mõttetu. Ta lisas veel, et vabadussõjalased on demokraadid omal viisil ja tunnustavad parteide olemasolu riiklikus seadusandlikus asutuses.10 1933. aasta põhiseadus oli riigi arengu üks etappe, mis oli vajalik läbi teha ning mida võib pidada uue ajastu tähiseks. Lisaks oli rahvahääletus aus ja rahvas ise soovis sellist muudatust – kõik käis demokraatlike tavade järgi. 12. märtsil 1934. aastal kindlustas riigipöörde järel oma võimu Konstantin Päts. Oletatavasti haaras ta võimu selleks, et vältida vabadussõjalaste võimulepääsu ja sellele järgnevat diktatuuri, kuid lõppude lõpuks oli tema ise, kes tüüris autoritaarse režiimi suunas. Demokraatia hävitati demokraatia kaitsmise egiidi all.11 Samas oli Pätsi ja Laidoneri kartus siiski õigustatud arvestades tollast rahvusvahelist olukorda ja levinud meeleolusid. Arvatakse, et globaalne mõju mingi režiimi püsimajäämisel on kaks korda suurem kui regionaalne. 12
vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks keskseks kandjaks oli tõusmas Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kuid ta suri 1939. 8. 1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk
· Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö- ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine
Larka, tõeline "aju" Artur Sirk. Poliitikasse 1930.-ndate alguses tulevad poliitikasse, kui poliitikas on "kaos" (11 valitsust ühe aastaga). Iidoliks oli Mussolini. Kõvakäepoliitika Kirj. Mida nad korda saatsid Neil oli väga suur rahva poolehoid. Pakkusid välja presidendi ametikoha valimise kanditaadid: Põllumeeste Kogu - Päts; Asunike Koondis - Laidoner; Sotsid - Rei; Vapsid - Larka) Valimised: Väga 'räiged' valimiskampaaniad. Päts lasi teha 'emori' uuringu (meie mõistes). Tegi kindlaks, milline seis on. Ülekaalukalt oli esimesel kohal Vapsid, teisel kohal Laidoner. Sotsid ja Päts said vähe hääli. Päts otsustas teha riigipöörde (ebaseaduslikult). Päts lasi vapsid ükshaaval arreteerida, et saada presidendiks. 1935.a toimub veel üks katse, et vapsid likvideerida. Õnnestub. Algab vaikiv ajastu. 1938.a laseb Päts teha uue põhiseaduse, olles ise ainuke kanditaat
kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. Osales Tartu rahu läbirääkimisdelegatsioonis. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Pärast Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus kommunistidega läbirääkimisi mitte pidada ning Eesti Vabadussõda alustada. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini 1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001.
välispoliitika eesmärk - kaitsta oma riiki välise hädaohu eest 7. Maareformi eesmärk, olemus ja mõju Eestile Eesti maarahvast oli ilma maata kuna mõisnikel olid suured maalapid. Nende tükeldamisega sai rahuldada talupoegade maavajadust. Mõisnikud ei olnud sellega nõus kuid maa seaduse alusel riigistati mõisate vara ning jagati laiali. 8. Kes ja miks teostasid Eestis riigipöörde, mida tuntakse ka vaikiva ajastu algusena? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Seda tehti, et võimule ei saaks vabadussõjalased. 9. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts- kes nad olid, miks nad olulised on? Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president. Jaan Tõnisson oli üks selle aja mõjukamaid poliitikuid. Nende vaated olid päris erinevad. Päts kaitses peamiselt põllumeeste huve, Tõnisson väärtustas kogu rahva huve. Päts on tuntud ka riigipöörde korraldamisega, millega algas vaikiv ajastu. Tõnisson taunis seda ja
