1.peatükk Tädi Polly oli Tomi peale vihane sest Tom tegi igast vempe. Tom jäi Tädi Pollyle vahele et ta oli koolist poppi teinud, Tom jooksis kohe peale seda majast minema. Ta jalutas suveõhtul kuni ta märkas ühte poissi. Nad hakkasid vaidlema sest Tom lubas talle naha peale anda. Lõpuks ikkagi Tom läks tundmatule poisile kallale kuni ta ütles aitab. Tom ajas reeturit kuni tema majani taga et teada saada kus ta elab. Kui Tom koju jõudis nägi Tädi Polly Tomi mustade riietega, ja tänu sellele muutus laupäevane puhkus sunnitööga vangistuseks. 2.peatükk Oli laupäeva hommik ja Tom pidi värvima plankusid. Tomi aitas Jim, Tomi sõber. Neile ei meeldinud see töö aga nad ei julgenud ka katkestada sest Polly oli liiga kuri tädi. Varsti tuli Ben Rogers, ta sõi õuna ja kõndis hüplevalt ja tantsisklevalt
Uues peres aga olid juba kõik rollid paika pandud ja Tiinale justkui ei olnud seal enam kohta. Juba üsna lapsepõlves teenis ta ära teise peretütre halvakspanu, sest Margus pidas teda huvitavamaks ja Mari leidis, et tõmmu neiu üritab tema ettemääratud peigu ära varastada. Muidugi muutus Mari armukadedaks ning tegi kõike selleks, et Marguse tähelepanu endale tõmmata, kuid pidi noormehes rängalt pettuma, kui too ,,nuku jooksmises" ikka ja jälle Tiina kinni püüdis, kuigi linalakk poisile enda püüdmiseks korduvalt võimalusi andis. Lõpuks sosistas ärritunud Mari Tiinale, et too on libahunt. Hetkelises vihahoos välja öeldud süüdistused mõjusid Tiinale jahmatavalt ning samuti ärritudes purskas ta välja sõnad: ,,Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie!" (tsitaat lk 33, 1987 aasta trükk). Peale hämmingut tekitavat sõnavõttu
Ühel kaunil päeval läksid na linna kuna neil oli tarvis uusi asju. Poiss ja ta sõber mmuretsesid uued asjad ja lasi need ka kohe selga jätta. Poiss ei saanud midagi aru ,et sõbral oli midagi plaanis kuna nad olid seda kgu aeg teinud. Kuid järsku tuli poemüüa ja võtti nad kinni. Ja nad pandi ühte ruumi kinni. Sõber oli aga tegelikult kokku leppinud selle poemüüaga ,et ta paneb nad kinni. Poisil ja sõbral hakkas seal igav ja sõber ütles poisile ,et ta räägiks talle mõne põneva loo. Poiss alustasgi oma looga kuna tal oli igav ja see pakkus talle naudingut. Poiss rääkis ja rääkis ja tundus ,et juttu ei lõppegi. Samal ajal kogunes sinna palju inmesi teda kuulama kuna jutt oli tõesti põnev. Ja tema hääl oli nii ilus ,et lihtsalt pani neid kuulama. Poiss lõetas kui järsku pani tähele ,et inimesed sagivad kuidagi liiga veidralt. Poemüüa tegi ukse lahti ja lasi poisi ja ta sõbra välja. Kõik aploteerisid kuna korda oli
võtab ühe ampsu, kilkab ja naerab, räägib enda keeles juttu ning ei soovi rohkem jäätist, näitab näpuga laua peale, kus on viinamarjad. Samal ajal kui Debora ema annab lapsele viinamarja, tuleb laua juurde viinamarju võtma ka Debora jaoks võõras noormees. Debora istub vaikselt ning jälgib poisi toiminguid. Poiss istub tagasi toolile, mis on keset tuba, ning laps ei lõpeta vaatamist. Tüdruk piilub ning naeratab, tahab toolist välja saada ning läheb roomates poisile lähemale. Freud on rääkinud, et lapsed, kes on hästi ja turvaliselt hoitud on tulevikus ka enesekindlamad ning kohanevad kiiremini. Tundub, et Debora jaoks võõras poiss ei ole mitte keegi muu, kui uus mängukaaslane ning enesekindlust tüdrukul jagub, et üksinda noormehe poole minna. Kui noormees enam tüdrukust välja ei tee ja räägib Debora emaga, siis laps pöörab end ringi ja läheb vaatab oma mänguasju. Teda ei huvita väga need ja ta
RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID 1. Pane puuduvad kirjavahemärgid. 1. Tuba oli korda tehtud külalised olid tulekul. 2. Ärkasin kell seitse kui jäin uuesti magama. 3. Koer hakkas haukuma aga kedagi ei tulnud. 4. Väike tüdruk virises ta ei tahtnud piima. 5. Ma ei kuulanud eile uudiseid ega lugenud ajalehti. 6. Ema tahtis maale sõita ent jäi bussist maha. 7. Päike hakkas paistma ning see tegi tuju paremaks. 8. Kell on kuus järelikult tulevad vanemad kohe koju. 9. Homme on kontrolltöö see tähendab vähemalt kaht tundi õppimist täna õhtul. 10. Kompromiss oli saavutatud niisiis võisid kõik rahul olla. 11. Ma ei teinud poppi vaid olin haige. 12. Kõht oli täis meel rõõmus mida võis veel tahta? 13. Jaak vaatas igaks juhuks seljakoti üle kõik vajalik oli olemas.14. Pidu toimub reedel see on 10. detsembril. 15. Eestimaal on kauneid ajaloolisi paiku Otepääl ootab ekskursante linnamägi Haanjas kõrgub Suur Munamägi Viljandis tuletava...
Ta tundis, nagu ta jääks pere juttudest kõrvale ning ta otsustas merele minna. Seal oli ta poolteist aastat. Koju tulles külauudistest rääkides kuulis ta, et Niidal pidi peigmees olema. Õhtul tantsuplatsil kohtuski Hannes Niida ja ta poisiga. Hannes oli joonud ning ta tõmbas Niida kõrvale, et peigmehe kohta küsida, kuid Niida hakkas vastu. Kohe sekkus ka peigmees ning kui nad Niidaga hakkasid ära minema ja ta Hannese kohta „mats“ ütles, sai Hannesel hing täis ning ta läks poisile kallale ja heitis ta lõpuks merre. Sellest ei läinud kaua mööda, kui ühel õhtul sai Hannes noahoobi selga. Ta ei näinud, kes teda pussitas, kuid ilmselgelt ta aimas, et see oli Niida uus peigmees. Külapoisid maksid talle Hannese eest kätte ning peksid ta läbi. Järgmisel päeval lahkus peigmees koos Niidaga. Peale seda hakkas Hannes rohkem Taaliga aega veetma. Varsti läks ta mereväkke. Pärast aastast teenistust sai sealt viieks päevaks kevadpühade ajal puhkuse
püha.Ta olid ka hüpnotiseerivad käitumismaneerid ja sügav sinised silmad. Tsaaripere lähikonda sattus Rasputin peamiselt tänu kahele asjaolule. Esiteks oli tsaarinna Aleksandra Fjodorovna huvitatud müstitsismist ja okultismist ning vajas enda ebakindluse peletamiseks omale "pühameest" (enne Rasputinit oli tal neid olnud juba mitu), kes annaks talle teada, kuidas Jumal tahab, et Venemaad juhitaks. Teiseks põdes tema poeg Aleksei hemofiiliat ning arstid ei andnud poisile paranemislootust. Nii jäi ka selles osa loota vaid "pühamehele". Rasputin suutiski seletamatul viisil Aleksei seisundit parandada. See kordus alati, kui poiss tundis end halvasti. Nii pälvis Siberi munk nii tsaari kui tsaarinna usalduse. Aleksandra uskus, et Rasputin on Jumalast äravalitud saadik, kelle ettekuulutusi peab igal juhul järgima. Nikolai oli paljuski oma naise mõju all ning uskus Rasputinit ka ise, siiski ei täitnud ta alati munga juhtnööre.
Ta jooksis ja jooksis kuni lõpuks ära väsis ja kivi peale istuma heitis . Ja tuli tema juurde hunt . Ta nüüd sai aru , et see tema elu on nagu muinasjutus . Talle tuli kohe vanaema loetud punamütsikese jutt meelde mis hunt tegi . Hunt jooksis kohe Martini juurde kui ta teda märkas , kuid Martin ütles juba talle , et ta teab , et ta tahab teda ära süüa ja jooksis minema .Hunt ei saanud midagi aru kuni lõpuks märkas , et Martin on kadunud ja hakkas otsima teda . Siis tuli poisile vastu suur suur karu . Kes ütles Martinile , et poiss tema selga istuks , Martin ei saanud enam midagi aru ,sest muinasjutus ju karust ei olnud midagi mainitud . Martin tegi nagu karu ütles ja ta oli nii väsinud , et jäi karu selga magama ja kui ta ärkas olid jälle loomad tema ümber ja Martin jutustas neile oma loo . Kui äkki jooksis jänes nende juurde kilkas rõõmsalt , et ta leidis Martini vanaema maja .Martin oli niii õnnelik ,et ta ei uskunud mida kuulis
Isal oli olnud õigus, kui ta ütles pojale: ,,Muusiku elukutse toob ainult kannatusi, viletsust ja muret tüki leiva pärast. Ei too kuulsust, õnne ega menu." Schuberti LOOMING : Enamuse tema loomingust moodustavad laulud, kuid vähemtuntud pole ka instrumentaallooming. Laule on ta kirjutanud üle 600, sõnade autoriteks on olnud: Müller, Heine, Schillen, Shakespeare. Maailmakuulsad 2 laulu: 1)ilus möldri neiu.(20 laulu) (Tegevus toimub veskis, poiss on sell. Möder annab poisile tubli töö eest 3 vaba päeva. Naaberveskis on kena rauruse tütar. Isa kirjutab halvustava kirja poisist möldrile, kuna talle ei meeldi et poiss ta tütrega suhtleb). 2)talvine teekond. (24 laulu)(Rändaja satub lumetormi kätte. Ta varjub puu alla. Mõtleb elust. Silme ette tulevad negatiivsed pildid elust ( 24 pilti). Tuntumaiks üksiklauluks on "METSAHALDJAS" ( kirjutas 18 aastasena). Veel on kirjutanud 8 ooperit, kuid tänapäeval harva laval
võimust võtta. Ta kallistas ja suudles Lottet. Olukord oli meeleheitlik ja lootusetu. Lotte käskis Wertheril jäädavalt lahkuda. 10. Mida Werther pärast Lottega viimast kohtumist tegi ja seleta ka kuidas ta seda tegi. Peale viimast kohtumist Lottega Werther tappis enda. Werther saatis poisi Alberti ja Lotte poole kirjaga, milles palus Albertilt tema püstoleid. Lotte ise andis need poisile, kes viis püstolid Wertherile. Werther tulistas endale pähe. 11. Analüüsi lõpplahenduse sõnumit. Mida oleks Werther pidanud tegema ja millal tegutsema, et lõpplahendus oleks olnud õnnelikum. Mis põhjusel Werther seda ei teinud. Mida saab sellest loost õppida. Wherter oleks pidanud kohe, kui ta Lottesse armus seda Lottele tunnistama. Kui ta nii väga seda naist armastas , siis oleks ta pidanud püüdma Lottet endasse armuma panna ja võitlema oma armastuse eest
7. Kogu ülejäänud nädala Helena ei tulnud kooli. Aga järgmisel esmaspäeval ta ikkagi tuli. Tüdruk ei ütelnud isegi "Tere!" selle asemel ta tänas Ethanit. "Mille eest?" imestas poiss. "Sa tead isegi mille eest." "Okei, oletame, et tean, aga sa ei rääkinud mulle kõike ära. Miks sinu perekond pole nagu tavalised inimesed?" Tüdruk kõhkles, kas ikka peaks poisile rääkima tema perekonnast, avaldama saladusi, mida hoiti enda teada juba üle kahetuhande aasta. Kas ikka peaks, kas poiss mõistaks teda? Helena ei tahtnud teda hirmutada, sest tema teadis, miks poiss oli nii jahmunud tol esimesel päeval, ta teadis sellest fotost ja nad olid ikkagist sugulased (kokkusattumusi pole ju olemas). Poiss oli tema vend. Helena otsustas vastata küsimusele tõega, ta ei tahtnud poisile valetada. "Seda ei teagi keegi nii kindlalt
„Lõhnab siis õpetajaproua leian nõnda?“ - direktori väljanägemine just kuigi ametlik polnud, kandis tuhvleid, öökuube, mille alt paistis ihupesu - Maurus uuris Indrekult tema nime, nimetas ta ümber Heinrichiks, uuris kus koolis poiss on käinud, kas ta saksa keelt oskab, kas isal on suur talu ja temal endal raha - Indrek valetas, et sai kaasa vaid 50 rubla, Maurus nõudis need endale ja jäi sellega rahule, andis isegi poisile 1 rublase tagasi, et talle ka midagi jääks, kuid siis Indrek murdus ja tunnistas et tal on veel raha hotellis kastis, mis peale Maurus kohkus ja ütles, et raha ei tohi kunagi nii jätta, ja inimesed kes rahaga ümber käia ei oska, toogu see temale, ükskõik millal - Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R
Sellepärast alati kui Zeus nutma hakkas, lõid sõdalased oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapse nutuhääle. Mesilased tõid Zeusile iga päev imemagusat mett. Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi. Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis neist hirmsatest tegudest ja sellest, et tema isa kuningriigis valitseb kurjus ja õigusetus, otsustas ta sedamaid: Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Zeusi vägiteod Zeus otsustas vabastada oma vennad, kes olid veel isa kõhus vangis. Ta andis
Ludwig van Beethoven (17701827) Tartu, 2006 Beethoveni elu Ludwig van Beethoven sündis 16. detsembril 1770. aastal Bonnis, Kölni ligidal. Tema kaunis lapsepõlves puudus perekondlik soojus. Juba algusest peale avanes elu tema ees kurva ja jõhkra võitlusena. Noorust morjendasid ka kitsikus, leivamured ja ülesanded, milleks ta veel küps polnud. Kooliaastad andsid väikesele poisile üpris vähe, keskharidust tal ei õnnestunud saada, kuid hiljem hakkas end ise harima, seda eelkõige muusikavallas. Isa soovis Ludwigist teha "imelast", teist Mozarti, lootes sedasi leida väljapääsu materiaalsest kitsikusest. Üheteistkümneaastaselt mängis Beethoven juba teatriorkestris, aasta hiljem oli organist. Nooruk tutvus Mozarti loominguga ning läks Viini, Mozarti juurde, sooviga olla tema õpilane.1787
midagi, aga ometi tunneb poiss vaikivat, rõhuvat hukkamõistu selle eest, et ta oli valinud hariduse tee maatöö asemel. Paralleele võiks tuua ,,Tõe ja õiguse" Indrekuga, kelle õpingutele samamoodi halvustavalt vaadati. See on ka arusaadav, arvestades, et tegemist oli suhteliselt uue elustiiliga olid ju mõlemad poisid alles esimese, teise põlvkonna haritavad linlased. Võib-olla mõistmatusest Juuliuse valitud elu suhtes teatab onu poisile pärast pikka tööga täidetud suve, et tol pole võimalik kooli naaseda, isa poolt jäetud raha on otsas ja et ta peaks jääma koos kõigi teistega maale tööd tegema. Juulius aga ei suudaks sellise elustiiliga enam kohaneda ja ta otsustab põgeneda tagasi linna. Ta ise kirjeldab maatöö tegemist vikati kaudu, mis on tema jaoks justkui vangistuse ja sunnitöö sümboliks. Juulius naaseb linna, minnes ainsa inimese juurde, kes teda selles olukorras aidata saab.
Amir olid vennad. Ta tahab et Amir läks ja võtaks Hassani poja Sohrabi enda hoole alla. Ka kirjas kirjutab Hassan et tahab et ta poeg oleks vaba , räägib et ta on õppinud ingliskeelt ning ka õpetanud oma poega koos rahim-khaaniga. Amir loeb kirja läbi ning läheb kabuli otsima oma vennapoega. Edasi lähevad seiklused läbi selle et otsib vennapoega leiab ta ja võtab oma hoole alla.Kasvatades koos oma Sorayaga teda. Räägib poisile veel isast vahepeal , kuidas nad koos lennutasid. Lõppeb sellega et lennutab koos Sohrabiga lohe ning võitleb ühe lohe vastu pargis näitab oma oskusi mis nad koos hassaniga olid teinud lohelennutamisel ning kui nad võtavad lohe rajalt maha siis plaksutatakse neile . Amir ehk minategelane jookseb veel lohele järgi .
kolmanda astme vaheldamine. Kui sõna ees on . siis see on kolmanda välte sõna. Käänete kordamine: Käänded: 1. nimetav tark poiss kes? Targad poisid 2. omastav targa poisi, tarkade poiste 3. Osastav tarka poissi, tarku poisse Sisekoha käänded Sisseütlev targas poisis, tarkadesse poistesse Seesütlev targas poisis, tarkades poistes Seestütlev targast poisist, tarkadest poistest Väliskohakäänded Alaleütlev targale poisile, tarkadele poistele Alalütlev targal poisil, tarkadel poistel Alaltütlev targalt poisilt, tarkadelt poistelt Erikäänded Saav targaks poisiks, tarkadeks poisteks Rajav targa poisini, tarkade poisteni Olev targa poisina, tarkade poistena Ilmaütlev targa poisita, tarkade poisteta Kaasaütlev targa poisiga, tarkade poistega Tegusõna Pöördsõna ja verb.
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle.
Kooliõpetuse alguseks ning aluseks luges ta Euroopa keelte, eriti prantsuse keele oskust, mida ise valdas meisterlikult. Võõrkeel loeti omandatuks alles siis, kui oldi kodus kirjanduslikes vormides ja isegi luulestiilis. On hästi teada, et Sergei Lvovits alustas oma laste niisugust kirjanduslikku kasvatamist sellega, et luges neile ette oma lemmikut Molière'i. Kahjuks aga ei küündinud tegelik kasvatustöö kasvatusteni. Kodune kasvatus jättis poisile alatiseks vastikustunde prantsusekeelsete sõnade õppimise ja aritmeetika vastu, kuid andis suurepärased teadmised võõrkeeles ning ebatavalise eruditsiooni poeesias. Peamist kooli ei teinud Puskin läbi mitte lastetoas, vaid isa vastuvõtutubades. Siin kuulis ta pidevalt luuletusi ja jättis need silmapaistva kergusega meelde. Eri keelt kõnekevatel kasvatajannadel ei olnud tema arenemisele peaaegu mingisugust mõju. Lapsepõlves ei osanud Puskin inglise ega saksa keelt,
,,Palun vabandust," lausus Ain, ,,et end oodata lasin.(!?)" 5. KAUD- KÕNE 6. LAUSE- Lauselühendis on kõrvallause öeldis LÜHEN asendunud verbi käändelise või D puudub hoopis. Komaga eraldatakse: a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid Võtnud rihma kätte (millal?), (küsimus millal?) vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel vahel või kui des- või mata-vorm on liiale. lühendi algul des/mata paiknemine 7
See kord jäi ta aga vahele kuid viimaks lidus sohu kust Pearu teda kätte ei saanud. Järgminegi kord oli nii et poiss lõhkus tammi ära. P hakkas Matut taga ajama ja too teda kividega loopima. XV Kohtuskäimine- Taga- ja Eespere rahvas ei suhelnud omavahel enam üldse ega rääkinud sõnagi. Kõik sai alguse sellest kraavist ja sinna tammide ehitamisest. Andres ja Krõõt hoiatasid Marti, et mees seda nii ei jäta ja tuleb alati silmad-kõrvad lahti hoida. Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev viskas Matu Pearule kiviga otsaette, koer hakkas talle jaga kinni ja P tulistas koera. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus
Ta kasvas üles koos nelja vanema vennaga, kelle hulgas oli ka teine tulevane kirjanik Jakob Liiv (1859- 1938). Benjamin ja Marianne üritasid oma lapsi jõudumööda koolitada, saates oma nooremad pojad kihelkonnakooli. Samal ajal nägi Marianne kõige rohkem vaeva Juhani kasvatamisel. Juhan oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ja teiste lastega vähe seltsiv. Karjas ja koolis hakkas Juhan Liiv käima umbes 10- aastaselt. Karjas- suved Alatskivi vahelduva looduse rüpes pakkusid poisile unustamatuid muljeid. Kirjatarkusega oli Juhan Liiv esimest tutvust teinud juba kodus vanemate vendade kõrval. Sellele järgnes 3 õppetalve Naelavere külakoolis. Tema vaimsele arengule avaldas olulist mõju Kodavere kihelkonnakool, kus ta õppis vaheaegadega aastail 1879 1884. Seal kujunes Juhan Liivist C. R. Jakobsoni tuline pooldaja. Olulise tähtsusega Juhani arengule oli ka Väike-Maarja Avispeal veedetud 1882.aasta. Siis haigestus seal kooli-meistrina töödanud Jakob Liiv
· uus usuline vool nõuab emakeelset kirjandust, Tallinnas koostatakse luterlik katekismus, mille paneb kokku Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis selle eestlane Johann Koell [kool], mis trükitakse ära saksamaal 1535. Raamat keelustatakse Tallinna rae korraldusel · piibli tõlkimisega tegeles andekas Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi, kes aga suri katku ja palus talle mõeldud koolitusraha edasi anda teisele poisile ja rajati nn. Susi kapital, millele lisati raehärra poolt vaeste linnapoiste koolitamiseks mõeldud rahasummaja teised annetused. Pole teada, kui kaugelejõuti piibli tõlkimisega. · järjest rohkem suundutakse õppima Euroopasse · koduõpetajad, põhikoormus linnakoolidel Ehitus-, kujutav-ja tarbekunst keskaja II poolel · Lääne- ja Põhja-Euroopa mõjutused arhitektuuris - jõukate linnakodanike majad, kodakirikud, toomkirikud hilisgooti stiilis
Schwechat"( "See on väikelinn nimega Schwechat.") ja "This is Zentralfriehof. All dead people of Vienna are living here!"( "See on kesksurnuaed. Kõik Viini surnud inimesed elavad siin!") Jasper ei võtnud vaevaks kõikide seal kalmistul elavate Viini surnute poole vaadatagi. Ka isa kena teadaanne: "Now we drive the belt along!"( "Nüüd me sõidame mööda vööd" (Gürtel vöö. Sks. k.) (millega ta tahtis ütelda: "Me sõidame piki Gürtelit see on ühe meie tänava nimi) ei avaldanud poisile mingit muljet. Jasper õngitses püksitaskust maapähkli-kotikese. Maapähklid koos koorega. Ta urgitses pähklituumad koorest välja ja mugis neid. Koored, suured kui ka väikesed tükid langesid tema paksudele reitele. Sealt toimetas Jasper need meie auto mustaplüüsilisele põrandale. Ma piilusin vargsi, aga väga uudishimulikult ema poole. Meie autot seestpoolt absoluutses puhtuses hoida on üks meie perekonna ülimatest seadustest
Jean-Jacques Rousseau Elulugu Rousseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta luges raamatuid juba viie- või kuueaastaselt ja õppis muusikat. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Siis lasi preester talle muusikat õpetada, õppis ka botaanikat, siis kunsti ja teadust, milles näitas üles erilist andekust. Ta hakkas komponeerima ka laule, katsetas füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks
Peale väikese Fryderyki sündi 1810.a. koliti Varssavisse, kus pereisa töötas lütseumis prantsuse keele ja kirjanduse õpetajana. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozardiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi . Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongidele tõmbenumbriks. Toonane ooperiprimadonna Angelica Catalani kuulutas poisile kuulsusrikast tulevikku ja kinkis talle kulduuri, millel graveering ,,Madame Catalani à Frédéric Chopin âgé de dix ans". Chopin oli suur teatrisõber. Õega kahasse kirjutasid nad ja etendasid kodus komöödiatüki. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku-kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Ta oli väga hea imiteerija- ,,tegi järgi" teisi inimesi. Aastatel 1823-1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis
tekivad lapsel ärrituvus, kahtlustatavus, julmus, agressiivsus, egoism. Neid negatiivseid ilminguid ei esine, kui last ümbritseks hellus ja hoolitsus. Agressiivsuse tekkele aitavad kaasa ka peaaju ja somaatilised haigused. Agressiivse käitumise põhjuste seletamiseks on välja töötatud ka mitmesuguseid teooriaid. Antud situatsioonis on tegemist füüsilise agressiooniga, kus üks poistest (Akmentin) viskas teisele poisile (Mait) pudeliga vastu pead, kuna eelnevalt oli Mait löönud Akmentinile vastu õlga, sest viimane oli veepommiga koridori märjaks teinud ning ei käinud seda vett kuivatama. Selge on see, et suisa agressiivselt käitus Akmentin, kes tahtlikult Maidule pudeliga vastu pead viskas. Evolutsioonilise teooria järgi on agressiivsus inimestel kaasa sündinud instinkt ning mille kohaselt tahetakse näidata oma võimu ning tugevust.
.............................................................................8 Elulugu ja haridustee James Clerk Maxwell, üks suuremaid loodusteaduse ning matemaatika geeniusi sündis 1831. aastal Sotimaal Edinburgis. Maxwelli õnneks oli ta majanduslikult kindlustatud perekonnast ning ta isa oli kõrgeltharitud jurist ja maaomanik. Maxwell õppis aastatel 1841 1847 Edinburgi gümnaasiumis. Selleaegne, peamiselt vanade keelte omandamisele suunatud üldharidus tundus aga poisile igav. Seevastu oli tal tohutu huvi füüsika- ja matemaatikaprobleemide vastu. On ka teada, et James Clerk Maxwell mängis pidevalt. Räägitakse, et ta võis õhtusöögi ajal unustada külalised, mängides lauanõudega või peegelpildiga joogiklaasil. Teismelisena õppis Maxwell niidi ja nõelte abil ellipseid joonistama ning jätkas seda, selgitades valguse peegeldumise seadusi. Kui James Clerk Maxwell oli 14-aastane, kutsuti ta rääkima Edinburghi
tulemus. 9. Muusika bakalaureuse reisikirjad. Aastal 1837 läks Itaaliasse. ,,Muusika bakalaureuse reisikirjad", kritiseerib teravalt sealset olustikku. 10. Adam Liszt Oli Ferenc Liszti isa. Töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena. Oli poja esimeseks õpetajaks. Oma töö kõrvalt mängis ta Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Hoolitses poja haridustee eest, oli kogunud ka väikese rahasumma, et poisile haridust anda. Ferenc Liszti oli tema ainus laps. 11. Liszt ja Ungari külastus. Aastal 1838 leidis Liszt ajalehest teate üleujutuste kohta Ungaris. See läks talle korda ja ta sõitis Viini ning andis ligi kümme kontserti. Sealt saadud tulu saatis ta Ungarisse talupoegade abistamiseks. Aastatel 18611886 pööras Liszt suurt tähelepanu oma kodumaale Ungarile. Toetas Ungari helilooja teoseid. 12. Liszt ja Weimar
aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõratsemajas Gastof zum Pommern väikeses Braunau linnas Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Hitleri vanemad ema Klara Hitler ja isa Alois Hitler olid mõlemad pärit Waldviertelist, kehvast kaugest maakolkast Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. ,,Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile hea haridus. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkool. See oli keskkool, mis andis poistele tehnilise ja kaubandusliku eriala. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, mitte sellepärast, et ema poleks suutnud maksta õppemaksu, vaid seepärast, et tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Ta viidi teise kooli kus ta oma haridustee lõpetas kuueteistkümne aastasena. Suguvõsa
Haigla personal peab Grettenit Mari Kadastikuks, sest nad väidavad, et Gretten Jelowice on surnud ja tema juurest leiti Gretteni dokumendid, mis said tema kätte, kui noored tanklas suitsu ostsid.. Gretten ei suuda kuidagi tõestada, et ta on Gretten ja ta kirjutatakse haiglast välja . Gretten otsustabkülastada surnuaeda ,et Marile haua peale küünal viia.Ta leiab oma nimega haua GRETTEN JALOWIEC 6.03.1992-8.06.2008, seda nähes ei suuda ta muud teha, kui nutta. Mardile- poisile, keda ta tõsiselt armastas ,tüdruk aga küünalt ei vii, sest tema oli tapnud Mari ja üritanud tappa ka teda.Teos lõppeb sellega ,kui teel koju Gretten leiab tänavalt hulkuva näljase kassi, keda ta toidab ja kellesse ta nii kiindub, et ta laseb ta loomakliinikus terveks ravida. Kui ta kassile järele tulles pabereid täitma hakkab kirjutab ta raskustega oma nimeks Mari Kadastik ja kassile sai nimeks Gretten. * Kunagi oli tal piisavalt raha, siis sai ta kõigiga läbi, siis oli tal
olnud oli Mihkel. Mardu otsis Mihklit niikaua, kui ta enam käia ei jõudnud. Nii läks Mardu koju. Õhtul tuli Leemet koju koos Mihkliga, kellel olid jälle õlle lõhnad juures. Õllega oli Leemet Mihklit paadisillal enda juurde meelitanud. Nüüd oli Mardu mihkliga jälle omaette. ,,Mis ma sinuga küll teen,"küsis poiss omaette. Mardu kuulis lindu vastamas:"Lase mind lahti." Nii lasigi poiss linnu laht, kes heinamaale lendas. Palgapäeval ostis Leemet poisile ratta. Sellist ilusat ratast saarel teistel polnud. Mardu keeldus sellega sõitmast, sest selle oli ostnud Leemet. Vanaema ei lasknud sellel juhtuda, et ratas jääks värava taha seisma ja ostis selle Leemeti käest ära. Ta palus, et Mardu prooviks, kas see on ka hea ratas. Mardu tegi seda vastumeelt. Ratas oli tõeliselt hea. See lausa lendas. Vanaema lubas suveks oma ratta Mardule laenata. Märkamatult oli Mardu jõudnud sõites küla lõppu.Ta otsustas minna rääkima
teinud mehest väljagi. Antoine läks tagasi Bouville'i oma asjade järele ning pangas asju korda ajama. Teisipäeval otsustas ta oma elu üle elama hakata nagu Anny. Antoine'i minevik oli surnud ning Anny võttis mehelt viimasegi lootuse. Kolmapäeval, viimasel päeval Bouville'is otsib ta Iseõppijat, et temaga hüvasti jätta. ta leiab noormehe raamatukogust, kus ta päästab Iseõppija Korsiklase käest, kes tal nina veriseks lõi. Iseõppija oli ühele noorele poisile külge löömisega vahele jäänud. Kolme tunni pärast väljub rong. Mees jalutab veel viimast korda linnapargis ning meenutab möödunuid aegu. Samuti käis ta läbi Raudteelaste Kohtumispaigast, et perenaisega hüvasti jätta. Kohvikus mõtleb veel oma elu üle. Minevikust, olevikust, tulevikust. Mees tunneb ühtäkki rõõmu ning tahtmist uuesti prooida. Antoine leiab, et absurdsusest võib teda päästa ainult raamatu kirjutamine. Ta tahab proovida kirjutada uus raamat
kriisi. · Rabo räägib ka, kuidas ta Dani juurde sattus. Rabo paistis lapsest saati silma hea joonistamisandega. Vanemad avastasid, et Dan Gregory, Ameerika üks kuulsamaid kunstnikke ja illustraatoreid, on armeenia päritoluga. Seepeale võttis ema pähe, et poeg peab minema kunstniku juurde õpipoisiks. Nii ka läks. Tänu Dani elukaaslasele, Marileele, kes oli liigutatud väikesest poisist. Kohe väike Rabo Dani juurde ei läinud. Marilee saatis poisile salaja kalleid kunstitarbeid ja nad pidasid tihedat kirjavahetust. · Circe näitab suurt lugupidamatust ja põlgust Rabo kunstikollektsiooni vastu. See kogu on iseenesest tuntud, kollektsionäärid proovivad vanamehega tihti kaupa teha. · Rabo räägib, kuidas ta Dani juurde jõudis ja kuidas tal seal läks. Noorukit koheldi väga halvasti. Ka Marilee olukord polnud parem. Nad mõlemad kannatasid Dani vaimse terrori all
aastal 18. jaanuaris Tallinnas kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua peres teise lapsena . Vanem vend on tuntud jaapani filoloog . Juba lapsepõlves oli tema lemmikuteks E.L.& P. , Pink Floyd , Yes ja teised 70-te suurused . Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga . Seega on midagi pärinud poeg isalt . Esimest korda astus Mihkel publiku ette 5. klassis , kui tegi kaasa Tallinna Draamateatri lavastuses "Kalevala" . Mihkel mängis etenduses plokkflööti . Teater hakkas poisile meeldima ja ta tegi kaasa veel mitmes lavastuses ja saavutas Mikk Mikiverilt loa käia kõigil proovidel ja etendustel . Nüüd tekkisid esimesed ebakõlad õpetajatega , kes ei näinud sugugi heameelega , et ta vabad hetked teatris veedab . . Kitarri juurde juhatas Mihkel Raua perekonna vana tuttav Tarmo Urb . Koos läksid nad Narva mnt. muusikariistade poodi , kus pill välja valiti . Kodus näitas Urb põhilised ¨nitid kätte ja
,,Isa Goriot'" 1.Kirjelda Vauquer' pansioni. Mida see sümboliseerib? Iseloomusta selle perenaist. Kasuta tekstinäiteid. See asetseb Neuve-Sainte-Geneviève'i tänava lõpus, kohal, kus maapind laskub Arbalète'i tänava poole nii järsu ning kõrge kallakuga, et hobused siit harva üles või alla sõidavad. Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning koole, viletsust või igavust, surmasuus vaakuvat vanadust, rõõmsat noorust, kes on sunnitud töötama. Ükski kvartal Pariisis pole hirmsam ning, kinnitame seda, tundmatum. Pansioni fassaad on aiakese poole. Maja moodustab täisnurga Neuve-Sainte-Geneviève'i tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina. Piki seda fassaadi, maja ja aiakese vahel, on sü...
Katk oli läbi. Vend Heinrich saadeti Jämaja kirikumõisa matma seitset laipa kes olid kaktu surnud . Kui ta kohale jõudis olis seal ainult teenijanna, kes oli väga ebaviisakas temaga. Niisiis ta ässitas oma jutuga veidi talupoegi tema vastu. Hiljem tuli see välja ja prior oli väga vihane. Munk kohtus raehärra Nevega, kes rääkis tall kloostris oleva poisi elust ja miks teda tahetakse mungaks teha.Tuli välja,et poisi vanematel jäi peale surma kolm maja linnas ja üks Toompeal ,mis poisile kuuluvad aga sugulased sõlmisid toomkapiitli preestriga kokkuleppe,et kui poiss mungaks saab ,saavad nemad kõik endale. Nad lubasid ja suuri annetusi kloostrile.Klooster tahtis igat võimalikku valdust endale linnas. Niisiis tahtis,Nevel,et keegi kloostri munkadest aitaks poisil kloostrist põgeneda. Poiss põgenes. Hiljem läks ta von Zapfe juurde ,kuna ta palus oma tütre Agathe nunnaks saamise jaoks rekomandatsiooni.Munk oli nõus.
Tuntuks sai noorsooromaaniga ,,Hüvasti, kollane kass!" (1963). See räägib noormehest, kes läheb linna keskkooli. Tal tekivad probleemid range tädiga, kelle juures ta elab; klassis, kus ta õpib oma õppeedukuseprobleemid; suhteprobleemid; elu mõtte ja õigete prioriteetide otsingud. Aarnel on valida kahe neiu vahel ja ta avastab, et tal on olnud enda kallimast vale ettekujutus: tüdrukul on samad vaimsed huvid, kui Aarnel, kui ta teeskles, et poisile meele järele olla. See romaan oli avameelne ja siiras ning sai populaarseks. Näidendites kujutas võimu ja vaimu vastuolu. ,,Phaeton,Päikese poeg" (1968) Kasutab vana legendi kreeka mütoloogiast. Heliose poeg Phaeton tahab juhtida isa kaarikut päikesega. Ta ei saa hakkama ja Zeus hukkab ta, et päike maad ära ei kõrvetaks. Unt tõlgendab lugu teisiti Phaeton tahab juhtida päikest ja saab sellega hakkama ning ta on ärksa ja mõtleva noore inimese
Londoni ja sängitati maamulda Westminster Abbey´s 28. märtsil 1727. Wetsminster Abbey on koht, kus leiavad viimse puhkepaiga inglise rahva suurvaimud: teadusemehed, kunstnikud, kuningad, väepealikud, poliitikud jne. Saada maetud Westminster Abbey´sse, tähendab suurimat austust, mis võib inglasele osaks saada. Kokkuvõtteks Newton oli väga tark mees, ta tegi palju uurimusi ja leidis paljudele oma uurimustöödele vastuseid. Tema õppimise aluseks algkoolis oli teha poisile pähe kes lõi teda rusikaga kõhtu. Ta suustiski olla kõigis oma klassist parem. Newton lõpetas ilusti algkooli, keskooli ja ülikooli ning ostis endale klaasprisma, millega ta tegi katseid ja mille hind oli tol ajal kallis. Ta leiutas juba algkoolis päiksekella mis müüriti ära ja pandi kiriku senale. Newton oli oma eluga hästi hakkama saanud võrreldes sellega kui nõrk oli ta sündides. Ta lõi oma 3 põhisedust ja leidis ka teisi seadusi, mida tõestada ning leiutas palju asju
Buratinost sai tark, julge poiss, kes kaitses oma sõpru ega heitnud meelt . Ta oli leidlik ja lõbus poiss. Giuseppe Tisler, keda kutsuti veel Sinininaks. Papa Carlo sõber. Tema leidis puuhalu ja kinkis selle Papa Carlole. Papa Carlo Vana ja haige leierkastimees. Tema meisterdas puuhalust nuku ja pani talle nimeks Buratino. Carlo müüs maha oma kuue ja ostis poisile aabitsa ning saatis ta kooli. Kõnelev Kilk Vana tark putukas, mis elas Papa Carlo kambris. Ta andis Buratinole nõu ja ütles, et puupoiss peab jätma oma vallatused järele ja kooli minema. Kilk ennustas Buratino tulevikku. Šušara Vana tige rott. Ta tahtis vallatu poisi kõri läbi närida, aga Papa Carlo jõudis õigel ajal koju tagasi
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Lollus on alandav, mitte tarkus - lk7 Lollus on tugevam, kui tarkus - lk142 Sööge leiba, mitte ussikuningaid, ja leppige oma mageda eluga. - lk301 1. lk5 - Kutsus ussisõnadega põdra omale söögiks kuid pakkus hoopis vett talle, Manivaldi matused, Põhja Konn, Meeme annab punase kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4
Seda kõike oli Ann ju soovinud alates 12. eluaastast, kuid nüüd kui see lõpuks on täitunud ei suuda ta aru saada miks see teda häirib. Vanematel polnud tema jaoks enam aega ja Ann oli üksi siin maailmas. Kui ema rasedus oli küllalt kaua kestnud et kindlaks teha lapse sugu läkski ema koos Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna. Nüüd arvab Ann heaks oma vennale sobiv nimi mõelda. Ennem kuna ema ja isa panevad poisile oma kiviaegse nime. Poisi nimed ei anna Annile enam asu. Ta otsustab kõik võimalikud poisi nimed matemaatika tunnis kirja panna ning ei pane tähelegi mis õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd. Ta otsustab tahvli ette kutsuda kellegi kes võrrandi ära lahendaks. Korraga mõistab Ann, et ei ole tunnis midagi teinud ning ei tea isegi mis teemaks on. Tema õnneks
19 7.3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme? Joonis 3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme? Jooniselt võib välja lugeda, et enamustele õpilastele (29 tüdrukule ja 20 poisile) valmistab õppimine probleeme vahetevahel. Üldse ei valmista koolitöö probleeme 9 tüdrukule ja 8 poisile. Vähestele valmistab õppimine probleeme väga tihti (1 poisile ja 2 tüdrukule) ning alati on õppimisel raskusi 2 tüdrukul. 20 7.4. Mis võiks õpilaste koolistressi vähendada? Joonis 4. Mis võiks õpilaste koolistressi vähendada? Uurisin õpilastelt, kuidas võiks nende arvates koolistressi vähendada. 26 poissi ja 28 tüdrukut arvasid, et koju võiks anda vähem õppimist. Seda, et õpetaja võiks olla kannatlik ja tolerantne
sootuks. K. pidas end väga targaks ning otsustas oma kohtuasja ise lahendada, kuid surmast see teda ei päästnud. Huld ei olnud tegelikult ainuke, kes K-d aidata soovis. Huldi põetaja Leni oli samuti väga abivalmis ja jagab häid näpunäiteid, kuid nendest ei leia K. samuti mingisugust abi. Sama põikpäine ja isehakkaja on ka Holden. Noormeest püüavad abistada tema vanemad, väike õde, kooli direktor ja paljud teisedki, kuid kõik see ei lähe poisile korda. Tal on omad arusaamad ja vaated, mida ta järgib. Inimesed on lihtsalt oma kinnisidee küüsis ning ei näe oma probleemi tegelikku ulatust. Kõrvaltvaataja seisukoht võib osutuda vägagi tähtsaks. Kasulik on see, kui inimesed oma mõtetes kõik antud nõuanded läbi arutavad. Väljastpoolt tulevat abi blokeerimata, jõuavad nad kindlasti kiiremini lahenduseni. Kui inimene ei saa teha seda, mida ta soovib, siis on ta õnnetu. See on mõlema teose läbiv probleem
Tallinn 2009 Mihkel Raud sündis 1969. aastal 18. Jaanuaril. Tema vanemad on tuntud Eesti kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud. Tema vanem vend Rein on tuntud jaapani filoloog. Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga, mille vastu ka poeg huvi tundis. Esimest korda astus Mihkel publiku ette 5. klassis, kui tegi kaasa Tallinna Draamateatri lavastuses "Kalevala". Mihkel mängis etenduses plokkflööti. Teater hakkas poisile meeldima ja ta tegi kaasa veel mitmes lavastuses ja sai Mikk Mikiverilt loa käia kõigil proovidel ja etendustel. Kitarri juurde juhatas Mihkli nende perekonna vana tuttav, tuntud muusik Tarmo Urb. Peagi teenis Mihkel veidi raha episoodilise rolli eest filmis "Nukitsamees", mille eest ostis endale oma esimese kitarri. Nüüdseks on Raud ligi 30 aastat mänginud erinevates Eesti bändides. Ta on õppinud London University of The Artsi kommunikatsioonikolledzis, kus omandas magistrikraadi
otsustasime hoopis baari minna ja tema saatuse üle arutada," sõnas Jaan rahulolevalt, hammustas võileiba ja rääkis täis suuga edasi, ,,igatahes sellest rauakolakast oleme me nüüd priid, tollel linnavurlel oli nii kahju, et ta oli kogemata oma suitsuga meie kuuri süüdanud, et pakkus meile igatigi kopsaka summa selle aurukatla eest." ,,Kui palju on siis kopsakas summa?" päris imestunud poeg isa käest. Isa vaatas rahuloleva pilguga kõigepealt poisile, siis naisele otsa, pistis käe püksitaskusse, võttis sealt välja kägardunud paberi ning viskas selle lauale ise lisades: ,,Lugege ja imestage, märgade pükstega poisike köhis veerand miljonit välja. AGA... Tänaseks mulle aitab, see möllamine ja kuumus väsitas päris ära, lähen heidan magama." Ringutas, võttis sõõmu vett ja hakkas magamistoa poole sammuma ning sõnas üleõla: ,,Madis! Said vilja võetud või?" ,,Jah, põld oli keskpäevaks juba kõva."
Siis valasid Kull jms talle auravat (kuuma) vett peale. Lpuks jeti Erik sinna piinlema ja ks de leidis ta. Peale seda ji Erik veidiks ajaks haigeks. Heade vistlustulemuste eest anti Erikule kogu kooli ees karikas. Direktor pidas ka vikse kne vms. Erikul sai ks semester lbi. Suvi oli tema jaoks vrratu. Teisel aastal naases ta kooli. Pierre ei suutnud seal koolis enam olla ja ta lahkus ilma, et oleks Erikulegi head aega elnud. Ta jttis poisile vaid kirja, mille peale Erik nutma hakkas. Nd pidi Erik ise hakkama saama. hel htul/sel lks Erik vlja. Ta tegi oma mtsi silmade koha peale augud, et keegi teda ra ei tunneks. Siis ta lks ja peksis he nuka lbi. Nii tegi ta ka veel, pekstes lbi Dahleni, ainult et ta pidi omale uue mtsi muretsema. Erik hakkas suhtlema he tdruku Marjaga. Ta oli ka ks soomlannadest akendel. Nad hakkasid kima, kuni hel korral pidi Marja lahkuma. Kirjas kirjutas ta, et oleks tahtnud Erikuga last saada jne
Ta rääkis neile, et nad peavad Valguse teadmata metsa minema. Nii nad tegidki, kuid Koera võtsid nad keelust hoolimata kaasa. Metsas keerab Tyltyl Teemanti ning näeb puude ning loomade hingi. Puud hakkavad plaani pidama, kuidasposile ots peale teha. Samal ajal ihub siga hammast hoopis tüdruku peale. Koer seotakse Luuderohu poolt kinni. Puud ja Loomad tungivad Tyltylile kallale. Ta kaitseb end noaga, kuid saab sellest hoolimata viga. Koer rebib end köidikutaest lahti ja sööstab poisile appi. Mõne aja pärast kui ,,sõda kaotamas ollakse" saabub Valgus, kes soovitas poisil Teemanti keerata, et kõik endiseks muutuks. Peale seda kadusidki hinged. Reeturlik Kass suutis end piinlikust olukorrast välja vingerdada. Neljas vaatus Kuues pilt (Eesriide ees) Valgus räägib, et Haldjas teatas talle, et Sinilind on surnuaias ühe surnu hauas. Tyltyl peab keskööl Teemanti keerama, et surnuid mitte häirida. Asjad ja Valgus jäid surnuaia värava taha ootama.
Meie uus sekretär kuidas ta nimi nüüd oligi? näeb päris hea välja JUTUMÄRKIDESSE PANNAKSE 1) otsekõne ja tsitaat, nt ,,Mis te minu uue saaniga teinud olete?" küsis jõuluvana päkapikkudelt. 2) tsiteeritav lause, nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina" ÜMATSULGUDESSE PANNAKSE muust tekstist vähem olulised seletavad või täiendavad laused, nt Tõnu ootas bussi saabumist (välja ta seda muidugi ei julgenud näidata), sest isa oli lubanud poisile linnast uued saapad tuua. Kõige enam põhjustavad koma tarvitamisel vigu sidesõnad kui, nagu , otsekui, kuni. Nende puhul tuleb jälgida kas nad esinevad liht- või liitlauses. (Lihtlause tunneb ära sellest, et seal on vaid üks öeldisverb, samas kui liitlauses on kaks või enam öeldist.) Lihtlauses nende sidesõnade puhul koma ei tarvitata, nt Mees on tugev kui karu. AGA Sadas vihma, kui väljusime majast. Kõik töötasid nagu segased. AGA Kõik töötasid, nagu suutsid.
marra s kil aga sees miselt polnu d tal h äda midagi. Alan õppis iseseisvalt ujumise ära. Suur s ü n d m u s oli Alanile koos Peter McLeodiga võssa minemine. Kaks päeva s õitsid nad härra McLeodi töökoha ni. Enne Peteri ära minemis t uue laadu ngiga, tegid s õbrad talle peo. Uhke tundega rääkis Alan isale ja emale oma reisist. Ühel Alani kooli poisil oli poni, kelle nimi oli Tähesär a. Poisile meeldis ta väga ja palus Bobilt, et ta võiks ise Tähes är a jooma viia. Algul ei õnnest u n u d Alanil poni seljas lõdvalt istuda, kuid ta harju s ja tahtis rutte m hobus el ka traavi ja galoppi s õitta. Ja isale t õestad a, et ta oskab rats u t a d a , hoolimat a oma haigest jalast. Nii tal õnnest u s ki oma suure jõuga poni oma taht mis t mööda s õitma pann a. Üks päev enne isale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
