osalesid ja mis sai.
1919.aasat suvel tekkis eestil relvakonflikt lätiti okupeerinud saksa vägedega. Ehk see oli relvakonflik eesti ja saksa vägede vahel.
osalised: Eesti, Läti, Suurbritannia , Saksamaa, Balti hertsogiriik
tulemus:Landesweri ja saksa väed purustati, eesti väed jõudsid riiani.
20. Võnnu lahing
Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse eesti kalendris võidupühana.
21. Miks oli Venemaa nõus alustama rahuläbirääkimisi? 
Venemaa tegi ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi, kuna "Kartulivabariigi" kukutamise käigus kasvas tagalas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda.
22. Millistel põhjustel õnnestus Eestil võita Venemaad? 
Eesti võitis Venemaad, kuna Eestil oli väga suur armee ning heal tasemel sõjariistad . Venemaa ei suutnud Eesti kaitset läbi murda ning seetõttu tehti rahuläbirääkimised.
23. Tartu rahu sisu ja aeg.
Aeg: 02.02.1920
Tartu rahulepingu sisu:

• NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta
  
• pandi paika piirid
  
• Eesti sai 15 mln kuldrubla
  
• NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale
  
• lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises
  
• vangid vabastati
  
• Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud
  

Päts- oli eesti rigitegelane ja president ja jurist
Konik- oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.
Vilms,- oli Eesti riigimees , Eesti esimene kohtuminister.
Pitka- oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi.
V. Kingissepp – oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
R. von der Goltz – Landeswehri vägede juht
J. Poska – esimene Eesti Kubermangu komisar
J. Laidoner – juhatas Eesti rahvuslikke väeosasid
J. Kuperjanov – väejuht Vabadussõjas
A. Joffe – vene telegatsiooni juht