"päts" - 1093 õppematerjali

Vene aeg

Kontrolltöö Rida A (Ärkamisaeg, venestus ja Eesti 20.saj. alguses) 1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks?(5.p.) 1. Mõlematel pooltel olid erinevad vaated 2. Neil olid ka erinevad teemad : poliitika & kirikuelu . 2. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. Mõõdukas suund - Jaan Tõnisson - pidasid tähtsaks rahvuslikku eneseteadvuse arendamist . 2. Radikaalne sound - Konstantin Päts - Eestlaste on nõrk majanduslikke positioned tõttu . 3. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? 1. Aleksander 3 võimule tulek - alustas Venemaa ääremaade venestamist 2. Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale . 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine . 4. Mis poliitilised liikumised tekkisid Eestis 20. saj. algul, kuidas neid iseloomustada ja mis on nende tänapäevased vasted erakondade näol? 1

President of Estonia

 History Estonia didn't have a president from 1918 to 1938. This institution was intentionally left out of the first Estonian constitution, for its authors tried to avoid the concentration of power in one person's hands by all means possible. Estonia's constitution was amended in 1933, transforming the country from a parliamentary to a presidential state.  The head of state, according to the new constitution, was also called the State Elder. Konstantin Päts became the first person to bear this title. His term was to last for six years, but ended short as Estonia was annexed by the Soviet Union in 1940 Konstantin Päts  Lennart Meri Took office 6 October 1992 and left office 8 October 2001  ARNOLD Rüütel He took office 8 October 2001 and left office 9 October 2006  The current President is Toomas Hendrik Ilves elected by an electoral body on 23 September 2006.

Tähtsaim Eesti ajaloost

3) keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused 4) Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret (väljamõeldis, sest enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada) 5) Riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi. 6) Saadeti laiali riigikogu. Vaikivajastu 1934-1940 1935 aastaks oli demokraatlik kord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mis tähendas seda, et kodanikuvabadused olid piiratud ning Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Oli ainult üks partei Isamaaliit. 1937 loodi uus põhiseadus millega loodi presidendi ametikoht. 1938 kinnitati K. Päts presidendi ametisse.

Vaikiv ajastu

Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside

Mis põhjustas demokraatia kriisi EV

*valitsuskriisid, 1920-31 keskmise valitsuse eluiga 11 kuud, *ühepartei süsteem, Isamaaliit 1929.a majanduskriis. *tööpuudus, *majandus partnerite äralangemine, *1933 devalveeriti eesti kroon 35%, *demokraatlike jõudude ebapopulaarsus Liidrite ambitsioonid *tugeva käe poliitika, *"Vaikiv ajastu" Vaikiv ajastu Autoritaarne valitsemise aeg. Riigipööre asendab demokraatliku riigi korra 1. Dets 1934 võtab Päts dekreediga vastu seaduse, mis piirab ajakirjanduse sõnavabadust 2.luuakse riiklik propaganda talitus- viib läbi kampaaniaid-nimede eestistamine, kodu kaunistamine, lipu kampaania. Võeti kasutusele termin rahvusühtsus, aga need tehti sunnikorras. 3.Riigikogu saadeti puhkusele, aga tagasi kokku ei kutsutudki. Erakonnad saadeti laiali 1935 märts, lubati ainult Isamaaliidul tegutseda. Kutsekojad- eesmärk valitsuse poliitikat toetada. 4.Võitlus opositsiooniga. ALLIKAD. A

Eesti Vabariik 1920-1940

põhiseaduse eelnõud. 1933. aasta oktoobris aga võitis rahvahääletusel võimsalt vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu (kus oli tugeva riigivanema, sisuliselt presidendi ametikoht). Senine, J. Tõnissoni juhitud valitsus astus tagasi, moodustati üleminekuvalitsus K. Pätsiga eesotsas. Uues põhiseaduses ette nähtud riigivanema, samuti uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Üles seati 4 riigivanema kandidaati: 1) K. Päts 2) J. Laidoner 3) A. Rei 4) A. Larka (vapside kandidaat) Vapside populaarsus kasvas üha ja võis ette aimata Larka võitu ning vapside edu Riigikogu valimistel. NB! Et takistada vapside võimuletulekut, korraldasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Tähtsamad asutused võeti kontrolli alla, 400 vapsi arreteeriti. Riigis kehtestati kaitseseisukord. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja sügisel teda kokku tulla enam ei lubatud

Juunipööreõhjalik

juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese "rahvavalitsus". 21. juulil 1940 võttis kiirkorras ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus valitud Riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 6. augustil võttis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. Teise maailmasõja puhkedes Vabariigi President Konstantin Päts oma otsusega nr. 179 1. septembrist 1939 (RT 1939, 73, 579) kuulutas, et Eesti jääb valjult erapooletuks sõjas, mis puhkenud välisriikide vahel. Molotovi- Ribbentropi pakti salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. Orzełi intsidenti ettekäändeks tuues süüdistas NSV Liit Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva Poola abistamises, neutraliteedi rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. 24. septembril 1939 nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse

Eesti teel iseseisvusele

Andis mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. Esikohale seati rahvusaated, tähelepanuta jäid ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid 1901. hakkas Tallinnas ilmuma Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts. Lehe ümber ka haritlased: A. H. Tammsaare, Eduard Virgo, J. V. Veski jt. Toetajaskond maarahvas. Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris majanduse edendamist, eestlaste rahvustunde nõrkuse ­ majanduslike positsioonide haprus. Majandusliku olukorra parandamise saavutamiseks tuli baltisakslased majandusest ja poliitikast kõrvale tõrjuda. Oldi valmis sekkuma suurde poliitikasse, loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid.

Kas Eesti riik sai 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada?

Kas Eesti riik sai 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? Eesti riigi saatus otsustati 1939-1940. Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav

Presidentide läbilõige Eestis Eesti esimene president oli Konstatin Päts. Ta sündis 23. veebruaril 1847. aastel Tuhkuranna vallas, Pärnumaal. Tema isa oli Jakob Päts ja ema Olga Tumanova ning tal oli neli venda ja üks õde. Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja andis välja ajalehe ,,Teataja". Ametis oli ta 24. aprill 1938- 21. juuli 1940. Teiseks Eesti presidendiks valiti Lennart Meri. Ta sündis 29. märts 1929. aastal Tallinas ja suri 14. märts 2006. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli Regina Meri, kellega nad said kaks poega: Mart ja Kristjan Meri

Eesti iseseisvumine 1917-1920

saksa väed olid siia jõudmas, meie haritlased said aru, et peavad iseseisvuse välja kuulutama,et peale saksa okupatsiooni ei saaks venemaa meid rünnata...lisaks olid paljud vene väed põgenenud ja eestlaste seas oli levinud iseseisvumis plaan veel enne kui meie poliitikud olid jõudnud selle välja öelda 8. Milline oli Saksa okupatsioonivägede poliitika Eestis? *Poliitiline tegevus Eesti aladel keelustati, mitmed poliitikud(ka Päts ja Konik) vangistati *Ajakirjandus allutati tsensuurile *Majanduspoliitika allutati Saksamaa valitsusele *Kultuuripol.eesmärgiks sai põliselanike saksastamine. *Alustati ettevalmistusi Balti Hertsogiriigi loomiseks, kuulutati nov.algul Riias välja *11nov 1918 saksamaa kapituleerus, samal päeval tuli kokku ajutine valitsus 9. Millised olid kohalike baltisakslaste plaanid? Miks need nurjusid? Balti hertsogi riik..

Eesti Majandusolud 1920

majandusruumi.Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu.Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas

Tee iseseisvumiseni

· Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP ­ Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad: · Demokraatliku vabariigi loomine · Vähemusrahvaste õiguste taotlemine · Eestlaste suurem osalus kohalikus elus Juhtfiguurid: Peeter Speek, Eduard Vilde, M. Martna Häälekandja: ajaleht Uudised 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Erimeelsused sotsiaalsete kihtide vahel

Eesti ajaloo baaskursus 20.sajand

teist ajastut paremini hõlmata ja mõista? Sageli kasutatakse erinevaid struktureerimisviise kõrvuti. Eesti 20. sajandi ajaloo puhul on abi järgmistest „muutuste telgedest“:  Poliitika  Institutsioonid  Rahvastik  Majandus  Ühiskond ja kultuur Sümboolsed aastaarvud  1710 – eesti katkuepideemia, põhjasõda  1953 – Stalini surm, hakkas sulaaeg  1934 – K. Päts, riigipööre  1905 – revolutsioon, verine piinapäev, Noor Eesti (euroopaline kultuur, hariduse levitamine, kultuur)  1917 – veebruari ja oktoobri revolutsioon Institutsioonid: tähtsamad muutused  1905 – lahendas ajutiselt poliitilisi vabadusi (konstitutsiooniline monarhia, duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine

Eesti sise-ja välispoliitika aastatel 1918-1938

3) keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused 4) Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret (väljamõeldis, sest enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada) 5) Riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi. 6) Saadeti laiali riigikogu. Vaikivajastu 1934-1940 1935 aastaks oli demokraatlik kord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mis tähendas seda, et kodanikuvabadused olid piiratud ning Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Oli ainult üks partei Isamaaliit. 1937 loodi uus põhiseadus millega loodi presidendi ametikoht. 1938 kinnitati K. Päts presidendi ametisse. Välispoliitika Suurim ohuallikas Venemaa. 1920 otsustati moodustada Balti liit see ebaõnnestus. 1939 sõlmiti eesti-saksa mittekallaletungileping ja Molotovi- Ribbentropi pakt. Välispoliitika põhiroll oli julgeoleku tagamine. Üritati normaliseerida suhteid vaenlastega

ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON

protseduur, diktatuur.  Iseseisvuse väljakuulutamine • Rahvuslike liidrite veendumuse järgi pidi Eesti iseseisvuse välja kuulutama enne, kui maa langeb Saksa okupatsiooni alla. • Sellise arengu korral jäänuks lootus, et Antant siiski võidab maailmasõja ja kohtleb seejärel Eestit kui sakslaste poolt vallutatud riiki, kellel on õigus oma vabadus tagasi saada. • Maanõukogu vanemate kogu moodustas Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik).  Iseseisvusmanifest • 23. veebruaril Pärnus, Endla teatri rõdul (Maanõukogu liige Hugo Kuusner). • 24. veebruaril Tallinnas. • 25. veebruaril jõudsid Tallinna võõrad väed. Algas üheksa kuud kestnud keiserliku Saksamaa okupatsioon.  Saksa okupatsioon • 3. märtsil 1918 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa Bresti rahu, millega Eesti anti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla.

Eesti lähiajalugu

segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei

Eesti Vabariik 1920. -1930. aastad

 Uue põhiseaduse kohaselt tuli luua rahva poolt valitava riigipea ametikoht, kellel oleks õigus tühistada riigikogus vastuvõetudseadusi ja saata riigikogu laiali.  Vapside põhiseadus jõustus 1934. aasta jaanuaris. Selle kohaselt pidid uue riigivanema ja riigikogu valimised toimuma märtsis. II 1934. aasta riigipööre  Vapsid olid rahva seas väga populaarsed ning 1934. aasta valimistel oodati nende suurt edu.  12. märtsil 1934 kasutas K. Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi. Päts nimetas kaitsevägede ülemjuhatajaks Johann Laidoneri kellega koos takistada vapside võitu ja haarata võim. 12.03.1934 toimus sõjaväeline riigipööre: o kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis o suleti vapside organisatsioonid o vangistati 400 vapsi  o valimised lükati edasi o 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas “Vaikiv ajastu”

Vaikiv ajastu

1934. a oktoobri sündmustega lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolmel mehe ­ Pätsi, Laidoneri ja Eidenbundi ­ käes, kontrollis kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. Valitsus oli saavutanud võidu nii parlamendiväliste kui ka parlamendi enda ja parteide üle. Valitsus ei pidanud enam mitte kellegagi arvestama. Demokraatia ajajärk oli Eestis selleks korraks lõppenud. Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstatin Päts välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vaikivat ajastut Eestis nimetatakse perioodiks, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud, kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud - ainus partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit, vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik

Ajalugu-eesti, vabadussõda

Venestamisjärgne olukord, poliitiliste voolude väljakujunemine.Tartu liberaalid(juht postimehe toimetaja jaan tõnisson, koondas rahvuslikke haritlasi,võitlus venestamise ja saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja

IX üldlaulupidu

V. Nerep ­ "KUKU, SA KÄGU" Juhatas Verner Nerep M. Saar ­ "PÕHJAVAIM" Juhatas Tuudur Vettik J. Aavik ­ "NOORTE LAUL" Juhatas Juhan Aavik M. Saar ­ "MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD" Juhatas Tuudur Vettik E. Oja ­ KANGAKUDUMISE LAUL Juhatas Verner Nerep T. Vettik ­ "SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST" Juhatas Tuudur Vettik A. Kapp ­ "SIND ARMASTAME, KODUMAA"  Juhatas Juhan Simm M. Lüdig ­ "ÜHEST VAIKSEST PÜHAST HIIEST" R. Päts ­ "PULMALAUL" Juhatas Tuudur Vettik M. Lüdig ­ "PÕLISMETSA JÄRV" E. Aav ­ "HOMMIK" Juhatas Verner Nerep E. Melngailis ­ "TUTILINE LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik E. A. Hagfors ­ "LAUL IMATRALE" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDMEESKOORID A. Läte ­ "KOSTKE LAULUD" A. Kapp ­ "PALUMINE" R. Tobias ­ "ÕÕTSUV MERI" E. Aav ­ "HUMAL" E. Võrk ­ "MEESTE LAUL" K. Türnpu ­ "VALVUR" Juhatas Evald Aav E. Tubin ­ "KARJASE LAUL" J. Simm ­ "MULGIMAALE"

Nõukogudeliidu intervjuu (CCCP-i intervjuu)

olid elu pärast mures või oli kuidagi teisiti? Põhjendage! Vastaja: Ma ei uurinud oma vanemate seisu ja ei teadnud ega ka tea sellest mitte midagi! C.1. Küsitleja: Kas te olite kunagi elus näinud Coco Chanelli (Gabrielle Chasnel)? C.1. Vastaja: Kahjuks, ei! C.2. Küsitleja: Kas te või mõni teie pereliige on ostnud C.Chanelli toodet? C.2. Vastaja: Ei. Küsitleja: Kas teie vanemad on kuidagi kannatada saanud järgmistelt isikutelt: tsaar Nikolai II, Konstantin Päts, Coco Chanel, Albert Enstein, Adolf Hitler või/ja Jossif Stalinilt? Vastaja: Saime /Sain kannatada nendelt isikutelt: Adolf Hitler, Jossif Stalin ja vanemad said vist kannatada ka tsaar Nikolailt, kuid täpselt ei tea! Intervjuu vanaemaga, Lempi-Helmi (Ljuba) (1951-...) Küsitleja: Kui te sündisite nooruse, kas siis oli mingisugune sõda või raske elu? Vastaja: Ei olnud, kuid vanal ajal oli ikka vaesus ja kadedus rikaste üle! Küsitleja: Kus kohas te sündisite? Vastaja: Eestis, Tartus.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)

ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna Johannes Varese. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 viidi läbi juuniküüditamine Siberisse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus

Miks muutus 1934.aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord?

Riigikogu. Tehti ettepanek riigikogu õigusi kärpida või leida president. Tuli muuta 1920.aastal Asutava Kogu koostatud põhiseadust, et tagada presidendile laialdane võim. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis, nemad nõudsid eriti innukalt põhiseaduse muutmist. Enne 1934.aasta aprilli valimis, kus peeti Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu võitu kindlaks, toimus riigipööre, et seda takistada. Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil. Tekkisid ranged kontrollid ja piirangud, demokraatia, mille poole püüeldi põrmustati, tagajärjeks autoritaarne diktatuur. Kõik pöörati Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu vastu. Rahva hulgas võttis võimust paanika. Vabadussõjalaste purustamiseks, kutsus riigivanem, Konstantin Päts, kokku valitsuse erakorraliseks koosolekuks. Vabadussõjalaste liidud sulgeti ning vahistati.

Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid

❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874 –1956 Pärnumaal Tahkuranna vallas ❖ 1901–1095 ajaleht Teataja ❖ 1905. aasta revolutsioon vangistus ❖ 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee esimees ❖ Ajutine Valitsus ❖ 11.1918 – 05

EESTI VABARIIGI SÜND

5.Millal kuulutas maanõukogu end kõrgeimaks võimuks (de jure iseseisvaks)? 15. november 1917 6.Miks saadeti Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon? Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse 7.Millal algas sakslaste pealetung idarindel? 18. veebruar 1918 8.Mis juhtus kalendriga 1.veebruaril 1918 (punaste võimu ajal)? Tuli uus kalender(ukj järgi oli 14. veebruar) 9.Kes kuulusid Päästekomiteesse? Konstantin Päts, Jüri Vilms 10.Millal kuulutati välja EV? 24. veebruar 11.Millise dokumendiga? Manifest kõigile Eestimaa rahvastele 12.Kes olid dokumendi põhiautorid? Juhan Kukk, Ferdinand Peterson 13.Kus ja kes luges selle esimesena avalikult ette? Pärnus, Hugo Kuusner 14.Mida tegid punased 23-24.veebruaril? Põgenesid vene laevadele, et minna Petrogradi. 15.Kuidas on Eesti ajalukku läinud õpilane Johan Muischneek? Eesti iseseisvuse esimene ohver 16

Autoritaarne eesti

kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Uue põhiseadusega võeti rahvalt ära rahvaalgatuse õigus, samuti sai nüüd valima senise 20-eluaasta asemel 22-eluaastast. Senine proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalmistega. Piirati kodanikuvabadusi. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule võimaldas uus põhiseadus autokraatia jätkumist. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit),

Eesti 1920-1940

· Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud · Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) · Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud · Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik- skulptorid · Eduard Viiralt-graafik · Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts ­heliloojad · Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre-näitlejad

Konspekt Eesti iseseisvumisajast

omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid Muutused Venemaal: · Ajutise valitsuse kukutamine Maanõukogu 15. (28.) novembri otsus: 1) asutav kogu määrab riigikorra, 2) kõrgeim võim on maanõukogul, 3) kehtivad ainult maapäeva seadused Loodeti kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslast saabumise vahel, sest teati et saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, et võtta võim enamlastelt, ja et venemaa oleks taganenud. PÄÄSTEKOMITEE: Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Vajadus: erakorralisetes oludes, eelkõige iseseisvumisel. Tegevus: päästa Eesti ISESEISVUMINE: 24. veebruar 1918: · Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega haaravad Tallinnas kontrolli. · Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks sai K. Päts. · Linna kleebiti üles tuhandeid eksemplare iseseisvusmanifesti, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp

Läänemere maad peale Esimest Maailmasõda

Eesti 1920.aastate algul olid Eestis kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud. Neid jahutas otsustavalt kommunistide 1924.aasta 1.detsembri mässukatse, mida dirigeeriti Moskvast. Kogu ühiskonnale meenutati, et kommunistide võimulepääs kas või üheks päevaks viib Eesti NSV Liidu rüppe, ja see hirmutas kõiki. Järgmiselt suhteliselt edukatel aastatel vahetati mark välja krooni vastu ja majandus asus tõusuteele. Tähtsaimad riigitegelased olid jätkuvalt Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Riigikorraldus oli ülimalt parlamentaristlik-Riigikogust sõltumatu Presidendi institutsioon puudus. Riigipeaks oli riigivanem, kes ühendas peaministri ja presidendi ülesandeid. Majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse suhteliselt kiire vahetumine, tekitasid rahva hulgas rahuolematust. Vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. See nägi ette tugeva presidendivõimu loomist. Uue

20.sajandi esimesed aastad

tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" "Teataja" rahvuslikult meelestatud haritlased haritlased A. Kitzberg E. Vilde K. A. Hindrey A. H. Tammsaare J. Luiga Jaan Teemant esikohal rahvusluse aade (=idee) põhirõhk majanduslikul ja poliitilisel

Eestivabariigi väljakuulutamine

looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti riigimees •Kuulus •Eesti vabariigi kubermang riigiteadlane, •Eesti esimene põllumeestekogud esimene president •Eesti poliitik,ja kohtuminister e rühma • maanõukogu õigusteadlane •Tema asutas •Ta juhtis Eesti määras ta eesti •korduvalt Eesti Eesto tööerakonna rahvusvägesi

Eesti Vabariik ja kultuur kahe maailmasõja vahel- mõisted-inimesed ja aastaarvud

kultuuriasutusi ja ettevõtmisi etaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president Kes olid, mida tegid? J. Laidoner – endine sõjavägede ülemjuhataja, teostas 12. Märtsn 1934 sõjaväelise riigipöörde J. Poska- endine välisminister ja eesti delegatsiooni esimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule J. Tõnisson –üheks opositsiooni eestvedajaks K. Päts – teataja peatoimetaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president M. Under- eesti luuletaja, kuulus sirusse A.H.Tammsaare-nimekaim kirjanik, oli romaani kõrgaja üks tuntumaid kirjanikke, kirjutas teose “Tõde ja õigus” F. Tuglas- kuulus kirjanik, kuulus siuru liikmeskonda E.Aav- kirjutas Eesti esimese algupärase ooperi K.Palusalu- rahvuskangelane, maadleja, võitis 1936a Berlini olümpiamängudel 2 kulda P

AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ

Kohanimed:  Asulate ümbenimetamine  Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu:  Seltsielu piiramine  Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi?  Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik  Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni  Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON  Eesti Postimehe peatoimetaja  Oma lehes keskendus eestlaste rahvuslike ja majanduslikele probleemidele  Propageeris eesti keele avalikku kasutamist, ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid KONSTANTIN PÄTS  Asutas Tallinnas ajalehe Teataja (radikaalne ajaleht)  Keskendus rohkem majanduslikele probleemidele, mis olid ka Põhja- Eestis olulisemad,

MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Margarita Karasjova MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte..................................

Iseseisvumine

Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule –autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandam koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga.

Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad

 DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Parandatud põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis riigipeale laialdased õigused. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934. aastal. Valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased ning nende senine populaarsus lubas loota valimisvõitu.  AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused  AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi

Eesti iseseisvumine

katse. 1929.a algas majanduskriis. Valitsemine läks ummikusse. Seadused: Maaaseadus. Väga suur oht oli Venemaa poolelt. Sõlmiti Tartu rahu, mis oli Eesti kasuks. Enamus riike tunnustasid Eestit. Iseloomusta Eesti Vabariigi valitsemist 1930. aastatel. Majanduskriis jätkus ja süvenes. 1933.a hääletatakse põhiseadus maha. Vapsid tahtsid saada seaduslikult võimule ning teevad uue põhiseaduse. 1934. Märts algas Vaikiv ajastu ning parlament saadetakse laiali ja keelatakse ära. Päts asub võimule. 1936 hakatakse tegema uut põhiseadust, mis sai valmis 1937 ja antakse käiku 1938.a., kus täielik võim on presidendil (K.Pätsil). Iseloomusta millised olid Läti/Leedu välispoliitilised probleemid 1930.aastatel. Läti:Iseseisvuse kindlustamine. Peamine oht NSV Liit, naabritega hea läbisaamine 1938 kuulutati erapooletuks. Leedu: Iseseisvuse kindlustamine. Peamine oht oli Saksamaa. Pinevad suhted Poola ja Saksamaaga 1938 kuulutati erapooletuks

Eesti ajalugu - vabadussõda, majandus, sise- ja välispoliitika

1933 okt kiideti referendumil see heaks. See nägi ette muudatusi riiklikus korralduses: 1) Riigikogu- 50 saadikukohta 2) riigipea eraldati peaministrist, kuid nimega riigivanem, mitte president. Peaminister oma nimeda eraldi ametina. 3) valitukabineti tegevust pidi juhtima riigivanema. Selle PS'e muudatusega suunati Eesti presidentaalse demokraatia teele. 4) rahvas valis riigivanema otse. Niisiis eelseisvad riigivanema valimisteks seati üles senituntud poliitikud, nt Päts, Laidoner, Laika. Mõni taandas end nähes, et vapsid võidavad selle. Uus PS jõustus 24.01.1934. kuni seaduslike riigiorganite moodustamiseni moodustati nn ülemineku valitsus, eesotsas Pätsiga. Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema valimised ja kuna rahvameelsuse uuringud näitasid, et riigipeaks valitakse Laika, korraldasid Päts ja Laidoner 12.märtsil ennetava sõjaväelise riigipöörde: arreteeriti vapside liidrid,

Vaikiv ajastu, kas ka vajalik ajastu?

Vaikiv ajastu, kas ka vajalik ajastu? Kui Konstantin Päts ja Johan Laidoner said 12. märtsil 1934 hakkama riigipöördega, võisid kõik inimesed öelda, et Eestis hakkavad toimuma suured muutused. Varem võimul olnud Vapsid olid küll saanud laialdase rahvatoetuse osaliseks, kuid uuele korrale vastu ei hakatud. Tänu sellele hakkas uus kord kiirelt tööle ning läbi viidi suurel hulgal muudatusi. Puhkuselt naasnud Riigikogu hakkas aga peagi uuele süsteemile etteheiteid tegema, mis lõppes nende laialisaatmisega

Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti

4. Kuna Leedu ja Poola olid konfliktis Vilniuse piirkonna pärast. Venemaale ei meeldinud Balti Liidu idee. Rahvasteliitu saamiseks kehtestati maareform. 5.1920 tõusis majandus tänu Venemaa suhetele ja Eesti tuli majanduskriisist ise välja. 6. Et asendada mõisad taludega. See oli väga tähtis talupoegadele aga baltisakslased ei tahtnud oma mõisadest ilma jääda. 7.depressioon, rahva väärtuse langus aitas välja tulla majanduskriisist. 8.Konstatin Päts ja Johan Laidoner korraldasid riigipöörde, et ära hoida vabadussõjalaste võitu ja koondada võit enda kätte. 9. Vabadussõjalased hakkasid nõudma põhiseaduse parandamist. Vabadussõjalaste liitu sattus palju mustavaid kriitikuid. 10. Konstatin Päts J. Tõnisson päritolu Pärnu linn Suur põlistalu haridus keskharidus haridus kodumaal

Ärkamisaeg

Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ­ ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 ­ Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 ­ juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ­ ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ­ ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 ­ autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23

Eesti iseseisvumine.

kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maavalitsus. Võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu(Maapäev) ­ Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse ­ valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstatin Päts. Eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. oktoobripööre 1917 a tekkis eestis hulk erakondi(sotsialistlikud ja rahvuslikud). Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased. Enamlaste siht: vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26

Ajalugu 8.klass pt 33-35

18)Miks raudteede ehitamine oli tähtis? See andis tõuke vabrikute ja tehaste avamiseks, Väikelinnade elu paranes, kiiremini saadi Tartust- Tallinnasse. 19)Miks sai võimalikuks erakondade kujunemine? Millised erakonnad tekivad (juhid, väljaantav ajaleht, nõudmised)? Sellepärast, et ajalehtede juurde tekkisid omad pooldajad, kes olid samadel arvamustel ja nii tulidki erakondade alged. Ühel poole Jaan Tõnisson Postimehega ja teisel poole Konstantin Päts Teatajaga. Tõnisson nõudis emakeelset kooliharidust aga Päts paremat majanduslikku olukorda. 20)Võrrelge K.Pätsi ja J.Tõnissoni vaateid( põhinõue, suhtumine suurde poliitikasse, toetajaskond, saavutused)? Põhinõue: Tõnisson emakeelne kooliharidus, Päts majandusliku olukorra parandamine. Suhutmine: puudub Toetajaskond:Päts- õpilased, haritlased, jõukas linnarahvas, Tõnisson- mõttekaaslased, jõukad haritlased, talupojad

Eesti rahva valikud ja võimalused II maailmasõjas

MRP alusel jäid Eesti alad Nõukogude Liidu huvisfääri. Kuna MRP leping oli sellel ajal salajane, siis loomulikult ei olnud mitte ühelgi riigil võimalust sellist vaidlustada. Seega, mitte kellegil polnud mingisuguseid võimalusi. Alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni II maailmasõjani oli Eesti riigis väga palju muutunud. Eesti demokraatlikust vabariigist oli saanud autoritaarse diktatuuriga riik, mida juhtis Konstantin Päts. Kuna eestlastel ei olnud võimalik midagi otsustada ja K.Päts pidas eestlasi heigeteks inimesteks, kes ei suuda enda eest otsustada, siis 1939. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit omavahel Baaside lepingu, ehk Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigu vaheline vastastikuse abisamise pakti. Kuna Eesti ei olnud enam demokraatlik vabariik, siis seega ei olnud rahval mingit õigust otsustada selle üle, kas see leping saab alkirjastatud või mitte. Kõige üle otsustas K. Päts

Eesti ajaloo konspekt

Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste

Eesti ajalugu

Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste

Ajalugu küsimused

väeteenistusekohustus. 13)Nimeta Eesti 2 põhiseadust ja kirjelda neid. 1920.aasta põhiseadus ­ selle kohaselt teostas seadusandlikku võimu Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Riigivanem täitis peaministri ja riigipea kohustused. Presidendi ametikohta ei loodud. Eestit juhtisid koalitsioonvalitsused. 1937.aasta põhiseadu ­ loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. EV presidendiks sai K. Päts. Moodustatud uus riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. 14)Millal, miks ja kuidas tuli Eestis võimule K. Päts? K. Päts tuli Eestis võimule uue põhiseadusega, kui loodi presidendi ametikoht ning presidendiks sai ta 1938.aastal. Temast sai president, sest algselt oli ta riigivanem ning tema algata koos J. Laidoneriga sõjaväelise riigipöörde. 15)Millal ja millise tulemusega teostus Eestis maareform? Maareform teostus 1930ndatel aastatel

Eesti iseseisvumine 1918

põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 ­ 1920 I, 1996). Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest

Autoritaarne Eesti

Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel  Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek  Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei ­ Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad