Põhimõisted Eesti keele eksamiks (9)

Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline . Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus( Pontus ). Draama - tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali( Libahunt ). Eepos - eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste , nalja või pilkelugu . Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant - jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosažaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell - lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus , ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal - karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos , karjaselaul või –luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett - luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia - väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või –jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal , peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis.
Anekdoot - lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku - loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine . Esitatud sündmuste toimumise järjekorras, ei sisalda seisukohti ja hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid proosaliike. Põhineb huvitaval sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste ja imede kuhjumine kangelase ümber. Ajalooline- põhineb ajaloolisel ainestikul, millega käiakse vabalt ringi. Tegelased reaalselt elanud, rõhutakse aja, koha ja tegelaste eripära. Robinsonaad- päevikuvormis, kajastab inimeste hakkamasaamist metsikus looduses, enamasti üksikul saarel. Nime saanud Robinson Crusoe järgi. Kriminaal - teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima . Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad . Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika - käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaaš- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon - žanr, mida iseloomustab kriitilisus . Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna.
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosažaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või –luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või –jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis.
Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Esitatud sündmuste toimumise järjekorras, ei sisalda seisukohti ja hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid proosaliike. Põhineb huvitaval sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste ja imede kuhjumine kangelase ümber. Ajalooline- põhineb ajaloolisel ainestikul, millega käiakse vabalt ringi. Tegelased reaalselt elanud, rõhutakse aja, koha ja tegelaste eripära. Robinsonaad- päevikuvormis, kajastab inimeste hakkamasaamist metsikus looduses, enamasti üksikul saarel. Nime saanud Robinson Crusoe järgi. Kriminaal- teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaaš- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- žanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna.
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosažaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või –luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või –jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis.
Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Esitatud sündmuste toimumise järjekorras, ei sisalda seisukohti ja hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid proosaliike. Põhineb huvitaval sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste ja imede kuhjumine kangelase ümber. Ajalooline- põhineb ajaloolisel ainestikul, millega käiakse vabalt ringi. Tegelased reaalselt elanud, rõhutakse aja, koha ja tegelaste eripära. Robinsonaad- päevikuvormis, kajastab inimeste hakkamasaamist metsikus looduses, enamasti üksikul saarel. Nime saanud Robinson Crusoe järgi. Kriminaal- teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaaš- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- žanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna.
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosažaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või –luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või –jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis.
Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Esitatud sündmuste toimumise järjekorras, ei sisalda seisukohti ja hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid proosaliike. Põhineb huvitaval sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste ja imede kuhjumine kangelase ümber. Ajalooline- põhineb ajaloolisel ainestikul, millega käiakse vabalt ringi. Tegelased reaalselt elanud, rõhutakse aja, koha ja tegelaste eripära. Robinsonaad- päevikuvormis, kajastab inimeste hakkamasaamist metsikus looduses, enamasti üksikul saarel. Nime saanud Robinson Crusoe järgi. Kriminaal- teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaaš- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- žanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna.
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosažaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või –luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või –jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis.
Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Esitatud sündmuste toimumise järjekorras, ei sisalda seisukohti ja hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid proosaliike. Põhineb huvitaval sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste ja imede kuhjumine kangelase ümber. Ajalooline- põhineb ajaloolisel ainestikul, millega käiakse vabalt ringi. Tegelased reaalselt elanud, rõhutakse aja, koha ja tegelaste eripära. Robinsonaad- päevikuvormis, kajastab inimeste hakkamasaamist metsikus looduses, enamasti üksikul saarel. Nime saanud Robinson Crusoe järgi. Kriminaal- teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaaš- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- žanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna.
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosažaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või –luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või –jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis.
Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Esitatud sündmuste toimumise järjekorras, ei sisalda seisukohti ja hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid proosaliike. Põhineb huvitaval sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste ja imede kuhjumine kangelase ümber. Ajalooline- põhineb ajaloolisel ainestikul, millega käiakse vabalt ringi. Tegelased reaalselt elanud, rõhutakse aja, koha ja tegelaste eripära. Robinsonaad- päevikuvormis, kajastab inimeste hakkamasaamist metsikus looduses, enamasti üksikul saarel. Nime saanud Robinson Crusoe järgi. Kriminaal- teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaaš- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- žanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna.
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosažaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või –luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või –jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis.
Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Esitatud sündmuste toimumise järjekorras, ei sisalda seisukohti ja hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid proosaliike. Põhineb huvitaval sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste ja imede kuhjumine kangelase ümber. Ajalooline- põhineb ajaloolisel ainestikul, millega käiakse vabalt ringi. Tegelased reaalselt elanud, rõhutakse aja, koha ja tegelaste eripära. Robinsonaad- päevikuvormis, kajastab inimeste hakkamasaamist metsikus looduses, enamasti üksikul saarel. Nime saanud Robinson Crusoe järgi. Kriminaal- teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaaš- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- žanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna.