Globaalprobleemid ja tehnikasaavutused (0)

3 Globaalprobleemi
1) Globaalne soojenemine
Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda ka kasvuooneefekti suurenemist . Kahjuks on aga erinevaid statistikaid vaadates Eesti olukord teps mitte kiiduväärt – süsihappegaasi tase on kaks korda suurem kui keskmine. Peamisteks saastajateks peetakse autoliiklust. Kõik see muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, tõstab merepinda kuni meetri võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja epideemiad, sest soojemas kliimas saavad paremini levida mitmed haigustekitajad ja putukad, nt moskiitod, puugid ning närilised. Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagikus võib soojuse tõttu isegi kasvada.
Lahendus:
On loodud mitmeid ühinguid ,et leida parim lahendus Globaalse soojenemise leevendamiseks või ära hoidmiseks. Kuid peale organisatsioonide, liikumiste , ühingute saab kaasa aidata ka iga inimene üksi. Uuringud näitavad, et kui kõigest 1% kogu maailma autode omanikest parandaks ära oma auto mootori, väheneks süsinikdioksiidi paiskumine õhku vähemalt 450 miljonit kilogrammi võrra. Mõelda vaid, kui palju kogu maailma rahvastikust kasutab autot ning kui paljude mootorit üldse kohendada oleks vaja. Sammuti saame ise kaasa aidata ka istudades taimi.Üksik puu absorbeerib tonni süsihappegaasi oma elueaga. Inimesed võiks ka oma elektroonilsi seadeldisi välja lüliatada. Lihtsalt välja lülitades oma elektroonilised seadmed kui sa neid ei kasuta, hoiad sa ära tuhandete kg süsihappegaasi tekke aastas. Kõik väiksed ja elementaarsed asjad on suurte asjade aluseks.
2)Veekriis ja veekogude reostumine
Teiseks suurimaks globaalseks probleemiks võib lugeda vee puuduse. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik . Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine . Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne.Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki) Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks,sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune.
Lahendus:
Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti, näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast loodusest ammutatavat vett, aga ka tõsta elanikkonna teadlikust, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Kindlasti aitaks ka vee korduskasutamine vett säästa.Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Postiivsest küljest juba praegu,suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod.
3) Rahvastikuprobleemid
Maailma mastaabis on üheks suurimaks probleemiks inimeste arvu kiire kasv maailmas. Viimase sajandiga on rahvastik kasvanud ligi 3 korda, 2 miljardilt 6 miljardini. Kõik see tähendab, et tarbitakse rohkem nii vett ja toitu kui ka energiat. Eestis on küll viimase kümnendiga rahvaarv vähenenud, ent see ei aita kaasa maailma rahvaarvu stabiliseerumisele, sest põhi elanikkond elab Aasias- miljardilise elanikkonnaga Indias, Hiinas ning üle 120 miljonilise elanikkonnaga Jaapanis , 140 miljonilises Venemaal. Suure elanikkonnaga riigid vajavad ka palju toitu ja vett, ent täna rahvaarvu kiirele kasvule on paljudes riikides suurenenud toidupuudus ja veepuudus.
Lahendus:
Rahvastikuprobleemi lahendamine on üks keerulisemaid. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2006. aastal oli Maa elanike arv 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Me ei saa hakata ometi inimesi tapma arengumaades ega kätt ette panema . Kõige lihtsam oleks panna paika minngid piirid ,et üle 2 lapse peres ei tohi olla. Kindlasti tuleks arengumaades propageerida kaitsevahendeid. Ka need väiksed liigutused võivad olukorda paremuse poole muuta.
3 kultuuri- või tehnikasaavutust

Massikultuurid
Teaduse ja tehnika kiire areng võimaldas ka lihtinimesel kasutada kultuurisaavutusi. Raadio ja televisioon, magnetofonid, videoaparatuur ja arvutid võisid tuua kontserdid, spordivõistlused ja muusikafestivalid igasse kodusse. Siinkohal tekkiski sõna massikultuur.Hakati ka laialdaselt kasutama reklaami. Tekkisid erinevad moesuunad ja see suurendas omakorda meelelahutuse tootjate sissetulekuid. 1960. aastatest hakati rääkima ka mitmesugustest liikumistest, näiteks feministlik liikumine,  mille tagajärjel on kõikjal maailmas tunduvalt kasvanud naiste osa ühiskondlikus elus, kuid mõned ebavõrdsusega seotud probleemid on seotud tänapäevani.. Inimeste ostuvõime kasvas üsna kiiresti ning see soodustas ka massilise tarbimise tekkimist. Hakati tegelema massitootmisega. Inimeste kodudesse ilmus üha rohkem uusi asju ja täiustati juba olemasolevaid kaupu, näiteks autosid, mööblit, riideid . Juurde tekkisid pesumasinad, külmkapid, mikrolaineahjud, mitmesugune sidetehnika. Seoses arvuti turuletulekuga hakati pakkuma üha uusi teenusteliike, näiteks internetipank. See kujundas inimestele uute väärtushinnangute tekkimist.
2) Inimene kuul
20. sajandi teist poolt on nimetatud ka kosmoseajastu alguseks. 1957. aastal saadeti kosmosesse esimene tehiskaaslane, millele järgnesid esimesed mehitatud kosmoselaevad. Juhtiv riik oli NSV Liit, sest seal lennutati kosmosesse esimene inimene ja esimene naiskosmonaut. USA-l õnnestus esimest korda laskuda Kuu pinnale. Edaspidi hakkas kosmoseuurimine järjest kiiremini arenema ja plaanitakse üha suurema tähtsusega reise erinevatele planeetidele.

Kloonimine
Pärast Teist maailmasõda arenes kiiresti ka keemiatööstus. Eesmärgiks oli luua uute omadustega materjale. Mida võis vaja minna igapäevastes eluvaldkondades. Tehti vapustavaid avastusi. 20.sajandi viimastel aastatel õnnestus esimene loomade kloonimine. See pani inimesed täiesti uude ja segasesse olukorda. Sellega kaasnes ka teave ,et kloonida saaks siis kõiki elusolendeid,ka inimesi. Kuna paljud maailma riigid nägid kloonimistest suurt ohtu,eelkõige inimkonnale siis see keelustati . Kuid siiski leidub neid riike ,kus tegeletakse ka praegu loomade kloonimisega.