langesid, talupoegade sissetulekud kahanesid, talud oksjonitele, ettevõtted pankrotti, kasvas tööpuudus. 12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: poliitiliste parteide keelamine, tsensuur ajakirjanduses, riigikogu ei kutsuta kokku, eriolukorra kehtestamine. 1938 uus põhiseadus (II), mis kehtestas presidendi ametikoha, kelleks sai Päts. 2)Mõisted. Eesti töörahva kommuun eesti punaste võim, loodi 1917 sügisel, keskus Narvas Maanõukogu ehk Maapäev, otsustasid kuulutada Eesti iseseisvaks Päästekomitee Maanõukogu poolt moodustatud täidesaatev organ (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms). Koostas iseseisvusmanifesti. Asutav Kogu ülesandeks oli põhiseaduse ja maaseaduse koostamine. Maaseadus viidi ellu 1920 1929, 97% mõisamaadest riigistati ning jagati talupoegadele, riigile
võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre. Valitsus keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud, valimised lükati edasi ja parlament seati nn. vaikivasse olekusse. Kelle huvides astuti selliseid äärmuslikke samme ja kellele need kasu pidid tooma, selle üle ma arutan oma arutluses. Konstantin Päts põhjendas oma võimuhaaret valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Ühes oma kõnes ütles Päts, et on tõotanud ,,rahva tahte järgi valitseda". Seega on Pätsi väide, et riigipööre korraldati rahva huvides, mõeldes inimeste heaolule ja tahtele. Küll aga me näeme, et see nii ei ole, sest keegi ei küsinud kordagi eestlaste
.......................3 5 lk 2.Välispoliitika..........................................................................................6 8 lk 3.Majanduspoliitika.................................................................................9 11 lk 4.Kultuuripoliitika..................................................................................12 13 lk 5.Vabadussõjalased.........................................................................................14 lk 6.Konstantin Päts....................................................................................15 16 lk 7.Kasutatud kirjandus.....................................................................................17 lk Sisepoliitika Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist
Iseseisvuse eeldused · 21-22 ja 27-28 jaanuar 1918. a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts. Teavitatakse kogu riiki iseseisvuse väljakuulutamisest. Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku:
3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp ◦ nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised ◦ natsionaliseerimine, mõisamaade konfiskeerimine 15
Kallis Eesti rahvas! Meie, Vabadussõjalased, tahame teile kuulutada tõde teie liidri Pätsi kohta. Ta propaganda on nii alatu ja labane, et ta ei vaevunud isegi oma propaganda asutust peitma petliku nimega. Meid on kuulutatud riigi vaenlasteks ilma ühegi kohtuistungita, kus kedagi meist süüdi oleks mõistetud. Meid mõistetakse hukka ja süüdistatakse riigireetmises ning riigipöörde korraldamises, kuid kas pole mitte Päts, kes seda tegi? Kas pole mitte Päts see, kes võimu enda kätte võttis ja rahva tõbiseks tembeldas? Tema keelas erakondade tegevuse. Tema saatis laiali Riigikogu ning keelas valimised. Tema hakkas omavoliliselt, oma huvide järgi seadusi välja mõtlema ja andma. Kas see ei ole siis rahva reetmine? Kas see ei ole autokraatia? Eesti rahvas peab üles ärkama ja jalule saama ning mõistma, et mingit haigust ei ole, ei tule ega pole kunagi olnudki! Teie türannist tohter, kes teid arstida lubab, pole keegi muu kui üks
rahvusrühmale või asutusele. Asutav Kogu – 1919. aastal valitud kogu, mis töötas Eesti riigile põhiseaduse ja korraldas seadusandlust. Landeswehr – Balti maakaitse, Kuramaa ja Liivimaa organiseeritud väekoondis, mis oli loodud baltisakslaste algatusel. Nende eesmärk oli Balti Hertsogiriigi rajamine. Tartu rahu – leping, mis lõpetas Eesti Vabadussõja. Päästekomitee – 1918. aastal sai neist Eesti Riigivõimuorgan. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Neile anti kogu riiklik võim Eestis. 7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust. Nikolai I – Venemaa viimane keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst. Tema andis inimestele kodanikuõigused ja oli pigem positiivne valitseja. Vladimir Lenin – Vene Bolševikute juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht. Kasutas terrorit ja sunnimeetodeid
Eesti Vabariik 1)EV sisepoliitika Parlamentaarne, demokraatlik riik, seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget), valiti kolmeks aastaks Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda (Riiginõukogu, 40 liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku. Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad)
Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti. Samal päeval tegid Vilms ja Päts katse Haapsallu sõita, et seal Eesti 1. polgu kaitse all iseseivumismanifest ette lugeda. Kahjuks jõudsid saksa väed Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning plaan katkestati. Kuna katse manifesti ette lugeda nurjus ka Tartus, tehti sellest
c) Iseseisvuse väljakuulutamine ( 1 ) d) Vaikiva ajastu algus ( 5 ) e) Mareform (3 ) 8. Miks muutus New York maailma kulultuurikeskuseks ? Sinna koondusid kõik näitlejad , kunstnikud , lavastajad , kirjanikud. See oli suur ja võimas linn , seal saadi oma annet kõigile paremini näidata , selles linnas oli paljuvõimalusi. 9. Mis toimus Eesti neil aastatel? 1) 12 märts 1934 K. Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde, et takistada vapside võimule tulekut 2) 1920 koostati esimene põhiseadus (seadusandlik võim riigikogu , riigipeaks on riigivanem , täidesaatev võim- valitsus ) veel maareform 3) 1938-1940- konstantin Päts oli nendel aastatel Eesti Vabariigi presidendiks 4) 1923- Eesti ja Läti sõlmisid kaitseliidu lepingu
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi:
Eesti 20. saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !
3. Vabadussõjalaste liikumine kriisi ajal astus poliitikasse. Kujunes parempopulistlik massiliiikumine. Eeskujuks fasism. Põhilised liidrid kindral Andres Lauka, advokaat Artur Sirk. 4. 1932-1933 2 Põhiseaduse muudatuste rahvahääletust. Kukkusid läbi. 5. 1933- Vapside enda Põhiseaduse projekst, see jõustus 1934a. II PÕHISEADUS kõige autoritaarsem 6. Riigivanema valimised: küsitlusAndres LarkaJohann LaidonerKonstatin Päts August Rei 7. 1934- Konstatin Päts riigivanem 12. märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti ) · Piirati demokraatlikke vabadusi ( Tsensuur) · 1934 RIIGIKOGU saadeti laiali VAIKIV AJASTU 1934-1940 · Seadusi ei andnud välja parlament, vaid PÄTS neid nimet dekreetideks OPPOSITSIOON KEELATUD · 1935 Keelati erakonnad ISAMAALIIT, sinna kuulusid kõik tähtsad
sai rahvahääletusel rahva toetuse osaliseks vapside põhiseaduseelnõu, mis koondas kogu võimu Eestis presidendi kätte. 1934. aasta kevadeks sai järjest selgemaks, et eesseisvatel presidendi ja Riigikogu uue koosseisu valimistel võivad vapsid saavutada olulist edu ning võimule tulla. See võimalus oli vastuvõetamatu Eesti senisele poliitilisele eliidile, kes asus kavandama samme vapside võimule tuleku takistamiseks. Tekkinud olukorras võttis algatuse enda kätte riigivanem Konstantin Päts, kes otsustas vapside vastu kasutada nende enda poolt koostatud põhiseadust. Päts sõlmis kokkuleppe Johan Laidoneriga ning kehtestas riigis eriolukorra. 12. märtsil 1934. aastal võttis Päts tänavatele toodud sõjaväeüksuste toel võimu enda kätte ning lõpetas vabadussõdalaste tegevuse. Päts kuulutas välja kaitseseisukorra. Eestis kehtestati niinimetatud vaikiv ajastu, kus võim oli koondunud Konstantin Pätsi kätte. Vapsid ja Päts olid sõjajalal veel mitu aastat
· kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahääletus · VAPSID ( vabadussõdalased) organisatsioon loodi pärast Vabadussõda, et kaitsta osalenute huve. Kindral LARKA ja ADVOKAAT SIRK vastu, sest muudatused on liiga vähesed. · Vapside põhiseadus läheb hääletusel läbi, põllumehed ja Päts toetavad. · LARKA riigipea · 12.märts Pätsi ja Laidoneri riigipööre Vaikiv ajastu 1930ndad · Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks · riigikogu vaikivas olekus (1940-ei kutsuta kokku) · kontroll paljudel elualadel · propaganda, et rahva meelsust mõjutada ( nimede eestistamine) · märtsis keelati kõik erakonnad · ISAMAALIIT kujunes ainuparteiks · opositsioon suruti maha · vapside riigipööre ebaõnnestub
Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud
Partei Juhid Keda esindab= Kohti maapäeval Eesti demokraatlik Jaan Tõnisson Lõuna-Eesti 7 erakond talupojad.linnakodanlus , inteligents Eesti maarahva liit Kontstatin Päts Jõukam talurahvas 13 Eesti tööerakond Jüri Vilms Linna keskkihid, 4 ametnikud Eesti Mihkel Martna Väikekodanlus, 9 seotsiaaldemokraatlik töölised Ühendus Maapäev · Maapäev oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.(valimisaktiivsus madal 30%)
Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, ajakirjandus järelvalvele jne. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu. 1937 Lasti koostada uus põiseadus, mis vastas Pätsi ja Laidoneri soovidele ning sellega loodi presidendi ametikoht 1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping, mida mujal maailmas käsitleti Eesti asumisene Saksamaa poolele. ISIKUD
sõdurid neis sõdades on kandnud. Hoone keldris on suur, erinevatel ajaperioodidel kasutatud käsirelvade kogu. Muuseumi stendidel olevad väljapanekud kajastavad eestlaste osalust möödunud sõdades, sõjasündmusi, meie tuntud sõjaväejuhte ja nende elusaatusi. Samuti on väljapanekute hulgas palju sõjaajalugusid ja sõjas osalenute mälestusi kajastavaid raamatuid, dokumente ja sümboolikat. "Selle maatüki ostis kunagi endale presidendi vend Voldemar Päts. Ta ostis ära ka vene suurvürsti suvila Narva-Jõesuus, võttis selle lahti, tõi rongiga siia ja ehitas uuesti üles. Kuna Voldemar Päts oli kunstilembeline, siis olid siin igal suvel koos noored skulptorid ja maalijad ja see koht kujunes noorte kunstnike koduks. Voldemar Päts oli Konstantin Pätsi vendadest ainuke, kes pääses 1944.a. vabasse maa- ilma. Ta läks Austriasse ja oli seal Eesti-Austria Sõprusühingu esimees. Austriast läks ta Rootsi ja elas mõnda aega Göteborgis
Eesti ajalugu Pt 9 1918 - Vene võim Iseseisev Eesti, demokraatlik 1920 Asutav kogu tegi põhiseaduse ( seadusandlik võim - ühekojaline parlament e. Riigikogu, täidesaatev võim valitsus), üritati luua Balti liit (ei õnnestunud) Valitsus- riigikogu valis, juhtis riigivanem Riigikogu- palju erakondi, valitsus muutus tihti, ebapüsiv 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930 majanduskriis, palju pankrotte, tööpuudus Inimesed süüdistasid võimu tahtsid riigipead pidi muutma põhiseadust Esile tõusis Eesti VABADUSSÕJALASTE Keskliit 1933 kiideti heaks põhiseaduse parandused (vapside tehtud), panti paika valimised 1934 12. märts riigipööre (Konstantin Päts, Johan Laidoner), autoritaalne riigikord vaikiv ajastu Range kontroll ajakirjanduse, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jne üle, vangistati vapse, riigikogu laiali, ainupartei jne 1937 uus põhiseadus, presidendi koht, Konstantin Päts- es...
hädaabitöid 4.1.Milleni see viis? Elu halvenemise tõttu hakkas rahvas süüdistama võimulolijaid ja levis kiiresti arvamus, et Eestil on vaja kärpida Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et suure võimuga riigipea suudab korra majja luua. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. 5. Millal toimus Eestis riigipööre? 12.märtsil 1934. 5.1. Kes olid selle läbiviijad? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 6. Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret. Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati (ainupartei Isamaaliit) Võim ainult riigipeal. 6.1
aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte.
Vapsid olid aanud palju toetajad ning just sellepärat võetigi nende seadueelnõu vastu ning valitsus läks laiali. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre Kuna Laidoner ja Pät mõistsid, et neil pole võimalik valimii võita, otutasid nad koondada võimu enda kätte sõjaväelise riigipöördega. Üle kogu Eesti hakati vahitama vabadussõjalisi, süüdistatuna riigipöörde plaanimises. Kuid tegelikkuses poleks see olnud vajalik, sest nad oleks arvatavasti niikuinii valmised võitnud. Päts kehtesta üleriigilise kaitseseisukorra ning määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Valimised lükkusid edasi. Päts nimetas ka eestlasi „vaimselt haigeks“, mille olla põhjustanud vapside propaganda ning selle tõttu ei olnud rahavas enam sobiv otsustaja. Seadusi hakkas nüüd vastu võtma riigivanem ilma Riigikogu abita. 8. Vaikiv ajastu Estiteks määrati ametisse Kaarel Eenpalu ning ei kutsutud enam kokku Riigikogu, kuid neid laiali ei saadetud
oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner oli sõjavägede ülemjuhataja, kes muutis poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Poska oli sellel ajal välisminister. 5. Miks oli pooleteist päevane vabadus Eesti jaoks tähtis ? 5. Sest kui saksa väed uuesti tulid, vallutasid nad juba iseseisva riigi ja see jättis ülejäänud maailmale halva mulje vms.. 6. Mis oli ETK ( Eesti töörahva kommuun ) ? 6
Jaan Tõnisson asutas eestlase partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Parteini ei jõutud. Asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste ühisus. Manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna tingimusi ei täidetud. Nõuti tsaarivõimu kukutamist. Detsembris karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud ja sotsiaale vahistati. 12.detsembril rüüstati vastupanuks mõisaid. Sellel vastasid karistussalgad. Oli õigus hukata kohtuta. Päts põgenes surmanuhtluse eest ja Speek emigreerus. 5. Kultuurielu 20. sajandi alguses. Keskhariduse levik, suurenes trükiste arv, tihe kultuuriasutuste võrk, riiklik toetus eesti kultuurile, vabad kontaktid teiste maadega, uued kultuurikanalid, eesti kultuuri keele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke, avati eestikeelsena Tartu Ülikool, asutati kirjanike koondis „Siuru“, levisid moodsad kunstivoolud, jätkus laulupidude
Rahvusvahelised eeldused: · käimas oli I maailmasõda ja suurriikide tähelepanu oli suunatud sõjale · Venemaal oli segaduste aeg, kuna puhkemas oli kodusõda · Eesti peamised vaenlased olid sõjas nõrgenenud (Saksamaa, Venemaa) Kuna enamlaste võim oli rahvale vastuvõetamatu, hakkasid rahvuslased tegema ettevalmistusi Venemaast lahku löömiseks. Moodustati Päästekomitee, millesse kuulusid: Konstantin Päts Konstantin Konik Jüri Vilms 24.veebruar 1918 kuulutati välja Tallinnas Eesti iseseisvus ja moodustati Ajutine Valitsus. Selle peaministriks sai Konsantin Päts.
30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3.märts sakslased said oma alla kogu Eesti 11.november Ajutine Valitsus taas võimul 21.november täielik võimu ülevõtmine sakslastelt
Parlamendi funktsiooni kuulus seaduste andmine, eelarve, maksud laenud ja istungid oli avalikud. Kõrgem täidesaatev võim oli valitsusel, mille eesotsas oli riigivanem e. Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad. Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud. Vasapoolsed: Sotsiaaldem
Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant. c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks. Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel
PÄTSI AEG Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstantin Päts, kelle ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12
okt. · riigistatakse kogu maa ja ettevõtted * maad ei jaotata talupoegadele, tehakse kommuunid *Kirik lahutati riigist 28 nov. tuli Toompeale kokku kubermangu nõukogu- Jaan Tõnisson oli põhi kõneleja, aga enamlased sundisid ta maalt lahkuma. 1917 hakkasid Nõukogude Venemaa ja Saksamaa rahukõnelused. Maapäev ja selle laialiajamine : Mai lõpul toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse- juhtis K. Päts. Eesti keel kuulutati ametlikuks asjaajamiskeeleks ja tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Sellega püüti saavutada mitut eesmärki : kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu jne. Maanõukogu 15. nov. otsuses öeldi järgmist : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, 2)
· Riigikogu eelistas läbikukkunud varianti, muutes seda meelepärasemaks sotsialistidele · 1933 juunis toimub teine hääletamine, kuid see kukub läbi, sest see langeb kokku Jaan Tõnissoni vastase kampaaniaga · Valitsus on sunnitud kehtestama kaitseseisukorra piiratakse vapside tegevust · Valitsuse autoriteet langes veelgi · 1933.a. sügisel läks hääletamisele vapside põhiseadus, mis võeti häälteenamusega vastu · Tõnisson astub tagasi, Päts moodustab üleminekuvalitsuse, sõlmib kokkuleppe Johan Laidoneriga 12.märtsil 1934 algab vaikiv olek · Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele · Kõrgemat võimu hakkas teostama riigivanem, kuid nüüd polnud enam tegemist valitsusjuhiga, vaid rahva poolt valitava ja suuri õigusi omava riigipeaga (presidendiga) · Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu
ajutise korra kohta Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti ühtseks kubermanguks- kubermangukomissar Jaan Poska, Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu Eesti asualade juhtimine läks eestlaste eneste kätte, kubermangudes asendati vene ametnikud eestlastega Mai lõpul toimusid Maanõukogu valimised-> seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, esialgu juhtis seda dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Kubermangudes kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks-> tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele Hakati looma Eesti rahvusväeosi Püüti kergendada sõjaväeteenistust, tugevdada kaitset sakslaste vastu ja anda reaalne jõud rahvuslaste kätte Eestlasi süüdistati separatismis, autonoomiat ohustas ka kestev I maailmasõda
terroriistide poolt. 11. Woodrow Wilson: Oli Ameerika Ühendriikide 28 president. 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks pärast Esimest maailmasõda. 12. Eesti Vabariigi välja kuulutamise eeldused, Päästekomitee, iseseisvusmanifest, sündmused, mis aitasid kaasa EV sünnile. Eeldused: tööstuse areng, hakati looma erakondi, ühtlustus kirjakeel. Päästekomitee: 1918 loodus Eesti riigivõimuorgan. Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Päts oli päästekomitee liige. Iseseisvusmanifest: Dokument, millega 1918. a veebruaris kuulutati välja iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik. Sündmused: Erakondade kujunemine, Vene sõjaväe nõrkus, Impeeriumi lagunemine. 13. Vabadussõda- aeg, osapooled, põhjused, kuidas muutus sõda eestlaste jaoks, nimeta põhjuseid, mis tõid pöörde eestlaste kasuks. Aeg: 28.11.1918-02.02.1920. Osapooled:
Põhiseaduse vastaselt vägede ülemjuhatajaks. Selle tagajärjel vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati ka nende juhid. Probleem algas just selles, et 1934. aasta algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus Vapsid saavutasid suurt edu. Seda aga püüdsid ennetada Riigikogu ja riigivanema valitsemistel ning koondati võim enda kätte, kus viisid Konstantin Päts ja Johann Laidonner 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, kus keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti Vapse arreteerima. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riivivanema Pätsi kätte. Siit võib tunduda nagu Eestis oleks juba diktatuurlik riigikord seatud. Eriti veel see, et Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja Eesti
Ajaloo KT 9-10. 9Klass 1). Mõisted: Vaikiv ajastu -on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme. Balti liit- Sõlmida soome,eesti,läti,leedu,poola vaheline leping! Landeswehr-Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 2)
Konstatin Päts Konstatin Päts sündis 23-ndal veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena . Ta ema oli Olga Tumanova . Tal oli neli venda ja üks õde . Ta ei olnud eriti hea inimene , sest müüs Venemaale Eesti sõjaplaanid maha . Tema valitsemis aeg oli (24.april 1938 – 21.juuli 1940) . Ta suri 18.jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal 1998 valiti ta aasta Eurooplaseks . Ta presidendi aeg oli 1992 – 2001 . Ta suri aastal 2006 Arnold Rüütel Ta sündis 10.mai 1928 Saaremaal . Ta aitas kaasa sellele , et iga eestlane saaks endale tervise kindlustuse . Ta oli ka ülemaailmse rohelise risti Eesti president . Ta presidendi aeg oli 2001 – 2006 . Toomas Hend...
Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930- 1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Helilooja, koorijuht, muusikaajakirjanik. Pätsi tähtsaim tegevusvaldkond oli muusikaõpetus. Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis
Venestamine - venepäraseks muutmine, koolide ja muude asutuste töö venekeelseks muutmine. Nüüdsest peale käis kogu asjaajamine vene keeles. Kahju eestlastele: *haridustase langes * vähenes nende kaasrääkimine oma maa asjades * kultuuri areng pidurdus 10. Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rah- vustunde süvendamisele, asustuspildile?vihik. 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? J. Tõnisson- "Postimees"emakeelse hariduse taastamine, kõnelesid demostretiivselt eest keelt. K. Päts- " Teataja" pidas oluliseks Eesti majandusliku olukorra parandamist. 12. Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis? 1)demokraatlike vabaduste kehtestamist 2) talurahvale maa andmist 3) eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist 13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a?
usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, uue riigikogu valimised. Vältimaks streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi vabadussõjalaste võitu ja koondamaks kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes võimu enese kätte, teostasid riigivanema rajoonides kehtinud kaitseolukord. kandidaadid K. Päts ja erukindral J. Kaitseolukord oli mõeldud võitluseks Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise kommunistide vastu, kelle tegevus ohustas riigipöörde. Kuid Riigikogu ja Riigivanema 1920. aastate algupoolel tõsiselt Eesti valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti iseseisvust. Moskva huvides ja toetusel suvepuhkusele.
aastal. Versailles' rahulepingute alusel sai Poola tagasi nn Poola koridori, mille suudmes olev kaubalinn Danzig jäi vabalinnaks. Pilsudski pidas tasakaalupoliitikat Venemaa ja Saksamaaga. Viimasega sõlmiti 1934 liiduleping, mis 1939. aastaks oli kaotanud oma tähenduse ja hakati abi otsima Prantusmaalt ja Inglismaalt. 1924. aasta 1. detsembril toimus Eestis Moskva juhtimisega kommunistide mässukatse, mis hirmutas elanikkonda. Tähtsamad tegelased riigis olid Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, majandus oli tõusuteel ja iseseisvale riigile omane. Kuid tulid majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse vahetumine, tekkis vapside (vabadussõjalaste) liikumine ning taheti muuta põhiseadust. 1934 sundis Päts Riigikogu ,,vaikivasse olekusse", keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse võimu. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli suhteliselt leebe ja vabameelne ning ka majandus ekspordile orienteerudes heal järjel.
Eesotsas E. Kuberm. Komissar Jaan Poska Valimiste teel mood. E. kuberm. Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine Korra tagamine Poliitiline areng Vastuolud: · Senise vene ametnikkonnaga · Nõukogudega (enamlased) · Vene sõjaväega Eesti poliitiliste erakondade kujunemine · Eesti Dem. Erakond Jaan Tõnisson · Eesti Maarahva Liit K. Päts · Eesti Tööerakond Jüri Vilms · Eesti Sotsiaaldem. Ühendus · Eesti Sotsialistide Revol. Partei · VSDTP-sse kuuluvad enamlased- suvi 1917 suurim poliitiline jõud: 7000 liiget Maapäev · Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis · Valimised 1917.a. mais · Tuleb kokku 1917.a. juulis · Valib täidesaatva organi Maavalitsuse · 25.augustil ütleb Tõnisson maapäeva koosolekul esmakordselt välja omariikluse mõtte.
vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; Jaan Poska Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Eestlaste võidu põhjused · Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet · Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik · Eestil oli andekas väejuhatus . Vabadussõja tähtsus: · I eestlaste täielikult võidetud sõda · oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel Tartu rahu tähtsus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
