Nimetu (0)

BAKTERHAIGUSED

aleksander pihlak

SALMONELLOOS

Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikuks võivad olla paljud koduloomad ! Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes , piimas, joogivees ning munas . Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümber paiknevates lümfisõlmedes. Levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonelloosi saabumisel tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu tarbimist iiveldus , peavalu, oksendamine , väike palavik ja äge kõhulahtisus. AIDS’i haigetel võib see lõpeda surmaga. Ravi protsessil ei tohi tekkida vedelikupuudust. Raviks kasutatakse antibiootikume. Ennetamiseks mitte süüa omletti ja vähekeedetud kanamune.
TUBERKULOOS
Nakkushaigus , mis on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. Enamasti kahjustab kopse, kuid on ohtlik kõikidele elunditele. Ainsad viisid tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. Ravimiseks peab haige läbima kuuekuulise ravikuuri , mis tuleb kindlasti lõpuni teha. Bakterit leidub kõikjal maailmas ning haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Aastas sureb ligi kaks miljonit inimest tuberkuloosi!

PUUK BORRELIOOS

Puuk borrelioos on nakkus , mida levitavad puugid. Borrelioosi esineb peamiselt imetajatel ja lindudel ning borrelia - bakter elab puukide seedekanalis . See haigus avastati aastal 1984 ning eestis diagnoositi esimene juhtum aasta hiljem. Igal aastal haigestub sellesse üle 300 inimese. Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk. Puuk borrelioos kahjustab närvisüsteemi, liigeseid , nahka ja südant. Selle haiguse juures on suur oht hilineda diagnoosimisega, kuna haigusnähud pole alati väga ilmsed. Puuk borrelioos võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust. Tolle haiguse raviks kasutatakse antibiootikume.

DIFTEERIA

Difteeria on piisknakkushaigus. Difteeriad jaotatakse järgmisteks: Neeludifteeria, ninaneeludifteeria, kõridifteeria ehk larüngeaaldifteeria, nahadifteeria, muu difteeria ning täpsustamata difteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Ohustatud on eelkõige neerud , süda ning närvisüsteem. Sümptomiteks on tursunud lümfisõlmed, neuropaatia , hingamisraskused, neelamisraskused, köha ning häälekaotus. Difteeria ravimiseks kasutatakse penitsilliini, erütromütsiini ning antitoksilist seerumit.

DÜSENTEERIA

Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis esinem eelkõige väikestel lastel. Düsenteeria kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Too haigus kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. Düsenteeria bakteritele on iseloomulik eriliselt suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel: inimene puutub kokku nakkushallika väljaheitega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsilliini. Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur-ja puuviljade pesemine, puhta joogivee tarbimine ning reostunud veekogudes viibimise vältimine.

TEETANUS

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab eksotoksiin. Teetanus kahjustab närvisüsteemi, takistades impulsi levikut närvilt lihasele ja põhjustades lihasespasme. Teetanusetekitaja elab paljude koduloomade seedetraktis ning organismi satub tavaliselt haava kaudu. Sümptomiteks on näolihaste jäikus, millele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib alla poole. Tekkida võivad hootised lihaskrambid ning tõuseb vrerõhk ning palavik. Tekib ka tugev higistamine. Raviks kasutatakse antibiootikume ning lihaseid lõõgastavadi ravimeid. Ravi toimub haiglas. Ennetamiseks tuleb vaktsineerida !

TRIPPER

Tripper ehk Gonorröa on suguhaigus. Haiguse tunnuseks on halvalõhnaline voolus suguelunditest, urinieerimisraskused ning valu. Tripper kahjustab esmalt limaskesti, kuid võib verega levida üle kogu organismi. See on üheks sagedasemaks seksuaalsel teel ülekantavaks haiguseks – igal aastal 25 miljonit uus haigusjuhtu. Tripper võib avalduda ühe päeva kuni kuu jooksul, kuid väga tavalised on ka sümptomiteta juhud . Väga oluline on vältida tripperi saamist raseduse ajal, kuna see võib tekitada ohte vastsündinule. Tripperi raviks kasutatakse antibiootikume. Tripperi ennetamiseks kasutatakse kondoomi.

PIDALITÕBI

Pidalitõbi ehk leepra on krooniline haigus. Haigus mõjutab peamiselt nahka ja närvisüsteemi ning ravimata pidalitõbi võib tekitada jäädavaid naha, närvide, jäsemete ning silmade kahjustusi. Arvatakse, et haigusetekitajad levivad inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu, kuid umbes 95% inimestest on haigusele immuunsed. Leepra peiteaeg on kolm kuni 5 aastat, kuid on juhtunud ka 30 aastaseid. Haigusele on loomulikud järgmised sümptomid: kõhnumine, seedehäired, närvivalud, reumaatilised valud, punetav laiguline nahalööve; võivad ilmneda muhud, mis ei ole valulikud.

LIHASÖÖJA BAKTER

Lihasööja bakter võib inimese tappa mõne tunniga. See bakter pesitseb nahal umbes 30 protsendil inimestel ning on muidu täiesti ohutu, kui aga millegi tõttu organismi vastupanuvõime väheneb, võib see muutuda hävitavaks. Ning kuna bakter on omandanud vastupanuvõime antibiootikumidele , siis saab ravi olla vaid kirurgiline . Lihasööjabakter on levinud haiglates ja selle või saada pärast haiglasse sattumist. Bakter satub kiiresti vereringesse. Euroopas on sellesse nakatumise tõenäosus 22%, eestis aga 5-9%. Tasub hoiduda Maltast , Portugalist, Kreekast ning hispaaniast, kus on tõenäosus 40%. Kõige efektiivsem viis nakatumisest hoidumisest on pesta käsi vee ja seebiga .

KOPSUPÕLETIK

Kopsupõletiku põhjuseks on enamasti inflektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. Kopsupõletiku võivad tekitada nii bakterid, seened kui viirused . Suremus varieerub 5-15% piires sõltuvalt vanusest. Kopsupõletiku puhul esineb enamasti palavik, köha, koos röga eritusega, nõrkus, hingeldus, valutorked. Enamasti ravitakse kopsupõletikku antibiootikumidega. Pneumokokivaktsiin on mõeldud kopsupõletiku ennetamiseks ning selle efektiivsus on 50-60%!

KOOLERA

Koolera põhjustab tugevat kõhulahtisust. See on nakkushaigus. Koolera levib vee ning toidu kaudu ja kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Koolera tulemusel kaotab inimene organismist palju vett, mis võib õigeaegse ravi puudumisel viia eluohtliku seisundini. Esmaseks sümptomiks on lühiajaline oksendamine, järgneb tugev kõhulahtisus. Ravimisel on oluline taastada organismi vedelikupuudus. Selleks peab jooma spetsiaalset vett, millesse on lisatud vajaminevad mineraalained .

BOTULISM

Botulism on väga raske lihashalvatusega kulgev haigus. Mida põhjustab mürkaine botuliin . Olemas on kolm peamist botulismi vormi: Toidubotulism, haavabotulism ning beebibotulism. Kõik nad võivad olla surmavad. Ilma ravita on suremus üle 70%, intensiivraviga aga alla 10%. Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada paljusi inimesi.otulismi tekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100°C.