Happesademed (0)

• Happesademed on normaalsest madalama pH väärtusega sademed, mis on põhjustatud mitmesuguse päritoluga õhureostusest.
  
• Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele , materjalidele ja tervisele.
  

PÕHJUSED:

• Heitgaasid tööstusest, transpordist, söe ja naftasaaduste põletamisest.
  
• Tähtsaimad on SO2 ja NO
  
• Osa on pärit looduslikest allikatest.
  
• Veega reageerimisel tekivad saasteainetest lahjendatud happelahused.
  
• Ammoniaagi osa hapestumisel on vastuoluline.
  
• Leelised (Na, K) on olulised happesuse neutraliseerijad.
  
• Happelise depositsiooni mõõtmiseks tuleb haarata erinevaid ioone.
  
• Väävli- ja lämmastikuühendid liiguvad sadu kilomeetreid enne, kui sadenevad.
  
• Sademete pH on püsivalt

SO2

• tekib peamiselt energeetikatööstuses.
  
• ... vabaneb ka vulkaanidest, mullast ja veest.
  
• Peamiselt tekkis väävlisaastet kivisöe põletamisel.
  
• Väävlisaaste alaneb alates 1980. aastast Euroopas oluliselt, sest kasutatakse väiksema väävlisisaldusega kütuseid.
  

Lämmastikuühendid:

• Tähtsaimad tekkekolded on liiklus ja energiatööstus.
  
• Atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ks.
  
• Looduslikud allikad on välk, muld ja kahjutuled.
  
• Ammoniaak vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu.
  

Väävli ja lämmastiku depostsioon:

• Hapestavad ühendid eralduvad õhust kas märg- või kuivdepositsoonil.
  
• Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha koos sademetega.
  
• Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile.
  

Olukord Eestis:

• Kõige rohkem saastavad õhku tööstus ja liiklus.
  
• Happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem.
  
• Pigem on mureks aluselised sademed ja tolm Kirde-Eestis.
  
• Viimasel ajal on õhk Eesti kohal paranenud .
  

Happesademete mõju inimesele:
Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit . Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem, mida happevihmad inimesele tekitavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi. Kõige rohkem nendel inimestel, kellel on astma . Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest.
Happesademed kahjustavad ka taimi, mida võivad süüa loomad ja kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi – need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega.
Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tekitatud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas. Teisalt on aga esinenud suuri üleujutusi, näiteks viimastel aastatel Kesk-Euroopas, mida varasemast ajast pole teada. Kliima soojenemise tagajärjel tõuseb maailmamere veetase, mis on juba oma negatiivseid tagajärgi ranniku üleujutamise ja purustamise näol endaga kaasa toonud, eriti Vaikse ookeani väikesaartel. Eestis täheldatakse kliima soojenemise mõju eelkõige selles, et talved on pehmemad, sajusemad ja ebapüsiva lumikattega. Selle tagajärjel on kevad varasem. Põuaoht on suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel.
Peamisteks õhku saastavateks aineteks on:
väävliühendid, eriti S02;
lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak);
süsinikuühendid – vingugaas CO, süsihappegaas CO2;
aerosool ehk tahked osakesed.
Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi.
Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega).
Happesademete tekkepõhjused:
Inimtegevus: fossiilsete kütuste ( nafta , kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO
Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike.
Happesademete tagajärjed:

Kahjustuvad eelkõige okaspuud ( metsad ): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
“Must Kolmnurk” Tsehhi , Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal
SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste

Kiireneb keemiline murenemine : ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini.

Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid ( kalad ) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada ).

Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).

Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk).
Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Kasvuhooneefekt
Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel , kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid :

• süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
  

 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%);
 tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%);
 eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)

• metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena.,
  

 eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%);
 paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%)
 eraldub prügilatest (10%);  moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.

• lämmastikoksiidid NOx
  

 moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid,
 paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%);
 tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%);
 NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%)

• freoonid
  

 eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud),
 külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride,
 tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .
Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:
Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks.
Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod , puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
Liustike sulamine . Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).
Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad .
Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov - metsad, korallrifid ning mitmed vetikate kooslused . Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid.
Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne.
Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle.
Fotokeemiline sudu:
Fotokeemiline sudu põhjustab: tervise halvenemist, silmade ärritust, kummi vananemist , nähtavuse halvenemist. Probleemiks eriti linnades.
Inimtegevus põhjustab osooni kogunemist maapinna lähedal,
Tekib fotokeemiliste reaktsioonide tulemusel, eriti suvel päikesekiirguse, NOx ja lenduvate orgaaniliste ühendite toimel.
Õhu osoonisisaldus on suurim fotokeemilise sudu perioodidel , mida tuleb ette suvel maailma suurlinnades sõidukite heitgaaside tõttu.
Sudu ajal katab linna hallikaspruun vine ning nähtavus väheneb märkimisväärselt.
Suur osoonisisaldus maapinna lähedal pluss teised saasteained (nt. lenduvad orgaanilise ühendid), lühendavad EL maades igal aastal 20 000 inimese eluiga. Lääne- Euroopas põeb 7% 4-10- aastastest lastest astmat, mille üheks põhjuseks peetakse maapinnalähedast osooni.
 
Elektromagnetväljad on osa meie igapäevaelust. Neid põhjustavad kõik elektriseadmed seadmed : elektrimootorid, kodumasinad , küttekaablid, elektrijuhtmed , arvutimonitorid, mikrolaineahjud, jne.
Kiirgusvälja meie ümber tekitavad ka raadiosaatejaamad, raadiod , mobiiltelefonid , valgustusseadmed , trolli- ja trammiliinid, kõrgepingeliinid.
Käibele on võetud termin - elektrisudu, mille all mõeldakse kõigi elektromagnetväljade koosmõju.
Elektromagnetlainete kahjustav toime juba ammu tuntud, nende toime inimorganismile:

• lihaspinged
  
• närvisüsteemi ärritus
  
• ülimadalsageduslikd elektromagnetväljad võivad muuta rakumembraanide läbitavust ja kutsuda esile häireid raku biokeemilistes protsessides, mille tagajärhel võib muutuda hormoonide tome , mis omakorda loob võimalused vähirakkude tekkeks,
  
• nõrgeneb immuunsüsteem,
  
• leukeemia
  
• nurisünnituste oht.
  

On avaldatud arvamust, et mobiiltelefonid on kõige kiirgusohtlikumad kodumasinad:

• mobiiltelefoni töötades raadiolainete energia neeldub aju hallolluse molekulides ja resultaadiks on soojuse teke
  
• uuringud on näidanud, et 50% antennist kiirgavast energiast neeldub kõneleja peas, 15% aparaati hoidvas käes, ohutu raadiokiirguse annus on selline, mis ei tõsta kehatemperatuuri üle 1 kraadi,
  
• neil, kes on mobiiltelefoni kasutanud üle 10 aasta, võib esineda teatud ajukasvajaid, kromosoomidefekte,
  
• mobiiltelefoni sagedasel kasutamisel võivad esineda peavalu, iiveldus, unetus ja mäluhäired.
  

Kõige tundlikumad on mobiiltelefonide mõjule lapsed.
Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna.
Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad aga infrahelid.
Müra ehk lärm on mitteperioodiliselt võnkuv heli.
Müra on tehnika arenguga kaasaskäiv probleem, mida alahinnatakse ja millele ei pöörata tähelepanu.
Detsibell  on müra mõõtühik mis võrdub vähima helitugevuse muutusega mida eristab inimkõrv. Helitugevust mida inimkõrv pole enam suuteline tajuma, nimetatakse nulldetsibelliks.
    Näiteid:

• 10 dB - tuule sahin metsapuudes
  
• 70 dB - keskmise tihedusega liiklus
  
• 90 dB - suurlinna liiklus tipptunnil
  
• 90...130 dB - elektrikitarr
  
• n140 dB - äsja startinud reisilennuk mõnekümne meetri kõrgusel.
  

Müra toime inimorganismile on kumulatiivne ja kahjustused võivad ilmneda alles aja möödudes:

• intensiivse müra toimel tekib teatud aja jooksul krooniline nürikuulmus;
  
• tugev heli võib tekitada ägeda kõrvakahjustuse; 
  
• südame- ja vereringehäired, 
  
• sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustused
  
• vaimse töö võimekuse vähenemine,
  
• une- ja uinumishäired,
  
• stress ("võitle või põgene" reaktsioon).