Rahvuslik liikumine (0)

Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni
1. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? TV
Eeldusteks oli kohalikke rahvaid oma poole meelitada, olles seetõttu valmis ka suuremateks järeleandmisteks: hõõrumised keisri ja baltisakslaste vahel, haritlaskonna kujunemine Eestis, talude päriseksostmine, mis muutis talupoja oma maa peremeheks.
2. Milline oli Eesti koolisüsteem? TV
Valla kool(eestikeelne) – kihelkonnakool (eestikeelne) – kreiskool ( saksakeelne ) – gümnaasium(saksakeelne) – Tartu ülikool(saksakeelne)
3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? TV
Talupoeg vabanes mõisnike eestkostest, talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, valla eesotsas oli vallavanem , vallal oli oma eelarve, volikogu kehtestas maksud ja määras kuhu raha kulutada.
4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? TV
Õpiti valima esindajaid, peeti koosolekuid, kohut . Omandati kohustused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida.
5. Iseloomusta Jannseni, Hurta ja Jakobsoni peamisi seisukohti ja too näiteid nende tegevusest rahvuslikul ärkamisajal!
Johann Voldemar Jannsen - eestlaste eluolu peab paranema, kuid kehtiva korra raames, selleks tuleb kokku leppida valitsuse ja baltisakslastega – Perno Postimees 1857, laulu-ja mänguselts Vanemuine 1865, I Eesti üldlaulupidu 1869
Jakob Hurt – „Eesti rahvas on väikesearvuline, mistõttu tuleb suureks saada vaimult“, eestlane peab saama kultuurseks ja harituks – Eesti Kirjameeste Seltsi esimees, valiti Aleksandrikooli komiteesse, mis pidid asutama eestikeelse kreiskooli(jäi asutamata), kogus rahvaluulet ja vanavara ja õhutas teisi sellega tegelema
Carl Robert Jakobson – eestlaste majanduslik olukord peab paranema, tuleb saavutada sakslastega võrdsed poliitilised õigused, koostööd tuleks teha venelastega – ajaleht Sakala, valiti Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks, osales põllumeeste seltside töös, esines Vanemuises isamaakõnega
6. Millal toimus I Eesti üldlaulupidu ja milline oli selle tähtsus?
Toimus 1869.aastal, esmakordselt tulid eestlased üle kogu maa kokku, algas traditsioon, mis kestab siiani, hakati looma rohkem laulukoore ja puhkpilliorkestreid, arenes eesti muusika .
7. Millega tegeles EKmS ?
Eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsad olid kooliõpikud.
8. Miks loodi Aleksandrikooli komiteed? Kirjelda selle tegevust.
Komiteed loodi, et koguda annetusi Aleksandrikooliks(eestikeelne kreiskool) pea kõikides kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendases kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arustati tähtsamaid küsimusi. Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis Jakob Hurt.
9. Mis on venestamine ? Millist kahju tõi venestamine eestlastele?
Venestamine on venepäraseks tegemine, tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Kahju: vähenes eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades, kuna valla töötajad lasti vene keele mitteoskamise tõttu lahti, haridus käis alla, pidurdus kultuuri areng.
10. Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rah- vustunde süvendamisele, asustuspildile?
Tööstus : toimus suur tõuge suurte vabrikute ja tehaste rajamisel, mida oli nüüd parem varustada toorainega
Põllumajandusele : võimaldati värske piima ja koore turustamine Eesti suurtematesse linnadesse ja Peterburi.
Eestlaste rahvustunde süvendamisele: raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri nurkade ühendamisele, eestlased said paremini suhelda
Asutuspildile: mitmed väikelinnad(Jõgeva, Elva, Antsla, Abja -Paluoja, Tapa ) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest
11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? TV
Jaan Tõnisson – Postimees – taastada eestikeelne kooliharidus, Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles, lõpetada eestlaste venestamine ja saksastumine
Konstatin Päts – Teataja – parandada eestlaste majanduslikku olukorda, kasvatada rahvustunnet, otsida liitlasi venelaste seast, baltisakslasi vältida
12. Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis?

Demokraatlike vabaduste kehtestamist

Talurahvale maad

Laiendada eestlaste poliitilisi õigusi
13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a?

Korraldati streike ja miitinguid

Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad

Toimus oktoobri üldstreik

Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis rahva tulistamine Uuel turul
14. Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leeride nõudmised? Kummad olid radikaalsemad?
Mõõdukad – konstitutsioonilist monarhiat , eesti keelele suurema kasutusõiguse andmine
Radikaalsed – demokraatlikut vabariiki, tsaarivalitsuse korralduste boikoteerimist, keeldusid makse maksmast ja sõjaväkke minemast
15. Kuidas suhtud Sina mõisate põletamisse revolutsiooni ajal? Selgita.
Rahvas oli vihane ja seetõttu mõistan neid, kuna mõisad polnud nende endi rajatud vaid hoopis baltisakslaste või venelaste poolt. Samas aga on mõisad kaunid ja tõelised vaatamisväärsused, mida Eestis enam palju säilinud pole. Seega arvan, et mõisate põletamine polnud vajalik.
16. Millised olid 1905. a revolutsiooni otsesed tagajärjed?

Sõjakohtud mõistsid paljud vabameelsed eestlased süüdi( vangistus , sunnitöö, surmanuhtlus, peksmine )

Paljudel tuli Eestist põgeneda

Suleti tähtsamad ajalehed
17. Loetle majanduslikke ja kultuurilisi ettevõtmisi 1905. s revolutsiooni järel! TV

• Eesti Laenu-ja Hoiuühisus
  
• Masina-ja tarvitajateühistu, piimaühistu, maaparandusühistu
  
• Eesti I eesti õppekeelega gümnaasium(praegune Miina Härma gümn)
  
• Eesti Kirjanduse Selts
  
• Rahva Muuseum
  
• Kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti