BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED......................6 5.BIOLOOGILI...
Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli
Teiseks ravimiks on gancyclovir, mis toimib peamiselt tsütomegaloviirusele. Kuna aga sageli jääb ajupõletikku põhjustav viirus leidmata (või leitakse liiga hilja, kuna analüüs võtab aega), on ravi tavaliselt sümptomaatiline ehk haigusilminguid leevendav: voodireiim, palaviku alandamine, vedeliku tasakaalu jälgimine, krampide vastane ravi jm. Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Eestis on sagedased kaks puugiliiki: võsapuuk ja laanepuuk kes levitab puukentsefaliiti. Puugid kannavad edasi katku, tüüfust, tulareemiat, kevad- suve entsefaliiti, puukborrelioosi, veiste babesielloosi jt haigusi. Nad levitavad haigusi viiruste, bakterite, vereparasiitide jt haigustekitajate poolt. EESTI TULEMUSTE VÕRDLUS TEISTE RISKIKOORMUSE UURINGUTEGA Kõige ulatuslikum riskikoormuse hindamine viidi läbi jätkuna Global Burden of Disease (GBD) uuringule (Murray 1996). GBD-uuringu tulemusena hinnati maailma suurimaks
Enamasti kahjustab kopse, kuid on ohtlik kõikidele elunditele. Ainsad viisid tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. Ravimiseks peab haige läbima kuuekuulise ravikuuri, mis tuleb kindlasti lõpuni teha. Bakterit leidub kõikjal maailmas ning haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Aastas sureb ligi kaks miljonit inimest tuberkuloosi! PUUK BORRELIOOS Puuk borrelioos on nakkus, mida levitavad puugid. Borrelioosi esineb peamiselt imetajatel ja lindudel ning borrelia-bakter elab puukide seedekanalis. See haigus avastati aastal 1984 ning eestis diagnoositi esimene juhtum aasta hiljem. Igal aastal haigestub sellesse üle 300 inimese. Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk. Puuk borrelioos kahjustab närvisüsteemi, liigeseid, nahka ja südant. Selle haiguse juures on suur oht hilineda diagnoosimisega, kuna haigusnähud pole alati väga ilmsed. Puuk borrelioos võib avalduda
korda suurem kui keskmine. Peamisteks saastajateks peetakse autoliiklust. Kõik see muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, tõstab merepinda kuni meetri võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja epideemiad, sest soojemas kliimas saavad paremini levida mitmed haigustekitajad ja putukad, nt moskiitod, puugid ning närilised. Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagikus võib soojuse tõttu isegi kasvada. Lahendus: On loodud mitmeid ühinguid ,et leida parim lahendus Globaalse soojenemise leevendamiseks või ära hoidmiseks. Kuid peale organisatsioonide, liikumiste, ühingute saab kaasa aidata ka iga inimene üksi
1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7 4.2.1. Sääsed 7 4.2.2. Puugid 8 4.3. Loomadelt saadud nakkushaigusi 9 5. NAKKUSHAIGUSTE NING EPIDEEMIATE VÄLTIMINE JA KONTROLL 10 5.1. Epideemiate vältimise ja kontrolli lähtepunktid 10 5.1.1 Epideemiaid, mis levisid üle mitme mandri 10 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 13 2 SISSEJUHATUS
Koibikud - lülistumata kehaga, väga pikkade jalgadega, toituvad väikestest putukatest, võrku ei koo. Skorpionid - saagi haaramiseks ja enesekaitseks on lõugkobijad. Tagakeha tipus on mürgiastel, millega surmatakse saak. Vajaliku vee saavad toidust. Lestalised on olulised looduse laguahelas. Mullas elab sametlest ja vees elav vesilest on erepunase värvusega röövtoidulised liigid. Puukidest elavad võsa- ja laanepuuk. Viirusega nakatanud puugid põhjustavad puukentsefaliiti, bakteritega nakatunud aga borrelioosi. Süüdiklest elab inimese ja imetajate nahas. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest kahjustab mustsõstra pungasid. Võrgendilest toitub taimemahlast, kasutab liiklemiseks võrguniiti.
o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.
o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.
kuivaperioodide sagenemine (kannatavad näiteks USA teraviljapõllud). · Põllumajandust mõjutavad ka lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele st suureneb vajadus kasutada tõrjevahendeid. · Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Ugandas vähenevad oluliselt sobivad alad kohvi kasvatamiseks Mõju inimeste tervisele · Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. · Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. · Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma
8)puhangute korral nakatumisest ohustatud mitteimmuniseeritud inimesi välismaale, mõne nakkushaiguse leviku riskipiirkonda sõitvaid reisijaid, näiteks kollapalaviku, A-viirushepatiidi, meningokokknakkuse, koolera või kõhutüüfuse vastu. 12 Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini. Puugid on aktiivsed siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab +7 kraadi. Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi. Neist esimese vastu on võimalik vaktsineerida. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem. Pärast kolmandat süsti omandatud immuunsuse säilitamiseks süstitakse lisadoos vaktsiini uuesti kolme aasta pärast. Edasi peaks end vaktsineerima viie aastaste vaheaegadega
tõusta kuni 80m. • Keskmine temperatuur tõuseb – elutingimused muutuvad – ökosüsteemid muutuvad - biosfääri liigiline koosseis muutub: paljud liigid surevad välja, kooslused vahetuvad, toiduahelad häiruvad, metsad hävivad – vabaneb omakorda CO2. • Temperatuur tõuseb – kuumad päevad sagenevad - südame-, kopsu- ning teiste haiguste avaldumine, suureneb suremus (just vanemaealiste). Soojemas kliimas levivad moskiitod, puugid ning närilised, kes levitavad erinevaid haigusi (malaaria, entsefaliit, borellioos jm). • Keskmine temperatuur tõuseb - hoogustub kõrbestumine (nt Sahhara levib lõunasse u 6 km aastas). Pinnasse saastumine Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus,
Nagu kõigile västrikele, on talle omane sage saba üles ja alla vibutamine. Vibutab saba siiski teistest vähem ja mitte kogu aeg. Lend on hänilasel madal ja üles-alla lainetav. Lainleval laululennul tundub lind olevat kui nööri otsas. (Peksar, 2014) Joonis 1. Hänilane (http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=22) 1.2 Toitumine Hänilane on putuktoiduline lind, kelle toidulauale kuuluvad eelkõige kahetiivalised, väikesed ämblikud ja mardikad, aga ka puugid, rohutirtsud ja molluskid. Sageli liiguvad toitudes kariloomade seas või istuvad koguni nende seljas, et sealt siis verdimevaid putukaid püüda. Peamiselt ainult putukatest toitudes, on hänilane kasulik lind kõikvõimalike kahjurite hävitamisel. (Laurits, 2014) 1. 3 Sigimine ja areng Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alguses ning sügisel lahkub septembris. Hänilane on levinud kõigi oma alamliikidena kogu Euraasia tundra-,
3. Üldist antitoksilist ravi teostatakse spetsiifiliste antibiootikumi manustamisega rohke vedeliku ülekandmisega manustades söetablette manustades antitoksilist seerumit. 4. Milliseid järgmistest meetmetest võib kasutada profülaktikaks nakkusallika suhtes haige isoleerimist palati tuulutamist repellentide kasutamist vaksineerimist 5. Nakkuse üekande ehk levikuteed võivad olla: puugid õhk pinnas närilised 6. Pandeemia on: ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused nakkushaiguse üksikjuhud. 7. Piisknakkus vältimiseks on olulisem: pesta korralikult käsi kanda maski vältida kokkupuudet pinnasega vältida putukahammustusi. 8
Imetajad (klass) (~4000 liiki, Eestis 65 liiki) Putukalaadsed (klass) ( ~1 000 000) Seltsid (sõralised, kabjalised, kiskjalised, närilised, ( mardikad, liblikad, kiililised, sihktiivalised, loivalised,...., esikloomad) kahetiivalised, tiivutud) Sugukonnad ( koerlased, kaslased, karulased,...) Ämblikulaadsed Perekonnad (kass, hunt,...) LIIGID (pärisämblikud, puugid, lestad, skorpionid,...) Kalad (~20 000 liiki, Eestis 75 liiki) Vähilaadsed Seltsid (lõhelised,...), Sugukond (lõhelased), (vähid, krabid, maismaavähid, mikroskoopilised Perekond (lõhed), Liigid ( kõhed, forellid,...) kirpvähid,...) Linnud (~8600 liiki, Eestis 340 liiki) Limused (~130 000 liiki) Seltsid (värvulised,...), Sugukond (vareslased,...), (teod, karbid, peajalgsed) Perekond (vares,..
raskesti mõistetav, sest seda peab selgitama, muinasjutu sõnum on seevastu läbipaistev. · Imemuinasjutud fantaasial on suur osakaal, samuti väljamõeldud imemomendil; miljöö on üleloomulik, väljamõeldud (ehkki võib esineda ka reaalset olustikku). Imemuinasjuttude tegelaskond omab imelisi, üleloomulikke võimeid. Kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed. Eesti folklooris on imetegelasteks puugid, kratid, koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad, merinäkid, murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased). Siinkohal peab küll lisama, et näkk esindab nii negatiivset kui positiivset poolt. Imemuinasjuttude kõrvalliik on legendid. Iseloomulik on nende pärinemine Piiblist; sellest ka valdavalt õpetlik toon. · Novellilaadsed muinasjutud. Nende tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides. Tuntav on sotsiaalne-olustikuline tagapõhi
Hõimkond Proteobacteria (proteobakterid, purpurbakterid) · Väga suur hõimkond (ca 200 perekonda), kuhu kuuluvad g(-) bakterid. Hõimkond sai esialgu nime purpurbakterite järgi, keda paljud selle hõimkonna klassid sisaldavad. · Praegune hõimkonna himetus tuletatud Kreeka jumala Proteuse nimest, kel oli palju kujusid. See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust. · Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel. · Proteobakterite hulgas on fototroofe, heterotroofe, kemolitoautotroofe, aeroobe ja anaeroobe. Morfoloogiliselt kuulub sinna lihtsa morfoloogiaga kokke ja pulki, aga ka punguvaid ja jätketega baktereid ning ka viljakehi moodustavaid vorme. · Alfa-, beeta- ja gammaproteobakterite klassid sisaldavad purpurbaktereid · Proteobakterite eellane võis olla foto...
ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis makorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda
Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning
Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. 2 Liis Seda nimetatakse transduktsiooniks. Nii tehakse geeniteraapiat, st viiruse genoomiga liidetakse
Kui te kassipoegi ei taha siis oleks soovitatav kass ära steriliseerida. Kastreeritud isased kassid ei märgista oma territooriumi ega käi pulmas, kuid steriliseerimata emased kassid põgenevad jooksuajal nii pea kui avaneb võimalus. Sageli ei ole võimalik selliseid kasse keelata ega peatada. 11 8.KASSIDE LEVINUIMAD PROBLEEMID Kasside põhilisemad probleemid on kirbud, puugid, kriimustused, haavad ja marrastused. Nende vältimiseks on võimalik pöörduda veterinaari poole. Kui elate maal ja kass saab vabalt ringi liikuda nii õues kui ka toas peaks tal olema puukide ja kirpude tõrjumiseks spetsiaalne kaelarihm. Isaseid kasse tuleks kastreerida ja emaseid steriliseerida, et vältida isaste pulmaskäiku ja emaste jooksu- aega. Peale selle tuleb kasse regulaarselt, see tähendab igaaastaselt vaktsineerida ja neli korda aastas anda siseparasiitide vastast rohtu.
Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 2 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme
Ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Ökoloogiline optimum – kõige soodsam tingimus kus organism hakkama saab, sõltub organismi iseärasustest. 24. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab teist enda elutegevuseks. Nt: paeluss, solkmed, puugid, sääsed, kägu, bakterid, viirused Enamasti põhjustab parasiit peremeesorganismi toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. a) sipelgas ja lehetäi b) puu ja seen c) hernes ja mügarbakterid d) vetikas ja seen (samblik) e) käpalised ja seen f) Erakvähk ja meriroos g) Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 26
lastehalvatus veega - salmonelloos, 3. koevedelikkudega (nt botulism, koolera; veri, sperma) - AIDS, 3. sugulisel teel - B-hepatiit, C-hepatiit, süüfilis, gonörroa emakakaelavähk; 4. siirutajatega - 4. siirutajatega (nt puugid, borrelioos. sääsed) - marutaud, ( Võimalik ravida entsefaliit, Dengue antibiootikumidega) palavik, kollapalavik. (Võimalik kasutada vaktsineerimist.) PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine. Paljunevad mittesugulise
Pea ja rindmik kokku kasvanud, katab kilp Tundlad: 2 paari Suu ümber kolm paari jätkeid toidu peenestamiseks Silmad: 2 liitsilma (mosaiikne nägemine) Kasvamine: kestumine (kooriku vahetamine, see ei veni. kui jääb väikseks, laseb maha, siis kasvamine kiireneb. Kestub mitu korda eluea jooksul) Elu pikkus: 3 kuud (vesikirp) -20 aastat (jõevähk) Tõruvähid ÄMBLIKUD Esindajad: vesiämblik, skorpionid, lestad, puugid, koibikud. Ämblikud on röövloomad. Hingamine: Ämblikel on raamatkopsud. Elukoht: Enamus elavad maismaal, aga ka vees (lestad ja vesiämblik).Ei ela Arktikas ja Antarktikas. Keha: Ämbliku keha koosneb lülidest, kahest osast – pearindmikust ja tagakehast. Tundlad ja jäsemed: Ämblikutel on enamasti 8 jalga, pole tiibu ega tundlaid. Nägemine: kehv. Näevad peamiselt liikumist, hästi näevad vaid mõni cm
KKRH Sai alguse 20 saj. Lõpus aastal 1983 kemikaalidega seotud risk Direktiivid: kemikaalide ohtlikkus, sellest tuleneva riski ohjamise meetmed(märgistamine), uutest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale põhjustava ohu riski hindamine Eestis on kemikaali seadus KKRH 4 olulist komponenti: Mõju allikas- kust mõju vallandub Levikutee- mille kaudu mõju levib, sihtmärk- objekt mida mõjutatakse, mõju- kahjulik muutus objektis. Risk on planeeritud ettevõtmine mis ei pruugi õnnestuda, see on tõenäosus et ebaõnnestumise tagajärjed võivad tabada inimest, vara või keskkonda. See on vigastuse haiguse või surma tõenäosus. KKR on tõenäosus, et võimaliku kkohu toime tagajärjel inimene haigestub, saab viga või sureb, on ka keemilisest reostusest tulenev oht inimese tervisele, lisaks veel tervise elustiku,loodus ressursi või ökosüsteemi kahjustumise oht. Algsündmus, mis viib õnnetuseni, mille kulg ja tagajärjed on erinevad. Halvim juhtum- võimalik ...
võime imada vett. Kohaliku joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Põllumajandust mõjutavad ka lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele st. suureneb vajadus kasutada tõrjevahendeid. 1990. aastal kasutati pestitsiide ehk taimekaitsemürke 1,37 kg/ha kohta, praegu on see arv veelgi väiksem (võrdlusekd Holland: 20kg/ha). Tervishoid Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. Kuumade päevade sageduse suurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni
üleujutus, tuisk, õhutemperatuuri järsk tõus ja langus jne). Äikese, vihma või pakasega pole mõistlik enamikku teetöid teha ja suvepalavuses võib asfaltkatte paigaldamine olla küllaltki väsitav. Tervist kahjustavateks faktoriteks on tolm, müra, vibratsioon, töötamine sundasendis (masinajuhid) ja õues (temperatuurikõikumised, puugid jne), sageli töötamine liiklussituatsioonis. Ametlik tööaeg on 40 tundi nädalas, kuid et teid ehitatakse ja rekonstrueeritakse üldjuhul maist oktoobrini, võivad tööpäevad kujuneda vahel päris pikaks. Töötatakse siis, kui vastavaid töid on mõistlik teha, linnatänavaid remontides ja hooldades ka öösiti ning nädalavahetustel. Töövõimalused Teetöölised töötavad teedega seotud ehitus-, remondi- ja hooldusettevõtetes.
Levib üle maailma, eriti Ladina- Ameerikas, Aafrikas, Vahemere ümbruses, Lähis-Idas, Lääne-Aasias. Karjade vaktsineerimine vähendab esinemissagedust. Sesoonsuseta. Kõrgeim risk pastöriseerimata piimatoodete tarbimisel, otsesel kontaktil infitseeritud loomadega, laboritöötajatel. Francisella. Metsikud imetajad, koduloomad, kalad, linnud, verdimevad lülijalgsed on reservuaar, kõige tavalisemad jänkud ja kõva kestaga puugid. Inimesed on juhuslikud peremehed. Levik ülemaailmne. Infektsioosne doos on väike, kui nakatumine toimub lülijalgse abil, naha kaudu või inhalatsioonil, sissesöömisel kõrgem. Virulentsus. Brucella • Seerumresistentsus (fagotsüüdid ei saa hakkama) • Eksotoksiini ei tooda, endotoksiin on vähem virulentne kui teistel G- pulkadel. • Fagolüsosoomi happelises keskkonnas indutseeritakse olulisi virulentsusgeene virB operonis, reguleerib rakusisest paljunemist
Nad kaitsevad end sõrakujuliste lõugkobijatega, millega nad haaravad ka saaki. Nad söövad väiksed putukaid ja ämblikke. Tagakeha tipus asuva mürgiastlaga surmab ta oma ohvri, rebib selle tükkideks ja imeb tühjaks. Kõige arvukamad ämblikulaadsed on aga lestad. Lestad on väikesed ämblikulaadsed, kes võivad olla nii parasiidid kui ka vabad olendid. Taimelestad koovad taime peale võrku. Mullas elavad erkpunased lestad (sametlestad). Vees on vesilestad (ka punane). Puugid on kõige suuremad lestad ja toituvad koomade verest ning selleläbi levitavad haigusi (puukborrelioos ja puukensefaliit). Emased puugid imevad verd. Inimese külge tulevad puugid rohukõrtelt. 39. Putukuate iseloomustus, välis- ja siseehitus Putukad on lülijalgsed loomad, kelle keha koosneb east, ringmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. Putukad on kõige arvukam loomarühm maal
101. Kõikide skorpioniliste mürgiastla piste on inimesele surmav vale 102. Nimeta inimesele eluohtlikke skopioneid: 1 Centruroides sculpturatus 2 Leiurus quinquestriatus 103. Enamus skorpione sünnitavad elusaid poegi 104. Skorpionite emasloomad hoolitsevad väikeste poegade eest 105. Maailma suurim skorpion on Hadogenes troglodytes aafrika kaljuskorpion elab Aafrikas tema pikkus on 21 cm 106. Puugid kuuluvad ämblikulaadsete klassi, lesteliste seltsi. 107. Võsapuuk on üks väiksemaid lestalisi: vale 108. Miks ei ole inimese naha sisse imenud võsapuugi kiirest eemaldamisest kasu puukentsefaliidi vältimiseks ja on kasu puukborrelioosi vältimiseks? puukentsefaliiti tekitab RNA viirus TBE (tick borne encefalitis), kuid puukborrelioosi tekitab bakter poprositj spisatj 109. Inimesel põhjustab sügelisi süüdiklest 110. Kuulmelest on parasiit koera kõrvas, kassi kõrvas 111
närvisüsteemi. Meningiit avaldub, kui vastav bakter siseneb ajukelmesse. Ensefaliit on põletik ajus ja selgroos, mille põhjuseks on viirus või bakteriaalne infektsioon, mille edasikandjaks on vereringe. Sümptomid on mõlema haiguse puhul sarnased. Nendeks on palavik, oksendamine, tugev peavalu ja uimasus. 90% nakatanusest siiski õnneks jääb ellu, kuid võib esineda tüsistusi nagu kurtus või hüperaktiivsus. Entsefaliidi populaarseim levimisaeg on suvel, mil sääsed ja puugid seda haigust edasi kannavad. Enamasti entsefaliidiga pikaajalisi kõrvalnähte ei kaasne, kuid herpes- entsefaliit võib põhjustada kõnehäireid, lihasnõrkust või ühepoolset paralüüsi ning kuulmislangust. Samuti ka vaimset alaarengut. (Smart, 2012, lk 245) Astma Astmat kutsutakse kui enim sandistavat lapseaea haigust. Astma on ühtlasi ka kõige populaarsem lapseea haigus, mis võib areneda krooniliseks. See on ühtlasi ka kõige
49 Riketsiate üldiseloomustus Sugukond Rickettsiaceae koosneb väga väikestest aeroobsetest gramnegatiivsetest bakteritest, mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid. Nad ei kasva kunstlikel söötmetel. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid, nad võivad olla pulgakujulised, kokid või isegi filamendid. Riketsiates esineb nii DNA kui ka RNA. Reservuaariks looduses on loomad ja artropoodid ( täid, lestad, puugid, kärbsed, putukad). Viimased on ka vektoriks, kelle vahendusel toimub inimeste nakatumine. Inimene on seejuures riketsiate vaheperemeheks. Patogeenseid riketsiaid jaotatakse nende poolt põhjustatud haiguste kliinilise pildi, epidemioloogia, vektorite ning reservuaaride alusel. Tabel. Mõned bakterite, riketsiate ja spiroheetide poolt põhjustatud zoonoosid.
lööve, mis on hea signaal sekundaarsest süüfilisest ja ka palavik, peavalu, kurguvalu. Kui ei ravita, siis osa haigeid saab ise terveks, aga osadel järgneb haiguse kolmas staadium, millega kaasnevad tõsised luuhaigused ja närvisüsteemihaigused. Enamik sümptoome baseerub ilmselt organismi immunoloogilisel konfliktil spiroheediga. Õnneks on hästi ravitav penitsilliiniga, vähemalt esimeses staadiumis. *Borrelia (perekond)- siia kuuluvad liigid, keda kannavad edasi lülijalgsed, just puugid. (Märkus MD: loetakse pigem kaksikmembraaniga bakteriks, kui klassifitseeritakse Gram- positiivseks või Gram-negatiivseks 2). Tänapäeval osatakse paljusid Borreliaid ka in vitro kasvatada ja seetõttu on olnud võimalik ka nende omadusi uurida. Borrelia perekonnas eristatakse 30 liiki. Toitumisnõudlused ilmselt keerulised. Põhjustab põletikke peremehel, keda ta nakatab. Haiguspilt (eriti haiguse krooniline kulg on sarnane süüfilisele). Borreliat
*jüriöö pasun, vile -hääl *relvad- kui püss on tapnud ühe tapab ta ka teise. *loomad- hunt, varss, konn, *vead- karuviga, hundikurk, jänesemokk jne. *ilmastikunähtused- päev(päike),kuu (kuud näha üle parema õle, läheb hästi, kui näed üle vasaku õla läheb halvasti) *linnud- kägu: kuninglik lind,ei tee pesa, sulane olemas, kulliks muutub suve teisel poolel, sajatav hääl kägo pärast- sured x aasta pärast, söögiisu kaob, kuivad(nälgid),kari kuivab, unustad, täid, puugid, jõuetuks, seaõnn paknäär- kõhutõved kivitäks-karjased peksavad jalad vastu kive puru tikutaja-karjapoisid löövad orkide otsa jalad puru kakerdaja- linalind-linavästrik karjalind- Tegevused: 1)kuulis 1x kägu 2)nägemine 3)varjamine 4)situtamine petmine -võõras hing(inimene võõra võimu all) - hingekaotus Maagiline kontaktsus: kehaline kontakt: 1)kallistamine 2)hammustamine 3)suudlemine 4)suguühe 5)kehaeritised 6)puudutus 7)söömine 8)joomine 9)tapmine
Kägu - kuningas · Ei tee pesa · Tal on oma sulane - Käosulane (lind) · Suve teisel poolel muutub kulliks · Sajatav hääl o Kari kuivab o Sured ära o Söögiisu kaob o Kõhnud o Tekib käokuiv o Unustad o Täid ja puugid tulevad o Jääd jõuetuks o Ei lasta jänest lasta o Ei lasta karu lasta o ÜKS AGA ON: Käo poolt petetule saab osaks erakordne SEAÕNN! Kured lähevad - söögikord 2. korrale Jüripäev - Mihklipäev - 3 söögikorda Pasknäär - kõhulahtisus Kivitäks - Karjased löövad jalad vastu kive Saapamees - kasetoht saapa sees kriuksus; näha, õigemini kuulda, rikkurit Tikutaja - karjased löövad end vastu oksatikke
Sääsetõrjevahendeid ei soovitata kasutada alla kolme kuu vanustel lastel. [3] Haiguse inkubatsiooniperiood: keskmiselt 3-5 päeva, võib pikeneda kuni 12 päevani. Chikungunya viiruspalavikku iseloomustavad kõrge palavik, peavalu, lihas- ja liigesvalud, lööve, vahel ka kõhulahtisus.[2] 15 KRIMMI-KONGO HEMORRAAGILINE PALAVIK Krimmi-Kongo palavik kuulub nairoviiruste perekonda. Viirusekandjateks on puugid Hyalomma. On esinenud ka patsiendi haigestumist Kongo palavikku haiglates mittepõhjalikult steriliseeritud tööriistade või süstlanõelte taaskasutuste või meditsiiniliste vahendite saastumise tõttu. Inimesed haigestuvad nakkusekandja vere või muude kehavedelikega kokku puutudes.[5] Haigusnähud algavad äkiliselt. Sümptomieks on: peavalu, kõrge palavik, selja- ja liigesevalud, kõhu valud ja oksendamine. Tavaline on ka silmade ja näo punetus, kurguvalu,
*Juhan Kunder ''Eesti muinasjutud'', 1885 *E.Peterson-Särgava ''Ennemuistsed jutud lastele'', ''Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest'', 1909 ja 1911 *M.J.Eisen – ''Esivanemate varandus'' 1882 *August Kitzberg ''Piibeleheneitsi'' 1903 *Oskar Luts ''Nukitsamees'' 1920 *Juhan Jaik ''Võrumaa jutud'' 1924– folkloorse taustaga õuduslood, milles fantastilised ja grotesksed maailmad on lahutamatult põimunud. Mütoloogilised olendid: tondid, vanapaganad, kodukäijad, puraskid, puugid, veevaimud, sänid, naksikesed, pärglid ja teised. Niisuguste tegelastega jutte võiv kitsamalt nimetada tondijuttudeks. ''Pombi ja Üdsimärdi nõiad'' 1932, Realism lastekirjanduses *kasutatakse teksti kohta, mis ei sisalda imelist või üleloomulikku elementi *sagedamini on realistliku lastekirjanduse puhul määravam loo paigutamine igapäevaelu konteksti ning argikonfliktide ja-probleemide kujutamine Realism on fantastika kõrval teine lastekirjanduse kujutamismeetod
Nakatab kodu- ja metssigu. Nakkusallikad: Haige loom, kes eritab viirust juba inkubatsiooniperioodil nõred, Haiguse läbipõdenud loom- aastaid viirusekandjad eritised o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne o Bioloogilised siirutajad- teised kodu- ja ulukloomad, inimene, linnud, väliparasiidid o Viiruse loomulikuks reservuaariks on puugid, kelle organismis viirus püsib ja paljuneb. Puugid nakatuvad vireemia staadiumis loomadel parasiteerides Patogenees Viirus satub organismi läbi hingamisteede, seedetrakti või puugi hammustuse korral läbi naha Viiruse esmane paljunemine toimub tonsillides, edasi liigub teistesse lümfisõlmedesse ja kandub verega laiali kogu organismis. Viirus paljuneb lümfotsüütides ja retikulaarrakkudes.
Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme
Seened avalduvad haigusena tavaliselt nahal, varvaste vahel, küüntel. NB! Jalgade seenhaigused levivad üldkasutatavates dusiruumides, võõraid jalanõusid kandes ja liiga sagedasti higistavate jalgadega. HIviiruse korral hakkavad seened vohama organismi siseselt, näiteks söögitorus. Parasiidid on elusorganismid, kes elavad soolestikus, veres, nahas või juustes ja toituvad inimese kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad. Siseparasiidid on sooleparasiidid nagu paelussid ja naaskelsabad, kes elavad inimese soolestikus ja toituvad kehavedelikest. Algloomad, ussnugilised ja lülijalgsed, samuti nende komponendid ja toksiinid, on võimelised tekitama nakkushaigusi. Parasiidiks on ka malaariatekitaja. Pilet 2 1.Töökeskonna ohutegurid ja ohutusjuhendid- Töökeskkonna ohutegurid on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised.
Rotaviiruseid proteaasid ei heiduta – hoopis soodustab nakatamist. Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu. Suguteede kaudu – herpesviirus, papilloomviirus. Konjunktiviidi kaudu – silmalaugude liikumine, pisarad aitavad puhastada. Adenoviirused ja enteroviirused. Loote viirusinfektsioonid: * läbib platsentabarjääri – nakatab embrüod, hukkuvad või mumifitseeruvad. Vasikatel tekivad kaasasündinud defektid (selgroomuutused, lihasdefektid, KNS häired – nt tekib ataksia, koperdavad)
lõugtundlased (Chelicerata) lestalised (Acarina), ämblikulaadsed lülijalgsed (Arthropoda), nugilestalised (Arachinida) alamhõimkond (Parasitiformes)alam-selts lõugtundlased puugilised ehk (Chelicerata) kõvakehalised puugid (Ixodina) kümnejalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Decapoda) (Crustacea) vääneljalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Cirripedia) (Crustacea), alamklass aerjalgsed (Maxillopoda) harjashännalised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) (Thysanura) alamklass ürgtiivutud
toidutarve ja parasiidi patogeenne toime peremehesse. 14 parasiidid otsivad peremehi. Nakkustee, mille korral parasiidid kasutavad peremeeste invadeerimiseks liikumiselundeid. Pistesääsed, kihulased, pihukad, pistekärbsed, parmud jt. kasutavad peremeeste leidmiseks tiibu, kirbud, lutikad, kanalest jt. aga hästiarenenud jäsemeid. Nad otsivad ise aktiivselt peremehi. Puugid seevastu aga varitsevad ooteasendis taimedel peremeeste möödumist, et kinnituda neile. Kõigil sellesse rühma kuuluvatel parasiitidel on hästiarenenud meeleelundid, mis võimaldavad neil orienteeruda peremeeste otsimisel. parasiidikandvus (parasiit) Parasitoosi tunnused võivad vaibuda, ilma et loom parasiitidest täiesti vabaneks. Kliiniliselt tervistunud (kuid seejuures nakatunuks jäänud) või subkliiniliselt parasitoose põdevaid nakkust levitavaid loomi nimetatakse
Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ja tipus on mürgiastel. Sellega surmab om ohvri. Siis rebib selle tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. sametlest http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
